lg 1 p 1,7 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust.
lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistas isikut vangistusega 2 aastat 8 kuud.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 02.10.2014 otsusega mõistetud karistuse – 7 kuud vangistust – võrra mõistes Konstantin Levtšenkole liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges 23.08.2015. 1 Konstantin Levtšenkot on kriminaalkorras karistatud 5 korda, neist 4 korda vägivaldsete tegevuste eest. Varasemalt on isik toime pannud raske kehavigastuse tahtliku tekitamise, kehalise väärkohtlemise, vägivallaga varguse, mootorsõiduki ärandamise ja kelmuse. Käesolev kuritegu on raske tervisekahjustuse tekitamine, millega on põhjustatud surm. Kuritegudel ühist soodustegurit ei esine, kuriteod muutuvad vägivaldsemaks ja julmemaks. Kinnipeetav on vangistuse jooksul olnud hõivatud majandustöödel, läbis sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“, osales riigikeele A1 taseme õppes, kuid eksam on sooritamata. Töötas xxxx metallitsehhis abitöölisena, kuid eemaldati töölt seoses distsiplinaarmenetlusega. Isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Konstantin Levtšenkol vabanemisjärgne elukoht puudub. Isik soovis elama asuda vanavanemate juurde 1-toalisesse korterisse xxxx, kuid vanaema keeldus elektroonilise valve kohaldamisest tema elukohas. Konstantin Levtšenkol on omandatud põhiharidus, keskkool jäi lõpetamata, kuna sattus vanglasse. Hiljem omandas kutsehariduse keevituspoolautomaadi erialal. Riigikeelt ei valda. Enne vangistust tegeles juhutöödega ehitusel, varasemalt oli keevitaja xxxx. Isiku sissetulekuks oli juhutöödest saadu ja pension. K-raha andmetel on kinnipeetava vastu nõudeid summas 5578,56 eurot, vabanemisfondis on 63,26 eurot. Vabaduses ei tegelenud nõuete tasumisega. Vabanemisel töökoht puudub ja vanavanemad ei ole võimelised isikut materiaalselt toetama. Lähedaste ehk ema ja õega on suhted rahuldavad. Venna suhtes, kes langes kuriteo ohvriks, on olnud vägivaldne, isa on surnud. Isiku enda hinnangul on tal head suhted oma lastega, kuid eelmises kuriteos üks kannatanutest oli tema alaealine tütar. Endise abikaasaga, kes on samuti eelmises kuriteos kannatanu, väidetavalt ei suhtle. Tunnistab ise, et tema tutvusringkonda kuulub kriminaalse taustaga inimesi. Vangla hinnangul on kinnipeetav süstemaatiline õigusrikkuja, kelle elustiil oli riskiv ja hoolimatu. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav tunnistab, et ta tarvitas alkoholi igal nädalavahetusel, aga on siiski ise seisukohal, et probleeme tal alkoholiga pole. Samuti on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Enne vangistust süstis fentanüüli, veel on tarvitanud amfetamiini ja suitsetas kanepit. Käesoleval ajal viibib asendusravil. Isik ise sõltuvust ei tunnista, tarvitamist eitab. Konstantin Levtšenkol oli ka hasartmängusõltuvus, on kaotanud kasiinos palju raha ja saanud hasartmängu keelu. Isik ise väidab, et enam raha peale ei mängi. Psühhiaatrilisi probleeme kinnipeetaval ei esine. Lapsepõlves on saadud ajupõrutus ja seetõttu olid probleemid mäluga, kogeles, läbis ravi, praegu ei kogele, probleeme mäluga eitab. Vabaduses oli isikule määratud töövõime kaotus 80%. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele. Tegemist on impulsiivse inimesega, kes käitub mõtlematult ja vastutustundetult, elab „üks päev korraga“, on kinnine ning enesekeskne, eitab igasuguseid probleeme, ei ole huvitatud millegi muutmisest, tal puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust elustiilist. Kinnipeetav saab aru ja tunnistab oma kuri- ja väärtegusid, kuid ei näita üles kahetsust, suhtub ühiskonda ükskõikselt. On varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 55 %. Uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 51 %. Arvestades eeltoodut ei toeta Viru Vangla Konstantin Levtšenko vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve alla. 2 Juhul, kui kohus otsustab Konstantin Levtšenko vabastada tingimisi enne tähtaega, teeb vangla uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks ettepaneku kohustada isikut lisaks
lg 1 sätestatud nõuetele täitma
Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni s.o. 23.11.2018. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et soovi osa võtta Konstantin Levtšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 13.04.2017 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla Konstantin Levtšenko ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Konstantin Levtšenkot on varasemalt kriminaalkorras karistatud 5 korda, nendest 4 korda vägivaldsete tegevuste eest. Isikut on varasemalt karistatud raske kehavigastuse tahtliku tekitamise, kehalise väärkohtlemise, vägivallaga varguse, mootorsõiduki ärandamise ja kelmuse eest. Vangistuses on kinnipeetav Konstantin Levtšenkol kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on aga vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada Konstantin Levtšenkot vangistusest ligikaudu 1 aasta ja 6 kuud enne karistusaja lõppu olukorras, kus teda on kriminaalkorras karistatud viiel korral, tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning isik on impulsiivne, tegutseb mõtlematult ja vastutustundetult. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et Konstantin Levtšenko uue kuriteo riskitegurina on vaadeldav temal diagnoositud narkosõltuvus ning alkoholi kuritarvitamine. Ohtu, et Konstantin Levtšenko vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Kuna süüdlane kannab karistust mh I astme vägivaldse isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamine, millega on kaasnenud oht elule ja ka surm, ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. 3 Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on Konstantin Levtšenko kõrgohtlik avalikkusele ja ohtlik lastele ning konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 55% ja 51%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. Konstantin Levtšenko vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Konstantin Levtšenko vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Maakohtu istung 10.05.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas Konstantin Levtšenko, et seal eramajas, kus tal on sissekirjutus, tehakse remonti, vanaema mõtles elektroonilise valve osas ümber ja ema elab xxxx. Kuna xxxx ei ole võimalik elektroonilist järelevalvet teostada, siis ei ole tal rohkem midagi lisada. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Konstantin Levtšenko ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et isikul puudub vabanemise korral kindel elukoht, kuna kinnipeetava vanaema ei ole nõus elektroonilise valve kohaldamisega kinnipeetava suhtes tema elukohas. Ta on allkirjastanud elektroonilisest valvest keeldumise. Kuivõrd kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks on kindla elukoha olemasolu, siis on käesoleval juhul see tingimus täitmata. Ka puudub kinnipeetaval vabanemisjärgne garanteeritud töökoht, mis kohtu hinnangul võib halvendada isiku majanduslikku toimetulekut vabaduses ja seda olukorras, kus vanavanemad ei ole võimelised isikut materiaalselt toetama ja isikul on tasumata võlgasid summas 5578,56 eurot. Majanduslike raskuste ilmnemist saab aga pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, sest isikut on varasemalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Lisaks on kriminaalhooldusametnik välja selgitanud, et Konstantin Levtšenkol puudub kehtiv isikut tõendav dokument, juhiluba kehtis kuni 21.05.2017.a. Eelnimetatud asjaolu ei võimalda isikul peale vabanemist ametlikult asuda tööle või registreeruda Töötukassas või taotleda pensioni ja/või sotsiaaltoetusi, mis omakorda halvendab isiku materiaalselt toimetulekut. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Konstantin Levtšenko sotsiaalvõrgustik on piiratud – ema on xxxx, vend ja isa on surnud, endise elukaaslasega ei suhtle. Kohus on seisukohal, et positiivses suunas toetavate lähedaste puudumine võib suurendada isiku riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. 4 Konstantin Levtšenko käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas ja isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu isegi vanglas range järelevalve tingimustes paneb toime distsiplinaarrikkumisi, siis puudub kohtul veendumus, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal välistavad Konstantin Levtšenko vabastamise tema varasem elukäik, elukoha puudumine ning käitumine karistuse kandmise ajal. Konstantin Levtšenko on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Asjaolu, et Konstantin Levtšenko on olnud varasemalt kriminaalhooldusel, viitab sellele, et isikut on juba varasemalt üritatud suunata õiguskuulekale teele. Sellest hoolimata on kinnipeetav rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, millest saab teha ühese järelduse, et kinnipeetav ei ole temale mõistetud karistusest õigeid järeldusi teinud ega ole õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses. Ühtlasi ei saa jätta tähelepanuta, et isikul oli enne vangistust probleeme alkoholi kuritarvitamisega, samuti on tal diagnoositud narkosõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Konstantin Levtšenko puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Viru Vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 55 % ja uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 51 %, milliste näol on kohtu hinnangul tegemist kõrgete riskidega. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et käesoleval ajal ei ole Konstantin Levtšenko tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Konstantin Levtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus juhindus
MS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.