Obsah (4)

§ 151§ 13§ 15§ 7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-114040 Otsuse tegemise aeg ja koht 09. september 2016. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi KÜ Outokumpu 15 hagi N. P.

) § 151 lg 1 järgi on majandamiskulud sama seaduse tähenduses muuhulgas kulu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta kui ühistu põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Tasu kütte eest on majandamiskulu

§ 151lg 1 mõttes, mille eest tuleb tasuda lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast.

Hagejal tuli tõendada

§ 151

lg 1 tulenevalt, kui suured olid tervikuna ühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse ja kuidas jaotati kulu ühistu liikmete vahel.

1. Vaidlust ei ole selles, et kostja korteris nr 213 on paigaldatud gaasiküte. 31.08.
2. a on korteris 213 OÜ Virgase poolt koostatud soojuskoormuse arvestus, mille kohaselt korteri nr 213 kütmiseks kuuluv jääkpind on 3,9 m2 või 6,9% endisest kütmiseks kuuluvast pinnast (tl 135-136). Hageja poolt esitatud arved näitavad, et hageja on korteri kütte kulu arvestusel lähtunud OÜ Virgase poolt soojakoormuse arvestusest (tl 20-27).
3. 06.06.
4. a üldkoosolekul võttis KÜ Outokumpu 15 vastu otsuse tellida RevProEst OÜ-lt soojuskulude arvestus korteriomanike vahel ja rakendada seda arvestust alates
5. a aasta kütteperioodi algusest (tl 41-43). Puudub vaidlus selle üle, et 06.06.
6. a otsust ei ole vaidlustatud. Hageja märgib õigesti, et korteriühistu üldkoosoleku 06.06.
7. a otsust ei ole keegi vaidlustanud, järelikult on see jõus ja seda tuleb täita. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik (vt nt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-53-10, 3-2-1-116-11). 17.

§ 13

lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. 18. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 kohaselt korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. 5 Reguleerimata

imustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. 19. KOS § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul korteriühistuseaduse (

) § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. 20. Majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest (sh hooldustasu jne), arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti (

§ 151 lg 1). 21. Eeltoodust tulenevalt oli korteriühistul õigus rakendada OÜ Rev

ProEst teostatud küttekulude jaotamist ja arvestust ning korteriomanikel sh kostjal kohustus vastavalt sellele tasuda. Asjaolu, et majas on neli soojussõlme ja teenuse osutajaga sõlmitud mitu lepingut, ei anna alust arvata, et ka kulude arvestus peaks toimuma nelja sõlme kasutajate vahel eraldi. Korterelamus Outokumpu 15 asuvad soojussõlmed moodustavad ühe, elamut teenindava tehnorajatise, mis on elamu oluline osa ning kõigi korteriomanike kaasomandis.

1. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. Vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tuvastatud on et kostja on maksekohustust rikkunud, st kostja ei ole nõuetekohaselt kütte eest (küttekulu) tasunud. Kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et tal ei ole kohustust hageja ees või et ta on oma liikmesusest tulenevad kohustused hageja ees täitnud nõuetekohaselt. Seega on kostja korteriomandi omandajana kohustatud tasuma võlgnevuse. Asjaolu, et kostja on üle läinud gaasiküttele ja ei kasuta nimetatud korteri kütmiseks tsenraalkütet ei vabasta teda küttekulu (üldküte nt väliskoridori) tasumise kohustusest. Korteriomanikud on kohustatud hoidma korras korteri reaalosa kui ka kaasomandi osa. Järelikult on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja võlgnevus summas 73,15 eurot.
2. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks, Outokumpu 15 küttekulu jaotuse ajavahemikus oktoober 2014 – juuni 2015 (jaotus korteriomanike vahel (tl 44-106). KÜ Outokumpu arved N. P.le (tl 20-27).
3. Hageja viivisenõue. Hageja viivisenõude rahuldamise eelduseks on raha maksmise kohustuse rikkumine kostja poolt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 7

lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostja viivisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Kuna kostja ei ole majandamiskulusid (üldküte) tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb kostjalt välja mõista seisuga 14.09.

1. a summas 9,36 eurot. 6
2. Lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt TsMS § 367, VÕS § 113 lg1, §
3. Ülaltoodud põhjendustel tuleb hagi rahuldada täies ulatuses. Menetluskulude jaotus
4. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
5. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud kannab kostja.
6. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud. Hageja menetluskulu on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 432 eurot, kokku 507 eurot. Kostja vaidleb hageja menetluskulude nõudele vastu leides, et need on hagihinda arvestades põhjendamatult suured. Kohus nõustub kostjaga.
7. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist 432 eurot ulatuses, millest - materjalidega tutvumisele, hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele 2 tundi tunnihinnaga 80 eurot, so 160 eurot + käibemaks 32 eurot; - kostjate vastusega tutvumisele, seisukohtade esitamisele 2,5 tundi tunnihinnaga 80 eurot, so 200 eurot + 40 eurot käibemaks. Nimetatud kuludele lisandub riigilõiv summas 75 eurot, kokku moodustavad hageja menetluskulud 507 eurot.
8. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu 09.03.2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15). Üldjuhul ei tohi väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul
9. Riigikohus on märkinud, et avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud 7 üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-415, p 14).
10. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades on tegemist mahuka ja keeruka tsiviilasjaga. Asjaolu, et poolte vahel on põhimõtteline vaidlus, ei tee veel nõuet keerukaks. Ka lehekülgede arv toimikus ei tee iseenesest vaidlust keerukaks. Hagihind on käesolevas tsiviilasjas 89,45 eurot (põhinõue 63,79 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 9,36 eurot + ühe aasta viivis 16,30 eurot)
11. Kohus arvestab muuhulgas asjaolu, et maakohtu menetluses on kokku kolm hageja samasisulist nõuet erinevate kostjate vastu (vt veel 2-15-114041, 2-15-114042), seega kõigis kolmes asjas esitatavad materjalid on väga suures osas kattuvad ja hagiavaldused on identsed (isegi vead nt tekstis on korteriühistu Kaare 29) va kostjate andmed ja võlgnevuse suurused. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist tavapärase võlanõudega. Hagiavalduses on hageja nõue toodud peamiselt ühel leheküljel, muu osas sisaldab hagiavaldus üksnes viiteid seaduse sätetele, kostja vastusele esitatud seisukoht on võrreldes hagiavaldusega küll sisukam, kuid selle koostamine ei eeldanud esindajalt uute materjalide, tõendite kogumist ega läbitöötamist. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja kui kogenud ja korteriühistute vaidlustes kvalifitseeritud juristil ei kulunud kolme identse hagiavalduse koostamiseks 2 tundi ja seiskohtade koostamiseks 2,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud on õigusabikulud 2 tunni osas. Arvestades hagihinda, asjaolu, et maakohtu menetluses on kolm samasisulist hageja nõuet, käesolevas tsiviilasjas teostatud hageja lepingulise esindaja toiminguid, sh kohtuistungil kostja poolt tehtud ettepanekut kompromissi sõlmimiseks, eelviidatud Riigikohtu seisukohti, peab kohus põhjendatuks rahuldada hageja menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt summas 267 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 192 eurot (sh käibemaks) lepingulise esindaja kulu.
12. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 8