Obsah (10)

§ 201§ 198§ 62§ 88§ 79§ 230§ 165§ 229§ 109§ 107

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi ni

) § 165 lõikele 2 ning ringkonnakohus ei parandanud seda menetlusnormi rikkumist. Kaebaja on nii maksu- kui ka kohtumenetluses selgitanud, et ei saa kuidagi vastutada selle eest, kui teise äriühingu koostatud arvetes on väidetavalt puudused. Tähelepanuta on jäetud ka väited, et arved on nõuetekohased. Kohtud on keskendunud üksnes vastuoludele, millele viitab MTA, kuid jätnud tähelepanuta kõik tehingute toimumist kinnitavad tõendid. Eeskätt ja enamasti tõendavad tehingu toimumist tõendid üleantud kauba või saadud teenuse kohta, tasumine müüja pangakontole, arve, tehingu kajastamine raamatupidamises ja maksuarvestuses ning poolte kinnitused tehingu toimumise kohta. Konkreetsete tehingupoolte vahel teenuse osutamist kinnitavad e-kirjad on kohtud täielikult tähelepanuta jätnud. Ka MTA on rikkunud uurimispõhimõtet, jättes Soome äriühingutest lepingupartneritelt teabe küsimata. 12.

1. Kaebaja esitas
2. augustil 2016 ringkonnakohtule taotluse BMC Houses OÜ üksikjuhtumi kontrolli lõpetamist puudutava teate või dokumendi väljanõudmiseks. Ringkonnakohus rahuldas taotluse
3. oktoobri
4. a määrusega ning MTA esitas
5. oktoobril 2016 ringkonnakohtule teate kontrolli lõpetamise kohta ja kontrollakti. Kontrollakti kaebajale ei esitatud, mille kohta esitas kaebaja
6. oktoobril 2016 vastuväite. Kohus ei avaldanud põhjendatud seisukohta, miks kaebajal ei võimaldatud kontrollaktiga tutvuda.
7. novembri
8. a otsuses on ringkonnakohus aga taotluse dokumentide väljanõudmiseks rahuldamata jätnud. Olles varem taotluse rahuldanud, ei saa sama taotlust jätta hiljem rahuldamata, vaid võimalik on üksnes jätta tõend asja lahendamisel arvestamata. 12.
9. Ei ole usutav, et BMC Houses OÜ puhul ei suudetud menetluses koguda piisavalt teavet ja dokumente, mis saaksid olla aluseks maksuarvestuse muutmiseks, kuid samal ajal kaebaja puhul sellised tõendid esinesid. Maksuotsuses on ette heidetud just tehinguid BMC Houses OÜ-ga, väites, et tehingute toimumine ei ole tõendatud.
10. MTA palub vastuses kassatsioonkaebusele jätta see rahuldamata. Vastustaja seisukohad on järgmised. 13.
11. Vaie ja halduskohtule esitatud kaebus olid peaaegu identsed, seega võis halduskohus nõustuda vaideotsuse seisukohtadega. Kohtuotsuse järeldusest, et kaebaja pole kohtule esitanud midagi niisugust, mis annaks võimaluse maksu- või vaideotsuse põhjenduste ja järeldustega mitte​nõustumiseks, nähtub selgelt kohtu hinnang, et kaebaja argumendid on piisaval määral ümber lükatud. Ka ringkonnakohtul oli õigus viidata

§ 201

lõikele 4 ja jätta halduskohtu seisukohtadega nõustudes need kohtuotsuses kordamata. 13.

1. BMC Houses OÜ arved ei ole nõuetekohased. Arvetel märgitud teenuse kirjeldus "ehitustööd Soomes" on ebapiisav. Teenuse kirjeldus on siis piisavalt üksikasjalik, kui sellega tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus. Kohtud on õigesti märkinud, et just kaebajal oli kohustus hoolitseda selle eest, et kõigi tema majandustehingute tegelik sisu ja reaalne toimumine oleks nõuetekohaste dokumentidega tõendatud. 13.
2. OÜ Krindeko maksukohustuse tuvastamisel ei ole tähendust BMC Houses OÜ suhtes läbiviidud kontrolli käigus koostatud kontrollaktil. Ka ringkonnakohtu otsusest nähtub selgelt, et kohus on asunud seisukohale, et tegemist ei ole asjas tõendusliku väärtusega dokumendiga. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kaebaja taotles
4. augusti
5. a avalduses ringkonnakohtult BMC Houses OÜ üksikjuhtumi kontrolli lõpetamist puudutava teate või dokumendi väljanõudmist. Kõnealune maksumenetlus puudutas sama ajavahemikku, mil toimusid väidetavad tehingud kaebaja ja BMC Houses OÜ vahel, millega seoses tehti kaebajale praeguses haldusasjas vaidlustatud maksuotsus. Taotluse esitamist alles apellatsioonimenetluses põhjendas kaebaja asjaoluga, et sai kontrolli lõpetamisest BMC Houses OÜ suhtes teada
6. a suvel. Seda väidet ei ole ringkonnakohus ega vastustaja kahtluse alla seadnud. Seega võimaldas

§ 198

lõige 2 punkt 3 niisugust taotlust apellatsioonimenetluses esitada ning asjas kohalduvad tavapärased tõendite esitamise ja lubatavuse reeglid. 15.

§ 62

lõiked 2 ja 3 sätestavad juhud, mil kohus võib jätta rahuldamata õigeaegselt esitatud taotluse tõendi kogumiseks. Seejuures sätestab

§ 62

lõige 6, et juba vastuvõetud või kogutud tõendi võib kohus jätta

§ 62lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel arvestamata.

Seega järeldub menetlusseadustiku süstemaatilisest tõlgendamisest, et kohus ei saa juba kogutud tõendi kogumise taotlust hiljem uuesti lahendada. Kui kogutud tõend osutub asjakohatuks, saab kohus jätta selle asja lahendamisel arvestamata. Tõendi arvestamata jätmise korral kohus sellele ei tugine.

1. Ringkonnakohus on praegusel juhul eeltoodud reeglite vastu eksinud. Ringkonnakohus rahuldas esmalt
2. oktoobri
3. a määrusega kaebaja taotluse BMC Houses OÜ üksikjuhtumi kontrolli lõpetamist puudutava teate või dokumendi MTA-lt väljanõudmiseks. Pärast seda, kui MTA oli tõendid
4. oktoobril 2016 kohtule esitanud, jättis ringkonnakohus taotluse aga
5. novembri
6. a otsusega rahuldamata. Ringkonnakohus ei viidanud otsuses oma
7. oktoobri
8. a määrusele ega põhjendanud teistsugusele seisukohale asumist. Seejuures pole ringkonnakohus olnud ka oma vastuoluliste menetluslike otsustuste täitmisel järjepidev, sest ringkonnakohtu
9. oktoobri
10. a määruse alusel esitatud BMC Houses OÜ kontrolli lõpetamise teade on lisatud haldusasja toimikusse, samas kui sama määruse alusel esitatud kontrollakti toimikus ei ole.
11. Toimikusse lisatud MTA
12. mai
13. a kontrolli lõpetamise teate järgi kontrollis MTA BMC Houses OÜ ajavahemiku juuli 2012 kuni jaanuar 2013 käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Teate põhjal ei ole võimalik tuvastada, milliseid tehinguid täpselt kontrolliti, millistele järeldustele jõuti ning millisel põhjusel kontroll lõpetati. Nende asjaolude tuvastamine oleks tõenäoliselt võimalik kontrollakti abil.
14. BMC Houses OÜ suhtes läbiviidud kontroll puudutas sama ajavahemikku nagu kaebaja suhtes läbiviidud kontrollimenetlus, mille käigus asus maksuhaldur seisukohale, et tehinguid kaebaja ja BMC Houses OÜ vahel pole tegelikult toimunud. Maksuotsuse põhistamisel ei ole maksuhaldur tuginenud kitsalt kaebaja ja BMC Houses OÜ vahelistele tehingutele, vaid ka BMC Houses OÜ tehingutele väidetava alltöövõtjaga OÜ Kalliskivimaailm. Kuivõrd maksuhaldur kontrollis BMC Houses OÜ käibemaksuarvestust, tuleb pidada tõenäoliseks, et kontrollakt kajastab ka BMC Houses OÜ tehinguid kaebajaga ning OÜ-ga Kalliskivimaailm. On tõsi, et maksukohustus määratakse kindlaks iga isiku puhul eraldi ning järelikult ei saa kaebaja suhtes tehtud maksuotsuse õiguspärasus sõltuda automaatselt tema väidetava lepingupartneri maksukontrolli tulemustest. See aga ei tähenda, et teise isiku suhtes läbiviidud maksumenetluse materjalid ei oleks dokumentaalsete tõenditena lubatavad. Seda eriti siis, kui esineb kahtlus, et maksuhaldur on samu tehinguid hinnanud teises menetluses teisiti. Praegusel juhul on kaebaja niisuguse kahtluse tõstatanud ja vastustaja pole seda ümber lükanud. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et ringkonnakohtul polnud alust pidada kõnealust kontrollakti

§ 62

lõike 2 alusel ette asjakohatuks tõendiks, mille kogumisest või vastu​võtmisest tuleks keelduda. Seda ringkonnakohus ka ei teinud, nõudes

1. oktoobri
2. a määrusega kontrollakti vastustajalt välja. Küll aga muutis ringkonnakohus otsuses meelt, jättes taotluse üksikjuhtumi kontrolli lõpetamist puudutava dokumendi väljanõudmiseks rahuldamata.
3. Menetlusosalisel on õigus tutvuda kõigi asjas kogutud tõenditega. Praegusel juhul on vastustaja asunud seisukohale, et BMC Houses OÜ maksumenetluses koostatud kontrollakti ei tohiks kaebajale avaldada tulenevalt MKS §-st 26 ja AvTS § 35 lõike 1 punktidest 11 ja
4. Ringkonnakohus ei ole selle kohta kirjalikku seisukohta võtnud, kuid vaatamata taotlusele kaebajale kontrollakti ei avaldanud. Kolleegium on seisukohal, et kogutud tõendi menetlusosalisele avaldamata jätmine saab toimuda üksnes

§ 88

lõike 2 alusel.

§ 88

lõike 5 kohaselt tuleb keeldumine otsustada määrusega, kusjuures see määrus on edasikaevatav. Samasuguse määrusega tuleb otsustada ka tutvumisloa andmine, kui pool või kolmas isik on taotlenud sellest keeldumist. Menetlusosalisele tõendi avaldamata jätmiseks peab esinema

§ 79lõikes 1 sätestatud alus.

Seejuures ei too ühegi

§ 79lõikes 1 loetletud aluse esinemine kaasa automaatset keeldumist.

Aluse esinemisel peab kohus tegema

§ 88

lõike 2 järgi kaalutlusotsuse, kusjuures huvi saladuse hoidmise vastu peab olema kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga. Sellise olukorra esinemist peab kohus põhjendama. Kohus peab seejuures hindama sisulist vajadust hoida saladust, mitte üksnes formaalselt väljaspool halduskohtumenetlust dokumendi suhtes kehtivaid juurdepääsupiiranguid (vt ka kolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-36-14, punktid 5–8). Kui kohus asub seisukohale, et

§ 88

lõike 2 alusel tuleb juurdepääsu piirata, peab kohus

§ 88

lõikest 3 lähtudes otsustama, kas on võimalik dokumenti osaliselt siiski tutvustada, kui see ei kahjusta toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki. 20. Kolleegium on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud tõendite kogumist, arvestamist ja menetlusosalise juurdepääsu tõenditele reguleerivaid menetlusõiguse norme ning see võis mõjutada asja lahendamise tulemust ringkonnakohtus. Neid rikkumisi pole võimalik kassatsioonimenetluses kõrvaldada. Seega tuleb ringkonnakohtu otsus

§ 230

lõikest 4 lähtudes tühistada ja saata asi Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbi​vaatamisel peab ringkonnakohus põhjendatud määrusega otsustama, kas väljastada

1. oktoobri
2. a määruse alusel väljanõutud kontrollakt kaebajale. Asja lahendamisel saab ringkonnakohus lähtuvalt kontrollakti sisust

§ 62lõike 6 alusel otsustada, kas seda tuleb arvestada või mitte.

21. Kaebaja on apellatsioon- ja kassatsioonkaebuses heitnud kohtutele ette ka otsustes kõigile kaebaja väidetele vastamata jätmist. Kuna kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse eeltoodud põhjustel, ei pea kolleegium vajalikuks ringkonnakohtu otsust sellest aspektist analüüsida. Halduskohus tugines otsuse põhjendamisel osaliselt

§ 165lõikele 2.

Nimetatud sätte kohaselt võib kohus kaebust rahuldamata jättes viidata vaidlustatud haldusakti või vaideotsuse põhjendustele, kui kohus järgib neid põhjendusi. Niisugusel juhul ei pea kohus põhjendusi otsuses kordama. Kolleegium on selle kohta märkinud, et kohus peab seejuures kontrollima, et haldusakti põhjendus oleks piisav (otsus asjas nr 33-1-27-14, p 12). Vaidlustatud maksuotsuses on selgitatud, miks BMC Houses OÜ väljastatud arvete puudused teiste tõenditega kogumis toovad kaasa maksu määramise. Seejuures on MTA selgitanud, milline dokumentatsioon tavapäraste ehitustööde puhul tehingute toimumist tõendada võimaldab. Ka kaebaja vaidemenetluses esitatud e-kirjavahetust on analüüsitud juba vaideotsuses, kus on selgesõnaliselt märgitud, et sellest ei selgu, mis tööd millisel ajavahemikul tehtud on. Halduskohus tugines nii maksu- kui ka vaideotsuse põhjendustele. Seetõttu on kassaatori väited halduskohtu põhjendamiskohustuse rikkumise kohta alusetud. 22. Kolleegium rõhutab siiski, et halduskohtu otsuse nõuetekohane põhjendamine ei tähenda, et kõrgema astme kohus ei saaks asuda teistsugusele seisukohale. Selleks tuleb aga hinnata tõendeid, mis ei ole

§ 229lõike 2 järgi Riigikohtu pädevuses.

Samuti saab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel kõiki tõendeid kogumis hinnates ning kaebaja ja BMC Houses OÜ maksumenetlustes tehtud järeldusi kõrvutades vastata kassaatori väitele MTA uurimispõhimõtte eiramise kohta.

1. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada, Tartu Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
4. Kuna kolleegium ei tee asjas lõplikku lahendit, jäävad menetluskulud jagamata (

§ 109lõige 4).

Tasutud kautsjon tuleb tagastada (

§ 107lõige 4).

(allkirjastatud digitaalselt)