3-3-4-2-17

RIIGIKOHUS ERIKOGU Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-4-2-17

1. juuni 2017 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Saale Laos ja Nele Parrest Pädeva kohtu määramine Artjom Morozovi taotluses Politseija Piirivalveameti tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Ringkonnakohtu
2. mai
3. a määrus haldusasjas nr 3-17-484
4. juuni 2017, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Lõpetada Artjom Morozovi taotluse menetlemine. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur karistas
6. augusti
7. a otsusega Artjom Morozovit relvaseaduse § 892 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut (s.o 300 eurot).
8. A. Morozov esitas maakohtule kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel.
9. Viru Maakohus tühistas
10. novembri
11. a otsusega kohtuvälise menetleja karistusotsuse, lõpetas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja rahuldas menetlusaluse isiku kaebuse. Maa​kohtu otsus jõustus
12. detsembril
14. A. Morozov esitas
15. jaanuaril 2017 Viru Maakohtule tsiviilhagina pealkirjastatud taotluse, milles palus hüvitada Politsei- ja Piirivalveameti poolt väärteoasja kohtuvälises menetluses tekitatud mitte​varalise kahju ning mõista Eesti Vabariigilt tema kasuks välja 3684 eurot ja 32 senti või alternatiivselt õiglane hüvitis kohtu äranägemisel.
16. Viru Maakohus keeldus
17. veebruari
18. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 alusel A. Morozovi hagi menetlusse võtmisest ja tagastas hagi esitajale. Maakohus leidis, et avalik-õigusliku ülesande täitmisel tekitatud kahju hüvitamise taotluse läbi​vaatamine kuulub halduskohtu pädevusse.
19. A. Morozov pöördus
20. märtsil 2017 Tartu Halduskohtusse, taotledes Politsei- ja Piirivalveameti poolt väärteoasja kohtuvälises menetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ning tema kasuks 3684 euro ja 32 sendi või kohtu äranägemisel õiglase hüvitise väljamõistmist.
21. Tartu Halduskohus jättis
22. märtsi
23. a määrusega A. Morozovi taotluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata ja tagastas taotluse esitajale. Halduskohus märkis, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) kohaselt ei ole halduskohus pädev süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlust läbi vaatama.
24. A. Morozov esitas Tartu Halduskohtu
25. märtsi
26. a määruse peale kaebuse, milles taotles kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmist. Kaebaja märkis, et Viru Maakohtu
27. veebruari
28. a määruse kohaselt kuulub väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse läbivaatamine halduskohtu pädevusse.
29. Tartu Ringkonnakohus jättis
30. mai
31. a määrusega A. Morozovi määruskaebuse läbi vaatamata ja edastas kohtuasja Riigikohtu erikogule pädeva kohtu määramiseks. Ringkonnakohus selgitas, et kui kohus leiab kaebuse tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-, kriminaal- või väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab HKMS § 121 lg 3 kohaselt vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus TsMS §-s 711 sätestatud korras. Kuna praegusel juhul keeldusid nii maakui ka halduskohus A. Morozovi taotluse läbivaatamisest, peab pädeva kohtu määrama Riigikohus. ERIKOGU SEISUKOHT
32. SKHS § 4 kohaselt võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras ning SKHS § 12 järgi hüvitatakse kahju isiku kirjaliku taotluse alusel. Hüvitistaotluse esitamise kord sõltub nii süüteomenetluse liigist kui ka menetlusetapist. Süüteoasja kohtumenetluse kestel esitatakse kahju hüvitamise taotlus SKHS § 18 lg 1 kohaselt üldjuhul maakohtule. Taotluse hilisemat esitamist reguleerivad SKHS § 21 lg-d 1–
33. Kui isik jätab taotluse mõjuval põhjusel esitamata väärteoasja väärteomenetluse seadustiku
34. peatüki alusel arutanud maakohtule, võib ta esitada selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist väärteomenetluse seadustiku
35. või
36. peatüki kohaselt ringkonna​kohtule (lg 2). Kui isik jätab mõjuval põhjusel taotluse esitamata ringkonnakohtule või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgub alles kassatsioonimenetluses ning isik jätab mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib ta taotluse esitada kohtuvälisele menetlejale (lg 4).
37. Kuna praegusel juhul on A. Morozovi väärteoasjas maakohtu menetlus lõppenud, tuleb kahju hüvitamise taotlemisel juhinduda SKHS §-st
38. Kuigi see säte ei käsitle otsesõnu olukorda, kus maakohus arutas väärteoasja VTMS
39. peatüki alusel, tuleb erikogu arvates sellisel juhul kohaldada analoogia korras SKHS § 21 lg-s 4 ringkonnakohtu kohta sätestatut. Nimelt võib nii kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud maakohtu otsust kui ka ringkonnakohtu otsust vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus, kes VTMS § 2 ja kriminaal​menetluse seadustiku § 363 lg 5 kohaselt ei tohi faktilisi asjaolusid tuvastada. Seega on maakohus VTMS
40. peatüki alusel kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates sarnaselt ringkonnakohtuga viimane kohtuaste, kes võib faktilisi asjaolusid tuvastada ja kel on võimalik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlust lahendada. Kui isik jätab mõjuval põhjusel kahju hüvitamise taotluse taolise pädevusega kohtule esitamata, tuleb tal pöörduda SKHS § 21 lg 4 kohaselt kohtuvälise menetleja poole. Kohtuväline menetleja on pädev kontrollima taotluse nõuetekohasust (sh seda, kas taotluse maakohtule esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus) ja tuvastama taotluse lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud.
41. Arvestades, et eeltoodust nähtuvalt kuulub A. Morozovi taotluse lahendamine kohtuvälise menetleja pädevusse, lõpetab Riigikohtu erikogu TsMS § 711 lg 5 alusel asjas kohtumenetluse. Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Saale Laos, Nele Parrest