Obsah (8)

§ 84§ 74§ 2§ 78§ 8§ 26§ 156§ 160

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtu

) § 78 lg 1 mõttes eelistatud enampakkumise vorm. Avaldaja ei pea enampakkumisel osalema isiklikult. Maakohus tuvastas, et avaldaja volitatud esindaja J. Kukk esitas volituse alusel enampakkumisel osalemiseks taotluse ning kohtutäitur kinnitas selle ning võimaldas avaldajal sellega enampakkumisel osaleda. Enampakkumisele registreerimise tähtajaks 28. septembril 2016 olid mõlemad kaasomanikud enampakkumisel osalemiseks registreeritud. Avaldajal on Eestis ka teine volitatud esindaja (A. Murulaid). Kummagi esindaja volikiri ei piira esindajal elektroonilisel enampakkumisel osalemist. Kui eeldada, et avaldaja ei saa või ei soovi esindaja kaudu enampakkumisel osaleda, tuleks ka suulise enampakkumise korral avaldajal Austraaliast Eestisse sõita. Seetõttu ei ole avaldaja enda väidetest lähtuvalt vahet, kas enampakkumine toimub suuliselt või elektrooniliselt. Enampakkumise teates on

§ 84lg 1 p 5 ja § 153 lg 1 p 5 nõuded täidetud.

Teates on märgitud, et Haapsalu mnt 11 asuva kinnisasja kohta avatud kinnistusraamatu registriosa neljandasse jakku on esimesele järjekohale sisse kantud sissenõudja mõttelisele osale hüpoteek summas 2 210 000 krooni AS-i Sampo Pank kasuks ja kinnistu omandamisel jääb hüpoteek kaasomandi osa koormama. Kuigi tegemist ei ole tavapärase sissenõudja ja võlgniku osavõtul toimuva täitemenetlusega ja seega formaalselt ei saa järgida

-i 2. osa nõudeid, on vähemalt enampakkumise alghinna osas kohaldatavad

§ 74sätted.

Kuna tsiviilasjas nr 2-13-22515 tehtud osaotsuses on määratud üksnes kaasomandi lõpetamine kaasomanikevahelisel enampakkumisel, kuid enampakkumise alghinda määratud ei ole, on kohtutäitur õigesti määranud hinna ise, sest täitemenetluse osalised hinnas kokkuleppele ei jõudnud (analoogia

§ 74lg-ga 4).

Täituri määratud alghinda ei ole täitemenetluse osalised vaidlustanud.

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega tühistada kohtutäituri
2. septembri 2016 otsus. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isikute kanda.
3. Sissenõudja ja kohtutäitur vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5. Tallinna Ringkonnakohus jättis
6. jaanuari 2017 määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus avaldaja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ning ei pidanud TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 juhindudes vajalikuks neid korrata. Avaldajal oli kaasomandi lõpetamise menetluses võimalus esitada kohtule taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks TsMS § 445 lg 1 alusel, sh märkida, kuidas ta konkreetselt soovib kaasomandit lõpetada (mh kes ja kuidas korraldab enampakkumise, kuidas kujuneb alghind ja millise tähendusega on müümisel kinnistut koormav hüpoteek). Kohtul on asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 järgi võimalik valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida pooled on taotlenud hagis või vastuhagis. See reegel hõlmab ka otsuse täitmise korda kaasomandi lõpetamisel. Seega saab kohus otsuse täitmise korda määrates poole taotlusel täpsustada enampakkumise tingimusi. Praegusel juhul on maakohus lõpetanud kaasomandi avaldaja soovitud viisil, aga avaldaja ei soovinud enampakkumise tingimuste täpsustamist. Kui kaasomanikevahelise enampakkumise korda ei ole kohtulahendis täpselt kindlaks määratud, saavad kaasomanikud nõuda kinnisasjade jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 2

lg 1 p 1 järgi täidetakse

alusel mh nõuded, mis tulenevad tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtuotsusest. Enampakkumist ei tee eriliseks asjaolu, et kaasomanikud on täitemenetluses samal ajal nii sissenõudjad kui ka võlgnikud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 115 lg 1 alusel oli avaldajal võimalus otsustada, kas ta annab enda nimel täitemenetluses osalemiseks sellise volituse, mis hõlmab ka õigust osaleda enampakkumisel. Vastava volituse puudumist või piiratust ei saa ette heita kohtutäiturile. Hüpoteegiga seotud avaldaja väiteid on maakohus piisava põhjalikkusega käsitlenud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Riigikohtule esitatud määruskaebuses palub avaldaja maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning teha uus määrus, millega avaldaja kaebus rahuldada, tühistada kohtutäituri
2. septembri 2016 otsus ja kohustada täiturit kaebust uuesti läbi vaatama. Alternatiivselt palub avaldaja tühistada ringkonnakohtu määruse täies ulatuses ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Avaldaja leiab, et kuna tegemist ei ole sundenampakkumisega ja täiedokument (osaotsus) enampakkumise korda ette ei näe, peab arvestama enampakkumise osaliste soovidega. Kohtute teistsugune seisukoht ei ole õige. Ebaõige on kohtute järeldus, et kuna kohus on lõpetanud kaasomandi avaldaja soovitud viisil, aga avaldaja ei soovinud enampakkumise tingimuste täpsustamist, siis ei pea kohtutäitur arvestama avaldaja sooviga korraldada suuline enampakkumine. Ringkonnakohus on jätnud vastamata avaldaja määruskaebuse väidetele enampakkumisel osalevate kinnistutega seotud kolmandate isikute õiguste väljaselgitamise kohta. Avaldaja on läbivalt väitnud, et hüpoteek ei näita sellega tagatud kohustuse olemasolu või sisu. Kinnisasjale seatud hüpoteegi summa 2 210 000 krooni ei tähenda veel seda, et tagatava kohustuse summa oli samuti 2 210 000 krooni. Hüpoteegist endast ei tulene sellega tagatavat kohustust, vaid see tuleneb tagatiskokkuleppest, mille sisu ei ole enampakkumise teatest ega kinnistusraamatu kandest nähtav. Hüpoteegiga tagatavad kohustused võivad üldse puududa, kui tagatiskokkulepet ei olegi sõlmitud või kui hüpoteegiga tagatud kohustus on juba täidetud. Hüpoteegiga tagatud kohustuse sisu teadmine on avaldajale enampakkumisel osalemiseks ja seal pakkumiste tegemiseks oluline. Avaldaja ei soovi vaidlustada enampakkumise alghinda, kuid enampakkumisel pakkumiste tegemiseks peab enampakkumise osaline teadma, missugused kohustused selle hüpoteegiga kaasnevad. Ka tulenevalt

§ 84

lg 1 p-st 5 peaks kohtutäitur välja selgitama sissenõudja kaasomandiosa koormava hüpoteegi sisuks oleva tagatiskokkuleppe ning rahaliste kohustuste jäägi. Ei saa eeldada, et teine kaasomanik peab enampakkumisel osalema, teadmata missugused kohustused võivad selle hüpoteegiga talle kaasneda. Kuivõrd praegusel juhul ei ole tegu sissenõudemenetlusega, vaid enampakkumine on vaadeldav tehinguna, on kohtutäitur enampakkumise ettevalmistajana kohustatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 14 lg 2 alusel teatama pooltele kõigist asjaoludest, mille vastu on pooltel nende eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kohtutäitur on enampakkumise osalejate teavitamise kohustust rikkunud ning on sellega oluliselt rikkunud enampakkumise korraldamise korda. Kohtud on selle osa kaebusest jätnud käsitlemata.

1. Sissenõudja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Avaldaja menetluskulud palub sissenõudja jätta avaldaja enda kanda. Kohtutäitur ei ole määruskaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada ning ringkonnakohtu ja maakohtu määrused TsMS § 692 lg 1 p 1 ja § 695 alusel tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Kolleegium saab TsMS § 691 p 5 ja § 695 alusel teha uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäituri
3. septembri 2016 otsuse peale täiteasjas nr 176/2016/80, tühistab kohtutäituri
4. septembri 2016 otsuse täiteasjas nr 176/2016/80 ning kohustab kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama.
5. AÕS § 77 lg 1 järgi jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab AÕS § 77 lg 2 kohaselt jagamise viisi üle kohus. AÕS § 77 lg 2 annab kohtule võimaluse müüa ühine asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel, kuid ei täpsusta müügi korda. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebuse lahendamiseks vajalik vastata esmalt küsimusele, kas ja millisel määral on kohtutäituri vahendusel kaasomandi lõpetamiseks toimuva kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamisel kohaldatavad

-i (eelkõige

-i II osa) sätted. 12.

1. Riigikohus on
2. aprillil 2017 tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17 tehtud otsuse p-s 36 ulatuslikult käsitlenud kaasomandi jagamiseks korraldatava avaliku enampakkumise õiguslikku olemust ja korda. Viidatud lahendis (p-s 36.1) on esmalt korratud Riigikohtu varasemas praktikas kujundatud seisukohta, et kohus saab TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra (sh nt abikaasade ühisvara müügiks korraldatava avaliku enampakkumise korraldaja ja tingimused) ning kui sellist korda ei ole kohtulahendis kindlaks määratud, saab nõuda ühisvara jagamise või kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtutäituri vahendusel. Seejärel on Riigikohus selle otsuse p-s 36.2 märkinud, et

-i II osa sätteid tuleb kaasomandi lõpetamiseks avaliku enampakkumise korraldamisel kohaldada kaasomandi lõpetamise kohtulahendi eripära arvestades. Kolleegium ei näe põhjust asuda kaasomandi lõpetamiseks korraldatava kaasomanikevahelise enampakkumise puhul teistsugusele seisukohale. 12.

1. Pärnu Maakohtu
2. juuni 2015 osaotsuses tsiviilasjas nr 2-13-22515 pole enampakkumise korraldajat ega tingimusi TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks määratud. Seega oli sissenõudja õigustatud nõudma kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 78

lg-test 1 ja 2 ning §-st 137 tulenevalt toimub kinnisasja enampakkumine täitemenetluses üldjuhul elektrooniliselt ning suulise enampakkumise võib korraldada juhul, kui elektrooniline enampakkumine ei ole kohtutäiturist sõltumatutel põhjustel võimalik. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda avaldaja väited järeldada, et elektroonilise enampakkumise korraldamine ei ole praegusel juhul võimalik. Kohtud on õigesti leidnud, et avaldajal on võimalik osaleda elektroonilisel enampakkumisel esindaja kaudu, ning kohtute tuvastatud asjaoludel on avaldaja esindaja enampakkumisele ka registreeritud. Seega võis kohtutäitur kolleegiumi hinnangul korraldada elektroonilise enampakkumise. 13. Kolleegium lisab obiter dictum'i korras, et kaasomanike kokkuleppel on võimalik kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmine ka täitemenetluse väliselt, st eraõiguslikul alusel (AÕS § 641, § 74 lg 1, § 119 lg 1, § 120 lg 1). Seda on võimalik teha ka pärast täitmisteate teisele kaasomanikule kättetoimetamist vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul (

§-d 24 ja 25) (vt ka Riigikohtu 26. aprilli 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3). Sellisel juhul on kaasomanikel endil võimalik otsustada enampakkumise korraldamise vormi ja tingimuste üle. Samuti märgib kolleegium õiguse ühetaolise kohaldamise eesmärgil, et juhul kui kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks toimub täitemenetlus, tuleb kohtutäituril kaasomandis olev asi arestida, kinnisasja arestimiseks tuleb täituril mh lasta kanda kinnistusraamatusse kinnistu käsutamise keelumärge. Asja arestimine on vajalik kaasomandiosade edasise käsutamise takistamiseks ja kohtutäituri tasu tagamiseks (

§-d 54, 142) (vt ka Riigikohtu ülalviidatud lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3). 14. Kolleegium ei nõustu madalama astme kohtute seisukohtadega, mis puudutavad kaasomaniku (sissenõudja) mõttelist osa koormavate kolmandate isikute õiguste väljaselgitamise vajadust. See tingib ka kohtute määruste tühistamise. 14.1.

§ 8

järgi on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi.

§-s 8 sätestatud kohustuste täitmiseks on kohtutäiturile antud laiaulatuslikud õigused, mh

§-des 26 jj.

§ 26

lg 1 esimese lause järgi on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet ning täitemenetluseks vajaliku dokumendi või muu eseme ettenäitamist. Krediidiasutustelt võib kohtutäitur

§ 26

lg 3 kohaselt nõuda andmeid võlgniku kontode, hoiuste ja muude krediidiasutuse poolt võlgnikule pakutavate teenuste kasutamise kohta ning Eesti väärtpaberite keskregistri pidajalt andmeid võlgniku väärtpaberikontode kohta. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg 5 p-st 5 tulenevalt peab krediidiasutus avaldama pangasaladuse kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks. Riigikohus on leidnud, et

§-st 8 tulenevalt on kohtutäituril õigus ja kohustus küsida teavet laenujäägi kohta nii võlgnikult kui ka hüpoteegipidajalt. Võlgnik on kohustatud infot andma

§ 26lg 1 esimese lause ja §-de 59 jj alusel.

Samuti on tõlgendatud

§ 26

lg-t 3 ja KAS § 88 lg 5 p 5 selliselt, et kohtutäituril on õigus nõuda hüpoteegipidajast krediidiasutuselt teavet tema kliendi kui täitemenetluse võlgniku laenujäägi kohta (vt Riigikohtu

1. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-17, p-d 16 ja 17). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ka käesolevas asjas ning leiab, et nimetatud kohustused on kohtutäituril ka kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmisel. 14.
2. Kaasomandis oleva asja enampakkumisel müümiseks saab alustada vaid ühe täitemenetluse ning sellises menetluses on kumbki kaasomanik samal ajal nii sissenõudja kui ka võlgnik (vt ka Riigikohtu
3. mai 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 16;
4. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3). Seega on täitemenetluse alustamiseks avalduse esitanud kaasomanik (sissenõudja)

§ 26

lg 1 esimese lause ja §-de 59 jj alusel samuti kohustatud andma täiturile infot kinnisasja koormava hüpoteegiga tagatud nõuete (mh tagatiskokkuleppe sisu ja laenujäägi) kohta. Selliste andmete esitamise kohtustus on

§ 26lg 3 ja KAS § 88 lg 5 p 5 järgi kohtutäituri nõudel ka hüpoteegipidajal.

Krediidiasutusel on õigus küll hinnata kohtutäiturile edastatava teabe vajalikkust. Lõpliku otsuse teabe vajalikkuse kohta teeb vajaduse korral kohus (vt Riigikohtu ülalviidatud määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-17, p 16.5). 14.3. Teabe saamine hüpoteegiga tagatud nõuete kohta on kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamisel kolleegiumi hinnangul vajalik eelkõige kaasomanike võrdse kohtlemise eesmärgil. Enampakkumisega lõpeb üldjuhul üksnes kaasomand, mitte aga kolmandate isikute õigused müüdud esemele, kuna täitemenetlust ei korraldata ühegi varasemal järjekohal oleva õiguse realiseerimiseks (

§-d 104, 105 ja 137) (erandite kohta vt Riigikohtu ülalviidatud määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1417, p 36.4). Seega jääb ka kinnisasja igakordset omanikku koormav hüpoteek (kaasomandi osale) kaasomandi lõpetamiseks korraldataval enampakkumisel üldjuhul püsima. Ka kohtute käesolevas asjas tuvastatud asjaoludel ei kuulu kaasomandi osa koormav hüpoteek enampakkumise tulemusena kustutamisele. Samas ei määra kinnisasja väärtust ainuüksi hüpoteegisumma suurus. Avaldaja on õigesti märkinud, et hüpoteegiga tagatud nõue võib olla tegelikult rahuldatud ning kinnistu igakordne omanik ei pea selle tasumise eest enam vastutama. Olukorras, kus hüpoteegiga tagatud nõuete suurust teab ainult see kaasomanik, kelle kaasomandiosa hüpoteek koormab, on tal enampakkumisel pakkumiste tegemisel põhjendamatu eelis kinnisasja teiste kaasomanike ees. Juhul kui hüpoteegiga tagatud nõuded või suurem osa nendest on tegelikult rahuldatud, võib hüpoteegiga koormatud kaasomandi osa omanik omandada kinnisasja enampakkumisel alusetult madala hinnaga (kuna teised kaasomanikud saavad pakkumiste tegemisel lähtuda üksnes hüpoteegisummast). Kolleegium möönab, et hüpoteegiga tagatud kohustuste suurusest konkreetse päeva seisuga teadasaamine ei tähenda seda, et enampakkumise päeval oleks tagatavad kohustused (nt laenujääk) sama suured, need võivad nii väheneda kui ka suureneda. Siiski on kohustuste suurust puudutava informatsiooni alusel võimalik anda hinnangut kinnisasja väärtusele info avaldamisele järgneval perioodil. Kohtutäituril on võimalik mh enampakkumise teates anda kaasomanikele ligikaudne hinnang kinnisasja turuväärtuse kohta, märkides mh nii hüpoteegisumma kui ka laenujäägi päeval x ning tehes reservatsiooni, et laenujäägi kohta esitatud teave ei ole lõplik (vt ka Riigikohtu ülalviidatud määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 16.4). 15. Avaldaja on leidnud, et kuivõrd enampakkumine on praegusel juhul vaadeldav tehinguna, on kohtutäitur enampakkumise ettevalmistajana ka VÕS § 14 lg-st 2 tulenevalt kohustatud teatama pooltele kõigist asjaoludest, mille vastu on pooltel nende eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kolleegium avaldaja selle käsitlusega ei nõustu. Kohtulahendi täitmiseks täitemenetluses korraldatav enampakkumine on avalik-õigusliku tähendusega. Omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale tekib

§ 156

järgi enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega, st lepingut ei sõlmita ja vajalik ei ole ka notariaalne tõestamine. Kanded kinnistusraamatusse tehakse kohtutäituri avalduse alusel (

§ 160). Seega VÕS § 14 asjas ei kohaldu. 16. Menetluskulud tuleb Ts

MS § 172 lg 1 teise lause alusel jätta kohtutäituri kanda, kuna kaebus tema

1. septembri 2016 otsuse peale rahuldatakse. Madalama astme kohtud ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. Seega ei määra menetluskulusid rahaliselt kindlaks ka Riigikohus. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest.
2. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kaebuses märgitud pangakontole. Henn Jõks, Jaak Luik, Tambet Tampuu