Obsah (10)

§ 158§ 2761§ 259§ 260§ 339§ 45§ 315§ 145§ 258§ 390

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 3-1-1-32-17 12. juuni 2017 Eesistuja Saale L

) § 339 lg 1 p-de 3 ja 4 mõttes, põhjendades seda järgmiselt. 3.1.

§ 158

lg 3 näeb ette, et kui kohtunik ei nõustu kohtuistungi protokolli parandamise taotlusega, vaadatakse see läbi taotluse saamisest alates viie päeva jooksul kohtu korraldaval istungil. Võimaluse korral kuulatakse taotluse lahendamiseks ära kohtuistungi heli- või videosalvestis.

§ 2761

kohaselt järgitakse kohtu korraldaval istungil seadustikus eelistungi kohta sätestatut.

§ 259

lg 2 näeb ette, et prokuröri ja kaitsja osavõtt eelistungist on kohustuslik.

§ 260

lgtest 1 ja 11 nähtub, et prokuröri ja kaitsja ilmumata jätmine toob kaasa eelistungi tingimusteta edasilükkamise. 3.

1. Maakohus pidas
2. oktoobril 2015 korraldava istungi kaitsja ja prokuröri osavõtuta, mis on menetlusõiguse oluline rikkumine

§ 339lg 1 p-de 3 ja 4 tähenduses.

Korraldav istung oli samal päeval toimunud eelistungi jätk. Eelistungil osalesid ka kaitsja ja prokurör. Eelistungi lõpus teatas maakohus, et teeb korraldava istungi, kus võtab seisukoha süüdistatava esitatud taotluste kohta kohtuistungite protokollide parandamiseks. Korraldaval istungil kuulati 14. ja 19. oktoobril 2015 toimunud eelistungite helisalvestisi kooskõlas

§ 158lg-ga 3.

Kuulamise käigus avaldas süüdistatav, et ta loobub eelistungi protokolli parandamise taotlusest. 3.

1. Samuti ei osalenud kaitsja
2. detsembril 2015 toimunud eelistungil. Ka sel istungil oli kaitsja osavõtt menetlusest kohustuslik tulenevalt

§ 45lg-st 4.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. jaanuari
3. a määruse peale esitasid määruskaebuse nii prokurör kui ka süüdistatava kaitsja. Kohtumenetluse pooled leiavad, et kirjeldatud olukorras ei pidanud apellatsioonikohus maakohtu otsust tühistama ja asja uueks arutamiseks saatma, sest tegemist ei olnud menetlusõiguse olulise rikkumisega. Nad taotlevad ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks. Määruskaebuste põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 4.
5. oktoobril 2015 võimaldas kohus süüdistataval kuulata eelistungite helisalvestisi, kuigi seadus ei näe ette isegi nende salvestamist. Kohus pidas samuti võimalikuks tutvuda helisalvestistega

§ 158lg-s 2 sätestatud võimaluse väljaselgitamiseks.

Ei ole välistatud, et kohus ja süüdistatav tutvuvad salvestistega samal ajal ja samas ruumis. Kohus ei võtnud sellel istungil ühtegi menetluslikku seisukohta. Kuulamise järel M. Rudsit küll avaldas, et loobub taotlusest, kuid loobumise vastuvõtmine ja parandustaotluse lahendamine toimus korraldaval istungil

1. novembril 2015 kaitsja ja prokuröri osavõtul. Istungi alguses kinnitas M. Rudsit, et loobub paranduse taotlusest, ja kohus võttis loobumise vastu. Helisalvestiste kuulamine kaitsja ja prokuröri juuresolekuta ei kahjustanud mingil määral isiku kaitseõigust. 4.
3. detsembril 2015 toimunud eelistungil tehti teatavaks ja anti süüdistatavale kätte tema taotluse lahendamisel tehtud kohtumäärus täiendavate tunnistajate välja kutsumata jätmise kohta. Kõnealune määrus ei ole eraldi vaidlustatav ja prokurörile ning kaitsjale oli see e-toimiku kaudu kohe kättesaadav. Kuigi eelmenetluses ei ole süüdistatava osavõtt istungitest kohustuslik ja kohtul oli võimalik edastada määrus süüdistatavale vanglasse, pidas kohus siiski mõistlikuks korraldada istung. Ka see ei piiranud kuidagi süüdistatava õigusi. Kaitsja märgib, et

§ 315

ei näe ette kohtumääruse, vaid ainult kohtuotsuse kuulutamist.

§ 145

lg 5 kohaselt põhistatud määrust tutvustatakse menetlusosalisele, selgitades talle tema õigusi ja kohustusi. Istungi määramist määruse tutvustamiseks ega kaitsja osavõttu sellest seadus ette ei näe. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 5.

§ 339

lg 1 p-d 3 ja 4 näevad ette, et kriminaalmenetlusõiguse rikkumine on oluline, kui kaitsja ei ole kohtumenetluses osalenud, kuigi tema osavõtt on kohustuslik, või prokurör ei ole kohtumenetluses osalenud, kuigi tema osavõtt on kohustuslik.

§ 45

lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik, v.a sama sätte p-des 1-2 nimetatud juhtudel (kokkuleppemenetlus ja lühimenetlus).

§ 259

lg 2 kohaselt on prokuröri ja kaitsja osavõtt eelistungist kohustuslik.

§ 260

lg-te 1 ja 11 järgi tuleb prokuröri ja kaitsja istungile ilmumata jäämisel lükata istung edasi.

§ 2761

kohaselt järgitakse kohtu korraldaval istungil seadustikus eelistungi kohta sätestatut.

1. Käesolevas kriminaalasjas puudutab vaidlus
2. oktoobril 2015 toimunud korraldavat istungit ja
3. detsembril 2015 toimunud eelistungit. 6.
4. Kohtuistungi protokollist ja selle helisalvestisest nähtub, et
5. oktoobril 2015 peetud korraldaval istungil kuulati
6. ja
7. oktoobril 2015 toimunud eelistungite helisalvestisi. Süüdistatav avaldas sellel istungil kohtule, et ta loobub oma taotlusest protokollide parandamiseks ning esitab protokolli parandamiseks uue taotluse.
8. novembril 2015 toimunud korraldaval istungil, kus viibisid nii kaitsja kui ka prokurör, teatas kohus, et M. Rudsit loobus kohtule esitatud protokollide parandamise taotlusest, kuid esitas selle kohta uue taotluse. Seejärel kuulati
9. oktoobri
10. a eelistungi helisalvestist ja prokurör avaldas, et tal ei ole vastuväiteid süüdistatava taotlusele kanda protokolli tema pakutud lause. Kohus rahuldas taotluse. 6.
12. detsembril 2015 ei ilmunud kaitsja eelistungile, kus kohus kuulutas määruse, millega jäeti rahuldamata M. Rudsiti taotlused tunnistajate väljakutsumiseks, sündmuskoha vaatluseks ja ümbriku tagastamiseks. Samuti määras kohus sellel istungil kriminaalasja arutamise kuupäevad ja ajad, võttis menetlusse kannatanu tsiviilhagi ja määras kohtuistungile kutsutavaid isikuid.
13. Riigikohtul tuleb seega vastata küsimusele, kas kirjeldatud rikkumisi tuleb lugeda olulisteks

§ 339

lg 1 p-de 3 (kaitsja ei ole kohtumenetluses osalenud) ja 4 (prokurör ei ole kohtumenetluses osalenud) tähenduses, mis tingivad otsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. 8. Kolleegiumi hinnangul ei ole seadusest tulenevat alust järeldada, et

§ 339lg 1 p-d 3 ja 4 ei kohaldu kohtulikus eelmenetluses.

Viidatud sätete tekst käsitleb kohtumenetluse poolte osavõttu kohtumenetlusest, mille lahutamatu osa on ka kohtulik eelmenetlus. Seejuures näeb menetlusseadus üheselt ette, et kaitsja ja prokuröri osavõtt eelistungist ja korraldavast istungist on kohustuslik. 9. Puutuvalt prokuröri ja kaitsja seisukohta, et kirjeldatud toiminguteks (helisalvestiste kuulamine ja määruse kuulutamine) ei olnud istungi korraldamine vajalik, märgib kolleegium, et eelmenetluses korraldab kohus istungeid menetluslike küsimuste lahendamiseks ja asja arutamise ettevalmistamiseks

§ 258alusel.

Muu hulgas korraldatakse eelistung

§ 258

lg 1 p 4 kohaselt üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasja kohtuliku arutamise planeerimiseks ja kohtumenetluse poolte taotluste lahendamiseks ning sama lõike p 5 kohaselt ka muude küsimuste lahendamiseks, kui kohtunik peab eelistungi korraldamist vajalikuks. Juhul, kui eelistung korraldatakse, tuleb järgida

§ 259

lg-s 2 sätestatud prokuröri ja kaitsja kohustuslikku eelistungist osavõtmise nõuet. Kassaatoritega saab nõustuda selles, et

§ 339

lg 1 p-de 3 ja 4 regulatsioon ei võimalda arvestada täiel määral istungil tehtavate toimingute sisu ja tähtsust ega seda, mil määral nad mõjutavad süüdistatava kaitseõiguse teostamist. Kolleegium märgib, et de lege ferenda võiks seadusandja kaaluda asjassepuutuva regulatsiooni muutmist paindlikumaks, eelkõige olukorras, kus ükski menetlusosaline otsuse tühistamist ei soovi ning kaitseõigust tagama mõeldud normide jäik rakendamine pelgalt pikendab menetlust ja suurendab menetluskulusid. 10. Ilma kaitsja ja prokuröri osavõtuta vaadati läbi eelistungi protokolli parandamise taotlus.

§ 158

lg 1 näeb ette, et kohtumenetluse pooled võivad kolme päeva jooksul pärast protokollile allakirjutamist esitada selle parandamiseks kirjaliku taotluse. Kohus peab selle taotluse läbi vaatama ja nõustumise korral teeb ta protokollis parandused, mille õigsust kinnitavad kohtunik ja kohtusekretär (lg 2).

§ 158

lg 3 näeb ette, et juhul, kui kohus ei nõustu parandustaotlusega, vaadatakse see läbi taotluse saamisest viie päeva jooksul kohtu korraldaval istungil, võimaluse korral kuulates ära istungi heli- või videosalvestise. Seejärel lahendatakse taotlus määrusega. Kuigi kassatsioonides viidatakse sellele, et praegusel juhul ei olnud sisuliselt tegemist istungiga, vaid kohus võimaldas süüdistataval kuulata varem toimunud eelistungite helisalvestisi, nähtub kohtutoimikusse lisatud istungiprotokollist, et kohus pidas 28. oktoobril 2015 korraldava istungi. Nagu juba eespool märgitud,

§ 2761

kohaselt järgitakse kohtu korraldaval istungil seadustikus eelistungi kohta sätestatut, mistõttu kaitsja ja prokuröri osavõtt oli kohustuslik.

2. märtsi
3. a eelistungil kohtumääruse kuulutamise juures ei viibinud kaitsja. Kolleegium möönab, et seadus ei reguleeri eraldi kohtumääruse kuulutamisega seonduvat ega näe ette, et määrus tuleb teha teatavaks tingimata kohtuistungil.

§ 145

lg 6 näeb ette, et põhistatud kohtumäärust tutvustatakse kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel menetlusosalisele ning talle selgitatakse tema õigusi ja kohustusi, mille kohta võetakse allkiri. Kohtulikus eelmenetluses ei ole sellist tutvustamist otsesõnu ette nähtud. Kolleegiumi hinnangul tuleb siiski lähtuda sellest, et kohtumenetluse käigus tehtavaid menetlusotsustusi tehakse menetlusosalistele üldjuhul teatavaks kohtuistungil. Kohtu tehtavad otsustused kriminaalasja lahendamisel peavad olema kättesaadavad mitte ainult menetlusosalistele, vaid kooskõlas

§-s 11 sisalduva kohtuistungi avalikkuse põhimõttega ka teistele isikutele (vt kohtuotsuse avaliku kuulutamise kohta ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 3-1-1-75-13, p 14). Ka praegusel juhul nähtub

1. märtsi
2. a eelistungi protokollist, et kohtumäärus kuulutati istungil. Koostoimes eelmises punktis kirjeldatud rikkumisega peab kolleegium põhjendatuks ringkonnakohtu järeldust, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 1 p-de 3 ja 4 tähenduses.

12. Eeltoodust lähtudes ja tuginedes

§ 390

lg-le 1 ning § 361 lg 1 p-le 1, jätab Riigikohus ringkonnakohtu määruse muutmata ja kaitsja ning prokuröri määruskaebused rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)