RIIGIKOHUA KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 255lg 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu 21.

novembri

1. a otsus kriminaalasjas nr 1-15-8673 Henrik Antsovi kaitsjad vandeadvokaadid Aivar ja Marko Pilv ning vandeadvokaadi abi Lauri Talumäe, kassatsioon Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristiina Laas
2. mai 2017, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
4. novembri
5. a otsus osas, millega Henrik Antsovile mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud ja 23 päeva vangistust.
6. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista Henrik Antsovile KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.
7. Muus osas jätta Tartu Ringkonnakohtu
8. novembri
9. a otsus muutmata.
10. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
11. Mõista Eesti Vabariigilt Henrik Antsovi kasuks välja 468 (nelisada kuuskümmend kaheksa) eurot valitud kaitsjatele kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Henrik Antsov tunnistati Tartu Maakohtu
13. märtsi
14. a otsusega lühimenetluses karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 järgi süüdi ning teda karistati rahalise karistusega 480 miinimumpäevamäära (s.o 1536 eurot). Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja KarS § 68 lg-le 1 tuginedes arvati eelvangistuses viibitud kaks päeva karistuse hulka. Nii kujunes H. Antsovi lõplikuks karistuseks rahaline karistus 314 miinimumpäevamäära (s.o 1004 eurot ja 80 senti). KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistuses mõisteti H. Antsov õigeks.
15. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist H. Antsovi õigeksmõistmises KarS § 255 lg 1 järgi ning karistamises KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 järgi. Tühistatud osas palus prokurör teha uue otsuse, millega kvalifitseerida H. Antsovi tegevus ideaalkogumis KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − §

§ 255lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega.

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu
4. märtsi
5. a otsus H. Antsovi õigeksmõistmises KarS § 255 lg 1 järgi ning tema karistamiseS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 järgi. Tühistatud osas tehti uus otsus, millega H. Antsov tunnistati KarS § 255 lg 1 järgi süüdi ja KarS § 63 lg-st 1 juhindudes karistati teda KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − §

§ 255lg 1 järgi 3-aastase vangistusega. Seejärel vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, arvati KarS § 68 lg-le 1 tuginedes eelvangistuses viibitud kaks päeva karistusaja hulka ning suurendati 1 aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkuseks kujunenud vangistust KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu

1. novembri
2. a otsuse järgi mõistetud vangistuse ära kandmata osa (s.o 2 aasta 10 kuu ja 25 päeva) võrra. H. Antsovi lõplikuks karistuseks kujunes 4 aastat 10 kuud ja 23 päeva vangistust. Sama otsusega hüvitati süüdistatavale osaliselt apellatsioonimenetluses tekkinud kulud. Prokuröri apellatsioon rahuldati osaliselt. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
3. Tartu Ringkonnakohtu
4. novembri
5. a otsuse peale esitasid kassatsiooni H. Antsovi kaitsjad vandeadvokaadid Aivar ja Marko Pilv ning vandeadvokaadi abi Lauri Talumäe, kes taotlevad ringkonnakohtu otsuse tühistamist H. Antsovi süüditunnistamises KarS § 255 lg 1 järgi ja tühistatud osas süüdistatava õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotlevad kaitsjad kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist, märkides kokkuvõtlikult järgmist. 4.
6. Ringkonnakohtu otsus pole nõuetekohaselt põhjendatud ja jälitustoimingutega saadud kõnede stenogrammid pole tõenditena lubatavad. Samuti ei kuulunud maksupettuse toimepanemises osalejad kuritegelikku ühendusse. H. Antsov ei saanud maksupettuse tulemusel varalist kasu, ei allunud ühenduse tahtele ega juhi korraldustele. Süüdistatav tegeles paralleelselt seadusliku majandustegevusega ega teadnud, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse. Maksupettuse toimepanijate tegevus ei ohustanud ka avalikku julgeolekut ja rahu. 4.
7. Kuna Riigikohtu üldkogu
8. aprilli
9. a otsusega asjas nr 3-1-2-2-11 vähendati H. Antsovile Tartu Maakohtu
10. novembri
11. a otsuse järgi mõistetud vangistust 2 kuu võrra, on eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa 2 aastat 8 kuud ja 25 päeva vangistust. Eelnevast nähtuvalt oleks tulnud H. Antsovile mõista KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud ja 23 päeva vangistust. 4.
12. Kaitsjad taotlesid ringkonnakohtult H. Antsovile seoses apellatsioonimenetlusega valitud kaitsjatele makstud tasu hüvitamist kogusummas 3376 eurot ja 20 senti. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, miks kaitsjatasu hüvitamise taotlused rahuldati osaliselt.
13. Riigikohtu menetluse vältel esitas vandeadvokaadi abi L. Talumäe täiendava taotluse kohaldada H. Antsovi süüditunnistamise muutmata jätmise korral karistust alla seaduses sätestatud alammäära ja mõista süüdistatavale KarS § 255 lg 1 järgi rahaline karistus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14. Kolleegiumi hinnangul on H. Antsovi süüditunnistamine ja karistamine KarS § 255 lg 1 järgi seaduslik. Ringkonnakohus selgitas arusaadavalt, millistele tõenditele ja miks kohtuotsuse tegemisel tugineti ning millised faktilised asjaolud tuvastatuks loeti. Samuti näidati, milles maakohus materiaalõiguse kohaldamisel eksis ja miks tuleb H. Antsovi tegevus kvalifitseerida ideaalkogumis KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − §

§ 255lg 1 järgi.

Ringkonnakohus ei ole asja arutamisel rikkunud kriminaalmenetlusõigust ega ole eksinud ka valitud kaitsjatele makstud tasu osalisel hüvitamisel.

1. Liitkaristuse mõistmise osas on kaitsjate etteheited põhjendatud. H. Antsov tunnistati Tartu Maakohtu
2. novembri
3. a otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi ning teda karistati 6-aastase vangistusega, mille kandmise algusajaks loeti
4. august
5. Viru Maakohtu
6. septembri
7. a määrusega vabastati H. Antsov vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
8. augustini 2012 ning vanglast vabanemise hetkeks oli ta ära kandnud 3 aastat 1 kuu ja 5 päeva vangistust. Kandmata karistus oli – nii nagu ringkonnakohus märkis − 2 aastat 10 kuud ja 25 päeva vangistust.
9. Kaitsjad juhivad aga õigustatult tähelepanu asjaolule, et Riigikohtu üldkogu
10. aprilli
11. a otsusega asjas nr 3-1-2-211 tühistati H. Antsovi kaitsja teistmisavalduse alusel Tartu Maakohtu
12. novembri
13. a otsus osas, millega H. Antsov tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6-aastane vangistus. Uue otsusega mõisteti H. Antsov KarS § 184 lg 2 p 2 järgi õigeks ja teda karistati KarS § 184 lg 2 p 1 alusel vangistusega 5 aastaks ja 10 kuuks. Eelnevast tulenevalt on eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa 2 aastat 8 kuud ja 25 päeva vangistust ning H. Antsovile tuleb KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud ja 23 päeva vangistust. Mõistes 2 kuu võrra pikema liitkaristuse, kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti materiaalõigust. Selle vea tõttu tuleb ringkonnakohtu otsus osaliselt tühistada.
14. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
15. novembri
16. a otsuse osas, millega H. Antsovile mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud ja 23 päeva vangistust, ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab H. Antsovile kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud ja 23 päeva vangistust. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kaitsjate kassatsioon rahuldatakse osaliselt.
17. H. Antsovi kaitsjad A. ja M. Pilv esitasid Riigikohtule taotluse hüvitada süüdistatavale kassatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu 3822 eurot (sh käibemaks 637 eurot). Taotlusele lisatud arve kohaselt kulutas A. Pilv ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks ja H. Antsoviga konsulteerimiseks 40 minutit ning kassatsiooni koostamiseks 15 tundi ja 50 minutit. M. Pilv kulutas ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks ja kassatsiooni koostamiseks 8 tundi. Kokku osutasid kaitsjad H. Antsovile kassatsioonimenetluses õigusabi 24 tunni ja 30 minuti vältel. Õigusteenuse tunnihind on 130 eurot, millele lisandub käibemaks.
18. Kuna Riigikohus teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 7 nimetatud lahendi, peab riik KrMS § 186 lg 1 alusel hüvitama süüdistatavale kassatsioonimenetluse kulu. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigikohus on varem märkinud, et kassatsioonimenetluses tuleb valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust hinnates muu hulgas võtta arvesse, millises ulatuses on kassatsiooni argumendid põhjendatud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
19. märtsi
20. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-6-16, p 36). Samuti sätestab KrMS § 175 lg 2, et kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Osutatud sätte mõtte kohaselt ei saa ühe ja sama kaitseülesande täitmise eest mitmele kaitsjale makstud tasu menetluskulude hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
21. juuni
22. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-163-13, p 23 ja
23. mai
24. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-22-17, p 59). Praegusel juhul rahuldatakse kassatsioon H. Antsovile mõistetud liitkaristuse osas. Ülejäänud väited ei ole põhjendatud. Pidades silmas eelöeldut ja arvestades kriminaalasja keerukust ning mahtu, loeb kriminaalkolleegium hüvitatavaks mõistliku suurusega tasuks kaitsjate kolmele töötunnile vastava summa, s.o 468 eurot (sh käibemaks 78 eurot). (allkirjastatud digitaalselt)