3-1-1-16-17

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-16-17

1. juuni 2017 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi V. A. psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamine Tartu Ringkonnakohtu
2. veebruari
3. a määrus kriminaalasjas nr 1-13-783 V. A. kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, määruskaebus Prokuratuur, Lõuna Ringkonnaprokuratuur
4. aprill 2017, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tartu Maakohtu
6. detsembri
7. a ja Tartu Ringkonnakohtu
8. veebruari
9. a määrus, välja arvatud osas, milles ringkonnakohus määras kindlaks OÜ-le Advokaadibüroo Ann Saar makstava riigi õigusabi tasu suuruse ja jättis osa sellest tasust, s.o 102 eurot ja 24 senti, sealhulgas käibemaks, riigi kanda.
10. Saata kohtuasi uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule samas kohtukoosseisus.
11. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
12. Jätta V. A-lt ringkonnakohtus väljamõistetud menetluskulu 102 (ükssada kaks) eurot ja 24 (kakskümmend neli) senti, sealhulgas käibemaks, Eesti Vabariigi kanda.
13. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Ann Saar Riigikohtu määruskaebemenetluses V. A-le osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist) eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
14. Pärnu Maakohtu
15. märtsi
16. a otsusega tunnistati V. A. süüdi karistusseadustiku (KarS) § 305 ja § 214 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi ning talle mõisteti lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 4 kuud ja 25 päeva vangistust. Tartu Maakohtu
17. jaanuari
18. a määrusega vabastati V. A. vangistuse kandmisest ja tema suhtes kohaldati psühhiaatrilist sundravi KarS § 86 lg 1 alusel.
20. detsembril 2016 laekus Tartu Maakohtule V. A. taotlus lõpetada tema suhtes kohaldatud sundravi.
21. Tartu Maakohtu
22. detsembri
23. a määrusega jäeti V. A. taotlus läbi vaatamata põhjendusel, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 403 lg 4 ei võimalda sundravil viibival isikul ravi lõpetamist taotleda – seda saab teha vaid tema lähedane KrMS § 71 lg 1 tähenduses, seadusjärgne esindaja või kaitsja.
24. Tartu Maakohtu
25. jaanuari
26. a määrusega rahuldati V. A. taotlus riigi õigusabi saamiseks ja talle anti riigi õigusabi maakohtu
27. detsembri
28. a määruse vaidlustamiseks.
30. jaanuari
31. a määruskaebuses taotles V. A. kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi maakohtu
32. detsembri
33. a määruse tühistamist. Samuti taotles kaitsja KarS § 86 põhiseadusvastaseks tunnistamist osas, milles see säte ei piira psühhiaatrilise sundravi kohaldamise tähtaega kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga.
34. Tartu Ringkonnakohtu
35. veebruari
36. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kaitsja taotluse tunnistada KarS § 86 osaliselt põhiseadusvastaseks jättis ringkonnakohus läbi vaatamata, märkides, et kuna maakohus lahendas V. A. sundravi lõpetamise taotluse KrMS § 403 alusel, ei ole KarS § 86 määruskaebemenetluses asjassepuutuv. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
37. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. A. kaitsja, kes taotleb selle määruse tühistamist ja kohtuasja saatmist ringkonnakohtule KarS § 86 põhiseadusvastaseks tunnistamiseks osas, milles see ei piira psühhiaatrilise sundravi tähtaega kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga. Sundravile allutatud isikult vabaduse võtmise alus on sätestatud KarS §-s
38. Seetõttu luges ringkonnakohus ekslikult asjassepuutuvaks üksnes KrMS §
39. Pärnu Maakohtu
40. märtsi
41. a otsusega V. A-le mõistetud karistuse kandmise tähtaeg lõppes
42. augustil 2016 ja kaitsja hinnangul ei ole põhiseadusega kooskõlas, et KarS § 86 alusel saab isikult vabaduse võtta määramata ajaks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
43. Käimasoleva määruskaebemenetluse esemeks on üksnes küsimus, kas ringkonnakohtu otsustus jätta rahuldamata määruskaebus maakohtu määruse peale, millega jäeti V. A. taotlus läbi vaatamata, oli seaduslik ja põhjendatud. Seetõttu jätab kolleegium tähelepanuta määruskaebuse esitaja väited KarS § 86 põhiseaduspärasuse kohta – neid väiteid saab hinnata psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamise menetluses.
44. Riigikohtu üldkogu
45. juuni
46. a määruses asjas nr 3-1-1-62-16 asuti seisukohale, et kohtul tuleb psühhiaatrilisele sundravile allutatud isiku sundravi lõpetamise taotluse alusel määrata talle riigi õigusabi tema esindamiseks sundravi lõpetamise menetluses vaatamata sellele, kas ta on riigi õigusabi määramist eraldi taotlenud, ja et ravi lõpetamise menetluse käivitab seega ka ravil viibiva isiku ravi lõpetamise taotlus (viidatud lahendi p-d 37-38). Kuna maakohus jättis V. A. sundravi lõpetamise taotluse läbi vaatamata ega määranud talle riigi õigusabi tema õiguste tagamiseks selles menetluses, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Samuti rikkus kriminaalmenetlusõigust ringkonnakohus, jättes maakohtu määruse tühistamata.
47. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 362 p-st 2, § 361 lg 1 p-st 6 ja Riigikohtu üldkogu
48. juuni
49. a määrusest asjas nr 3-1-1-62-16, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu
50. detsembri
51. a ja Tartu Ringkonnakohtu
52. veebruari
53. a määruse, välja arvatud osas, milles ringkonnakohus määras kindlaks OÜ-le Advokaadibüroo Ann Saar makstava riigi õigusabi tasu suuruse ja jättis osa sellest tasust, s.o 102,24 eurot, sh käibemaks, riigi kanda. Kolleegium saadab kohtuasja uueks arutamiseks Tartu Maakohtule samas kohtukoosseisus. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtus V. A-lt väljamõistetud menetluskulu 102,24 eurot, sh käibemaks, jääb KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda.
54. Vandeadvokaat A. Sirendi on esitanud Riigikohtule koos määruskaebusega taotluse määruskaebuse koostamisele kulutatud aja 3 pooltunni eest riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks OÜ-le Advokaadibüroo Ann Saar summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri
55. juuli
56. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10 ja § 7 lg-st 1 rahuldada. Kuna Riigikohus tühistab vaidlustatud kohtumääruse, tuleb see menetluskulu jätta KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. Saale Laos, Hannes Kiris, Lea Kivi (allkirjastatud digitaalselt)