RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtu

§ 325

lg 5 ei ole erinormiks täitemenetluse seadustiku (TMS) suhtes ja sellest ei tulene, et täitemenetlust on võimalik korraldada ka registrist kustutatud isiku suhtes. Maakohus nõustus avaldajaga ja leidis,

§ 325

lg 5 reguleerib juhuseid, kus võlgnik ja pandiga koormatud isik ei ole üks ja sama, ehk et hüpoteek tagab kolmandast isikust võlgniku võlga. Seega ei ole see säte praegusel juhul kohaldatav. Maakohtu põhjenduste kohaselt oleks kohtutäitur pidanud täitemenetluse lõpetama TMS § 48 lg 1 p 6 alusel. Äriühing on kustutatud

1. mail 2012, kuid täitemenetlust on alustatud
2. Äriühing on lõppenud juba enne täitemenetluse alustamist. Seega puudus alus ka kordusenampakkumise korraldamiseks.
3. Kohtutäitur esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega jätta avaldaja kaebus rahuldamata. Kohtutäitur leidis,

§ 325lg-le 5 tuginedes on võimalik kustutatud isiku suhtes täitemenetlust jätkata.

1. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus jättis
4. jaanuari
5. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud jäid kohtutäituri kanda. Menetluskulud määratakse rahaliselt kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega. Vastuseks määruskaebuse väitele märkis ringkonnakohus maakohtuga nõustudes,

§ 325lg 5 ei ole praegusel juhul kohaldatav.

TMS § 8 paneb kohtutäiturile kohustuse koguda menetluseks vajalikku teavet. Kohtutäitur oleks enne täitemenetluse algatamist pidanud omal algatusel uurimisprintsiipi rakendades kontrollima võlgniku staatust. Olukorras, kus võlgnikku ei eksisteerinud enne täitemenetluse algatamist, ei saanud pidada lubatavaks täitemenetluse algatamist. Täiteasjas võlgnikuks oleva juriidilise isiku kustutamine annab aluse täitemenetlus lõpetada TMS § 48 lg 1 p 6 alusel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Kohtutäitur esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada. Kohtutäitur leidis,

§ 325lg-le 5 tuginedes oli võimalik jätkata täitemenetlust asjas nr 008/2014/1902.

1. Avaldaja ei pidanud määruskaebust põhjendatuks, jäädes põhiosas menetluses varem esitatud seisukohtade juurde. AÕS § 325 lg 5 korral taheti vältida olukorda, kus põhivõlgnik pankrotimenetluse käigus lõpeb, peale mida saaks hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik tugineda võlgniku lõppemise tõttu nõude lõppemise vastuväitele. Avaldaja märkis kassatsiooniastme menetluskulude suuruseks koos käibemaksuga 417 eurot 60 senti. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 691 p 3 ja § 695 alusel tühistada ja kaebus kohtutäituri otsuse peale tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 ja TsMS § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
3. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seega on ka hagita asjas võimalik jätta avaldus läbi vaatamata, juhul kui selleks on alust (vt Riigikohtu
4. juuni
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12, p 9; Riigikohtu
6. oktoobri
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 13).
8. Kolleegium leiab, et avaldaja ei ole esitanud kaebust kohtutäituri otsuse peale oma seadusega kaitstud õiguse huvides. 13.
9. Kohtud on jätnud tähelepanuta avaldaja avaldusest ja kohtutäituri vaidlustatud otsusest tuleneva olulise asjaolu, mille kohaselt on avaldaja taotlenud sellises täiteasjas menetluse lõpetamist, milles ta ise sissenõudjaks ei ole. Avalduse ja kohtutäituri otsuse kohaselt on avaldaja sissenõudjaks täitemenetlustes, mille numbrid on 008/2016/948 ja 008/2016/
10. Avaldaja on aga soovinud lõpetada täitemenetluse asjas nr 008/2014/1902, milles oli sissenõudja TIME INVEST OÜ (praeguseks registrist kustutatud). Täiteasjade numbritest lähtuvalt alustati ühte täitemenetlust
11. a ja teisi
12. a. 13.
13. Kolleegium selgitab, et TMS ei võimalda sissenõudjal esitada taotlust sellise täitemenetluse lõpetamiseks, milles ta ise sissenõudja ei ole. Iga täitemenetlus on iseseisev menetlus, milles sissenõudja osaleb iseseisvalt ning tema toimingud ei mõjuta üldjuhul teiste sissenõudjate õigusi või kohustusi täitemenetluses (vt sarnaselt TsMS § 207 lg 2). Nt saab sissenõudja TMS § 77 lg 1 alusel esitada taotluse arestitud asja aresti alt vabastamiseks ainult kehtivalt selles menetluses, milles ta on ise sissenõudja; tal ei ole õigust taotleda asja arestist vabastamist nii, et see kehtiks ka kõikide teiste sissenõudjate suhtes. Vastasel korral sekkuks ta lubamatult teiste sissenõudjate õigustesse, kuna teiste sissenõudjate huviks on arestitud asja müügi abil oma nõuded rahuldada. Nt ka ühes täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamine (TMS § 221) ei tähenda seda, et automaatselt on sundtäitmine lubamatu ka teistes sama võlgniku vastu toimuvates täitemenetlustes ja et kohtutäitur peaks need lõpetama TMS § 48 lg 1 p 4 alusel. 13.
14. Õigus nõuda teises täiteasjas menetluse lõpetamist võimaldaks sissenõudjal mh alusetult venitada teise täitemenetluse korraldamist (nt kui vaidlus jõuab kohtusse, nagu ka praegusel juhul). Sissenõudjatevahelised vaidlused on vähemalt üldjuhul võimalikud ainult raha jaotamise etapis, kui täitemenetluses saadud rahast ei jätku kõikide sissenõudjate nõuete rahuldamiseks. Sellise vaidlustamisõiguse annavad nt TMS §-d 108 ja
15. Eelnevad järeldused kehtivad vähemalt üldjuhul ka siis, kui tegemist on sissenõudega ühinemisega TMS § 149 tähenduses.
16. Arvestades käesoleva määruse p-s 13 esitatud seisukohti, tuleb kohtute määrused tühistada ning avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse peale jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
17. Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides märgib kolleegium AÕS § 325 lg 5 kohaldamise kohta järgmist. 15.
18. Mõlemad kohtuastmed on leidnud,

§ 325

lg 5 reguleerib juhuseid, kus võlgnik ja pandiga koormatud isik ei ole üks ja sama, ehk et hüpoteek tagab kolmandast isikust võlgniku võlga. Sellise järelduse võib tõepoolest esmapilgul teha lg 5 sõnastusest, kuid kohtud ei ole selgitanud, millist eesmärki võiks selline ainult grammatiline tõlgendus omada. 15.

1. AÕS § 325 lg 5 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõue on lõppenud võlgnikuks olnud juriidilise isiku lõppemise tõttu, loetakse nõue pandiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes edasikestvaks. Kolleegiumi arvates on selle sätte eesmärk tagada hüpoteegipidajatest sissenõudjate nõuete rahuldamise võimalus kinnisasjast saadava raha arvel ka siis, kui kinnisasja omanikust juriidiline isik ise on kas juba enne täitemenetlust või selle kestel õigusjärglaseta lõppenud. See kehtib ka juhul, kui oma kinnisasjaga võlga asjaõiguslikult taganud isik ja isiklik võlgnik on üks ja sama. Kolleegium ei näe sellist eesmärki, miks võiks lg 5 kaitse kehtida hüpoteegipidajatest sissenõudjatele ainult juhul, kui eelmises lauses nimetatud isikud oleksid erinevad. Riigikohus on leidnud, et kohustiste täitmise tagamise instituudi eesmärgiga ei oleks kooskõlas, kui võlausaldaja nõue lõpeks pelgalt võlgnikuks oleva juriidilise isiku likvideerimise tõttu ning seetõttu ei saaks võlausaldaja oma nõuet rahuldada tagatise arvel (vt Riigikohtu
2. veebruari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-04, p 21; analüüsiti ENSV tsiviilkoodeksi § 241 lg 1 p 3 kohaldamist). Kolleegium märgib ka seda, et äriseadustik ei näe Eestis registreeritud äriühingu registrist kustutamise eeldusena ette selle asjaolu kontrollimist, kas äriühingule kuulub mingi vara, sh nt kinnisasi. Seega võib esineda olukord, mil registrist kustutatakse (ÄS § 59 lg 4 juhtumil Maksu- ja Tolliameti kirjalikul nõusolekul) võlgnik, kellele endale kuulub hüpoteegiga koormatud kinnisasi. Ka neil juhtudel peab olema võimalik AÕS § 325 lg-t 5 kohaldada.
4. Kuna menetlus lõpeb Riigikohtu praeguse lahendiga, tuleb jaotada menetluskulud kõikides kohtuastmetes. Tuginedes TsMS § 172 lg 1 teisele lausele, leiab kolleegium olevat õiglase jätta menetlusosaliste menetluskulud kõikides kohtuastmetes nende endi kanda, st menetluskulude kindlaksmääramine ei ole vajalik.
5. Hagita menetluses esitatud avalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 viimase lause alusel tagastada. Peeter Jerofejev, Villu Kõve, Tambet Tampuu