Obsah (10)

§ 422§ 650§ 701§ 652§ 67§ 640§ 688§ 637§ 3401§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-60-17 Määruse kuupäev Tartu, 14. juuni 2017 Kohtukoosseis Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Malle Seppik Kohtuasi Osaühin

) § 650 lg-ga 2 tähtaegselt. Kostja esitatud arstitõend aga ei kinnita, et tema tervislik seisund oli selline, mis oleks tal takistanud riigilõivu tähtaegset tasumist või tähtaja järgimise võimatusest kohtule teatamist, või oleks esinenud muu

§ 422lg-le 1 vastav mõjuv põhjus.

Ringkonnakohus võimaldas kostjal tasuda riigilõiv osamaksetena kolme kuu jooksul. Kostja pidi tasuma riigilõivu esimese osamakse hiljemalt esmaspäeval,

1. jaanuaril
2. Menetlusabi andmisest kuni tasumistähtaja saabumiseni oli kostjal aega riigilõivu tasuda 39 päeva. Menetluse uuendamise taotluse kohaselt viibis kostja
3. detsembrist 2015 haiguslehel. Kostja ei ole esitanud täiendavaid põhistusi, miks ei võimaldanud haigus tasuda riigilõivu hiljemalt
4. jaanuariks
5. Väljastatud arstitõendist ei nähtu, et kostja oleks pikemat aega viibinud haiguslehel või oleks haiguse kulg olnud pikaajaline. Kostja ei täpsustanud haiguse ilmnemise algusaega ega haiguse perioodi. Paljasõnaline on väide, et kostja on määruskaebuse esitamise ajal jätkuvalt haiguslehel. Asjaolu, et kostja puudus arstitõendi kohaselt
6. detsembril 2015, ei tähenda automaatselt, et ta tervislik seisund oleks takistanud tal riigilõivu tasumist. Riigilõivu tasus kostja eest
7. jaanuaril 2016 tema abikaasa. See näitab, et haigus ei takistanud riigilõivu tasumist või riigilõivu tasumise organiseerimist. Kostja ei ole põhistanud, miks ta ei esitanud arstitõendit kohtule viivitamatult, vaid on selle esitanud alles peale
8. jaanuari 2016 määruse kättesaamist. Ainuüksi arstitõendi esitamine ei tõenda ega põhista mõjuva põhjuse olemasolu menetlustähtaja järgimata jätmiseks. Puudub alus apellatsioonimenetluse uuendamiseks

§ 650lg 1 järgi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt pidi kohus nõudma kostjalt täiendavaid selgitusi ja tõendeid, kui haiguse kohta esitatud tõend oli kohtu arvates puudustega ja ei põhjendanud riigilõivu tasumist takistavate asjaolude olemasolu piisavalt. Kohus ei nõudnud täiendavaid tõendeid ega olemasoleva tõendi põhistamist. Kostja arvates täitis ta oma kohustuse ning ringkonnakohtu käsutuses oli piisavalt tõendeid, millega on tõendatud tähtaja ennistamiseks vajaliku mõjuva põhjuse olemasolu. Selgitamiskohustuse täitmise korral oleks kostja kohtule selgitanud, et tal on tugiliikumisaparaadi haigestumisega seotud 40%-line töövõimetus. Kostja liikumisvõime on oluliselt raskendatud ning muutub kohati võimatuks. Selles olukorras on raskendatud isegi võimalused vajaliku tõendi hankimiseks. Kostja oleks saanud esitada töövõimetust tõendava tõendi, mis tõendab, et arstitõendis nimetatud diagnoos on otseselt seotud tema põhihaigestumisega ning võttes arvesse haigestumise iseloomu, ei olnud ta võimeline tasuma riigilõivu õigel ajal. Kohus jättis asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata ja seega selgitamiskohustuse täitmata. Kostja esitas Riigikohtule väljavõtte Eesti Haigekassa registrist, mille kohaselt oli ta haiguslehel
2. detsembrist 2015 kuni
3. jaanuarini
5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja toob määruskaebusele esitatud vastuses välja, et kostja tervislik seisund oli haiguslehel oldud perioodi jooksul ühesugune. Haiguslehel olemise ajal esitas kostja taotluse riigilõivu tasumise tähtaja ennistamiseks ja tasus taotluselt kautsjoni. Seega puuduvad sellised tõendid, mille kohaselt oleks kostja tervislik seisund takistanud
6. jaanuaril 2016 riigilõivu tähtaegset tasumist või tähtaja järgimise võimatusest kohtule teatamist. Kui kostja ei oleks saanud tähtaegselt riigilõivu tasuda, siis ei oleks ta saanud teha ka teisi eelviidatud menetlustoiminguid. Ringkonnakohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning ringkonnakohtu määrus

§ 701

lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja menetluse uuendamise avaldus rahuldada. Kostja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 12. Määruskaebemenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal oli mõjuv põhjus

§ 650

lg 1 ja § 422 mõttes jätta riigilõivu esimene osamakse tähtajaks tasumata ning kas ringkonnakohus rikkus kostja menetluse uuendamise taotluse läbivaatamisel oluliselt menetlusõiguse norme, eelkõige jättis täitmata selgitamiskohustuse. 13. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus rikkus kostja avalduse lahendamisel

§ 652lg-t 8 ja § 640 lg 1 p 7.

Ringkonnakohus jättis kostja avalduse lahendamisel tähelepanuta, et kostja esitas esialgu ringkonnakohtule avalduse tähtaja ennistamiseks

§ 67

alusel, kuid tulenevalt Riigikohtu selgitustest tuli kostja avaldust käsitada ja läbi vaadata kui apellatsioonimenetluse uuendamise avaldust

§ 650lg 1 tähenduses.

Kuivõrd

§ 67

ja § 650 lg 1 järgi esitatud avalduse rahuldamise eeldused on erinevad, siis asetas avalduse ümberkvalifitseerimine kostja uude protsessuaalsesse positsiooni. Sellest lähtuvalt tuli ringkonnakohtul enne menetluse uuendamise otsustamist anda kostjale

§ 640

lg 1 p 7 järgi võimalus täiendada oma avaldust ning vajadusel esitada oma avalduse põhistamiseks ka täiendavaid tõendeid (vt nt ka Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 16). Seda ringkonnakohus pärast Riigikohtu lahendi tegemist ning asja tagasisaatmist ei teinud.
3. Lisaks ei nõudnud ringkonnakohus hagejalt haiguse kestuse kohta tõendi esitamist, kuigi leidis, et avaldus on selles osas põhistamata, ning jättis seetõttu ka avalduse rahuldamata. Kostja märkis ringkonnakohtule esitatud avalduses, et haigestus
4. detsembril 2015 ja viibis haiguslehel ka avalduse esitamise ajal (
5. jaanuaril 2016). Ringkonnakohus leidis hageja avaldust lahendades, et arstitõendist ei nähtu, et apellant oleks pikemat aega viibinud haiguslehel või oleks haiguse kulg olnud pikaajaline. Apellandi väide, et ta on määruskaebuse esitamise ajal jätkuvalt haiguslehel, on paljasõnaline.

§ 650

lg 1 järgi on apellandi kohustus menetluse uuendamise avalduses ringkonnakohtule põhistada, et esines mõjuv põhjus, mis takistas riigilõivu tähtaegset tasumist, ning sellest ei olnud võimalik kohut õigel ajal teavitada. Üldjuhul ei ole kohtul enne menetluse uuendamise avalduse lahendamist kohustust apellandile selgitada, kas ja milliseid asjaolusid tuleb apellandil tõendada ning kas avalduses esitatud asjaolusid saab pidada mõjuvaks põhjuseks. Samas võib osal juhtudel olla täiendavate tõendite küsimine põhjendatud. Eelkõige olukorras, kus avalduses esitatu annaks alust avalduse rahuldamiseks, kuid apellandi esitatud tõend on avalduses viidatud andmete osas puudulik. Praegusel juhul oleks ringkonnakohus saanud oma kahtlused haiguse perioodi kohta kõrvaldada täiendava tõendi nõudmisega.

1. Eelviidatud rikkumiste tõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Kolleegium peab menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes võimalikuks ja vajalikuks lahendada kostja menetluse uuendamise avalduse ise (sama apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise kohta vt Riigikohtu
2. veebruari
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-15, p 8). Menetluse uuendamise otsustamiseks on kõik vajalikud andmed esitatud. Kostja esitas Riigikohtule tõendid, millega soovis näidata, milliseid tõendeid oleks ta ringkonnakohtule esitanud, kui ringkonnakohus oleks täitnud selgitamiskohustust. Seega olid tõendid esitatud menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks (

§ 688lg 5).

Seetõttu võtab kolleegium tõendid vastu ja hindab neid kostja avalduse lahendamisel. Lisaks esitas kostja Riigikohtule väljavõtte, millest nähtuvalt kestis kostja haigus

1. detsembrist 2015 kuni
2. jaanuarini
3. Lähtudes kostja esitatud arstitõendist ning asjaolust, et kostja oli haige ka riigilõivu osamakse tasumise tähtajal, leiab kolleegium, et kostjal esinenud haigus takistas riigilõivu tähtaegset tasumist. Arvestades kostja haigust, on usutav, et kostjal ei olnud võimalik takistusest tähtaegselt kohut ka teavitada. Asjakohatu on ringkonnakohtu ja hageja viide sellele, et haiguse ajal maksis kostja eest riigilõivu tema naine, mistõttu oleks kostja saanud tasuda riigilõivu ka tähtaegselt. Menetluse uuendamist ei saa mõjutada see, kas kolmas isik sai või oleks saanud apellandi asemel riigilõivu tasuda.

§ 650

lg 1 ja

§ 422lg 1 alusel uuendab kolleegium menetluse.

Seega tuleb ringkonnakohtul lähtuda sellest, et riigilõivu esimese osamakse tasus kostja õigel ajal. Ringkonnakohtul ei ole alust keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637lg 1 p 3 alusel.

16. Samas tuleb ringkonnakohtul anda kostjale uued tähtajad ülejäänud riigilõivu osamaksete tasumiseks. Kui ka seejärel on apellatsioonkaebuselt osaliselt riigilõiv tasumata, peab ringkonnakohus jätma kaebuse käiguta ja andma kostjale

§ 3401lg 1 alusel tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, s.o kogu riigilõivu tasumiseks.

Alles määratud tähtaja möödudes saab ringkonnakohus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata (vt täpsemalt Riigikohtu

1. novembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-16, p-d 14, 15;
3. veebruari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-174-15, p 11). Lisaks tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas täidetud on kõik

§-st 637 (eelkõige lg-test 1 ja 2) tulenevad eeldused apellatsioonkaebuse menetlemiseks. Eeltoodut arvestades tuleb asi ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi saata. 17. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon

§ 149

lg 4 esimese lause ja lg 8 esimese lause järgi tagastada selle tasunud isiku pangakontole. 18. Menetluskulude jaotus ja menetluskulud määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Malle Seppik