Obsah (6)

§ 444§ 174§ 162§ 168§ 177§ 178

2-17-1034 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsivi

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus ja asjaolud

1. Swedbank AS-i kui laenuandja (endise ärinimega AS Hansapank, hageja) ning xxxx(pankrotis) ja Xxxx (kostja) kui laenusaajate vahel 03.07.2006 sõlmitud laenuleping nr xxxx ja selle 19.08.2011 sõlmitud lisa. Nimetatud lepingu lisa kohaselt oli laenusaajate laenulimiidiks 50 346,78 eurot ning laenu tagastamise lõpptähtpäevaks 15.08.
2. Lepingu p 3.16 kohaselt oli lepingu tagatiseks hüpoteek korteriomandil asukohaga xxxx, Tallinn (registriosa nr xxxx). Kuna laenusaajad ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ja jätsid graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 24.03.2014 laenusaajatele lepingu ülesütlemise teated, milles andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas laenusaajaid, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et laenusaajad ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks alates 14.04.
3. Pärast lepingu ülesütlemist väljastas hageja 15.04.2014 laenusaajatele teatised, milles tuletas veelkord meelde võlgnevuse tasumise kohustust. Kuna laenusaajad ei tasunud võlgnevust ka pärast lepingu ülesütlemist ning lepingu täitmise tagamiseks oli hageja kasuks seatud hüpoteek, esitas hageja kohtutäiturile laenusaajate suhtes täitmisavalduse. Seejuures Harju Maakohtu 21.01.2015 määrusega (tsiviilasjas nr 2-14-61692) kuulutati välja xxxx pankrot. 1.
4. Kohtutäitur ja pankrotihaldur müüsid ühisel enampakkumisel laenulepingu tagatisvara hinnaga 50 000 eurot, millest arvestati maha täitemenetluse ja pankrotimenetluse kulud. Täitemenetlusest laekus hageja nõude katteks 22 335,60 eurot ja pankrotimenetlusest 21 250 eurot, kokku 43 585,60 eurot. Ülejäänud nõude täitmist palus hageja kostjalt 24.09.2015 saadetud kirjas. Kostja võlgnevust ei tasunud. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-61780, mis jõustus 29.12.2015, mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 978 eurot, tegi hageja 30.12.2015 kostjale tasaarvestusavalduse. Tasaarvestuse järgselt jäi hageja nõude suuruseks 5781,43 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hagiavalduse esitamise seisuga (19.01.2017) hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu kokku 5781,43 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 2409,93 eurot, intress 329,34 eurot, kindlustusmaksete võlgnevus 70,69 eurot, põhivõlgnevuse viivis 2964,69 eurot ja kindlustusvõlgnevuse viivis 6,78 eurot. 2 2-17-1034
5. Kostja teatas kohtule 22.02.2017 esitatud vastuses mh, et ta on hageja hagiavaldusega tutvunud ja tunnistab hagis esitatud nõudeid.
6. Seoses kostjapoolse hagi õigeksvõtuga taotles hageja 01.03.2017 e-kirjas menetluskulude väljamõistmist kostjalt, kuivõrd kostja käitumise tõttu oli hageja sunnitud kohtu poole pöörduma. Kohtu selgitused 4.

§ 444

lg 3 järgi võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 5. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on (19.01.2017) hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 425 eurot. Seejuures 01.03.2017 e-kirjas taotles hageja menetluskulude väljamõistmist kostjalt, kuivõrd kostja käitumise tõttu oli hageja sunnitud kohtu poole pöörduma. 6.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja tulenevalt

§ 168

lg-st 6 menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul

§ 168lg-s 6 sätestatud eeldust menetluskulude hageja kanda jätmiseks.

1. Kohus selgitab täiendavalt, et hageja on 09.01.2017 tasunud hagiavalduse esitamisel kohtule riigilõivu kokku summas 475 eurot. Seejuures tagastas kohus 01.03.2017 hagejale enamtasutud riigilõivu summas 50 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 alusel tuleb hagejal tasuda hagihinnalt kuni 6000 eurot riigilõivu summas 425 eurot). Lähtudes eeltoodust peab kohus seega põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 425 eurot.
2. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

9.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3