1-13-10954/32

(14)kuul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Andre Kütti suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 21, 4 ja 7 alusel järgmised kohustused: 1 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhleda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Andre Kütt vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Andre Küttile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.04.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andre Kütti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andre Kütt on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 12.02.2014 otsusega KarS § 392 lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning KarS § 63 lg 1 kohaldamisega mõistis kohus talle karistuseks 5 aastat 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning luges karistuse kandmise alguseks 24.06.2013. Andre Kütti on kriminaalkorras karistatud ühel korral, käesolevat karistust kannab korduva suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest grupis ja suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamise eest grupis. Eesmärgiks oli majandusliku kasu saamine. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud nõuetekohane. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Isik on osalenud majandustöödel koristajana perioodil 03.10.2016-02.01.2017, omandas xxxx nii hommikusöögiteenindaja kui ka puidupingitöölise eriala ning läbis edukalt sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Vabanemisel asub isik elama ema ja kasuisa juurde 3-toalisesse väga heas korras olevasse korterisse xxxx. Kinnipeetava ema ja tema abikaasa on selleks nõusoleku andnud. Isik on lõpetanud kõrgkooli xxxx majandusõiguse erialal. Vabanemisel on töökoht xxxx, kus on töötanud ka varem ning on üks omanikest, juhatuse liikme telefonitsi antud kinnitusel saab tööle xxxx ametikohale. Seisuga 13.04.2017 on tasumata nõudeid 2619,68 eurot. Enne vangistust üldise majandusliku toimetulekuga raskusi polnud, kuid isik eelistas luksuslikku elustiili, mida sai võimaldada endale kuritegelike meetoditega. Kinnipeetava lähedasteks on ema, kasuisa ja tüdruksõber. Ema sõnul on suhted head, suheldakse kokkusaamiste ja telefoni teel. Tüdruksõbraga on koos elanud üle 10 aasta, ülalpeetavaid pole. Ema sõnul puudub tal ülevaade poja tutvusringkonnast, kinnipeetava enda sõnul suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikuid enam ei kuulu. Isik ei ole kergesti mõjutatav, pigem üritab mõjutada teisi. Alkoholi tarbimisega seotud probleemidele viited puuduvad, narkootikumide osas peab end „pühapäeva tarvitajaks“ ja arvab, et vabanemisel narkootikume tarvitama ei hakka, 2 narkootikumide tarvitamise ning kuritegude vahel seost ei näe. Kinnipeetaval ei ole kroonilisi haigusi ega psüühilisi häireid, on emotsionaalselt stabiilne, viited kohanemisraskustele igapäevaelus puuduvad. Isikul on ka kõrge enesehinnang, mis ei pruugi aga alati toetuda tegelikule olukorrale. Andre Küttil on oma vanusele, kultuuritaustale ja elutingimustele vastavad sotsiaalsed oskused, eesmärgiks on luua pere, muretseda kodu ja arendada oma firmat. Ametisikutega läbisaamine on hea ja salliv, kuid mitte koostööaldis. Mõistab ühiskonnas kehtivaid reegleid, tunnistab oma süüd ja leiab, et tegutses mõtlematult. Vangla hinnangul on Andre Kütt kõrgohtlik ning ohtlikkus seisneb suures koguses narkootikumide käitlemises, mille tulemusel on ohustatud rahva tervis ning ühiskond tervikuna. Samas uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 8%. Tulenevalt Andre Kütti ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega ühes talle lisakohustuste määramisega. Vangla teeb ettepaneku määrata Andre Küttile katseaeg kuni karistusaja lõpuni, käitumiskontrolli pikkuseks 14 kuud ja lisakohustustena: mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsida endale töökoht või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vabanemist; mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Vangla hinnangul aitab sõltuvusainetest hoidumine vähendada riski uute kuritegude toimepanekuks, tööga hõivatus aitaks ennetada majanduslikke probleeme ning hoiaks isikut tegevuses ning kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise vältimine võimaldab vähendada negatiivseid mõjutusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et soovi osa võtta Andre Kütti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 13.04.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib prokurör, et kinnipeetava käitumise positiivsed asjaolud (erialade omandamine, tööhõives osalemine jne) viitavad sellele, et isik on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas ning nende mittearvestamine annaks signaali, et need on asjatud. Ka on Andre Küttil vabanedes olemas sobiv elukoht ning kindel töökoht. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isikul tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldaja järelevalve all. Prokurör on seisukohal, et käesolevaks ajaks kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seega käitumiskontrollile allutamine võiks olla Andre Kütti puhul tulemuslikum, kui järelejäänud karistuse vangistuses kandmine. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli 14 kuu kestel ning katseajal saaks Andre Kütt kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Lähtudes eeltoodust ja süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvidest toetab prokuratuur Andre Kütti vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseaja ja käitumiskontrolli kestuse ning katseajaks kohustuste valiku kohta. 3 Kohtuistung 15.05.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas Andre Kütt, et on analüüsinud oma kuriteole viinud käitumist ja on leidnud, et selline käitumine ei ole jätkusuutlik ning selle peale ei ole võimalik üles ehitada stabiilset elu. Isik kinnitas, et on valmis naasma ühiskonda ja järgima sealseid reegleid ning alluma kõikidele piirangutele, mis kaasnevad ennetähtagse vabastamisega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et Andre Kütti suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega käitumiskontrollile ja lisakohustuste täitmisele. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et Andre Kütt on ennast karistuse kandmise ajal hästi ülal pidanud, sest kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad ning ametiisikutega on läbisaamine olnud hea ja salliv. Lisaks on Andre Kütt vangistuse jooksul läbinud mitmeid taasühiskonnastavaid tegevusi: ta töötas vanglas majandustöödel, omandas hommikusöögiteenindaja ja puidupingitöölise eriala, läbis edukalt sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Seega on Andre Kütt kinnipidamisasutuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt ning see on avaldanud talle positiivset mõju. Samuti on Andre Küttil olemas head eeldused resotsialiseerumiseks: tal on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ema juures. Kõnealuses elukohas elavad kinnipeetava ema ja tema abikaasa, kes on andnud kirjaliku nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks nende juurde. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et Andre Küttil on olemas vabanemisjärgne kindel töökoht firmas, kus ta ise on osanik. Kohtu hinnangul on töökoha olemasolu oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et vabaduses ootab Andre Kütti toetav sotsiaalvõrgistuk ema, kasuisa ja tüdruksõbra näol. Järelikult on kinnipeetaval olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu mitte korrata. Andre Kütti on kriminaalkorras karistatud esimest korda ning kohtu hinnangul on käesolevaks ajaks ärakantud karistus talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud, sest kinnipeetav on nii sõnades kui ka tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ning isik on teadvustanud endale, millised võivad olla tagajärjed keelatud tegude toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni karistusaja lõpuni ning lisakohustuste raames saab maandada uute 4 süütegude toimepanemise riske. Kui aga kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Kohus peab vajalikuks ka selgitada, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu isik vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse Andre Kütt lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui isik ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Andre Kütt kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 5 Tiit Kullerkupp