lg 1 alusel võib võlausaldaja, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle täitmist.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hagejal oli kostja 1 vastu seisuga 04.04.2016 lepingu täitmise nõue summas 30 343,62 eurot, millest 13 606,12 eurot moodustas laenu põhiosa tagasimakse võlgnevus, 7 351,16 eurot sissenõutavaks muutunud intressid (vastavalt maksegraafikule intressid alates 2015. a juunist kuni Lepingu ülesütlemiseni 04.04.2016 ) ja 9 386,34 eurot laenu põhiosalt arvestatud viivised. Kostjad võlgnevuse arvestust vaidlustanud ei ole. 04.04.2016 ütles hageja lepingu üles.
lg 2,
lg 4 ja § 189 lg 1 järgi muutus pärast lepingu ülesütlemist sissenõutavaks kogu tagastamata laenu jäägi nõue summas 64 118,95 eurot. Alates lepingu ülesütlemisest 05.04.2016 on kostja 1 viivituses põhinõude täitmisega ning sellest ajast on hageja arvestanud kogu tagastamata laenu nõudelt viivitusintresse viivisemääraga 0,5% tasumata nõudelt päevas. Tasumata laenu jäägi summa on 64 118,95 eurot, mistõttu lisandub iga viivitatud päevaga põhivõlgnevusele viivis summas 320,59 eurot. Seisuga 17.04.2017 (viivitus 377 päeva) on viivise kogusumma 120 862,43 eurot. Hageja ei nõua viivised alates hagi esitamisest rohkem kui maksimaalselt summas 12 411,06 eurot. Kohus mõistab kostjalt 1 välja laenu põhiosa võlgnevuse 64 118,95 eurot, intressid 7 351,16 eurot ja viivised 12 411,06 eurot. Nõue kostja 2 vastu Vaidlust ei ole selles, et lepingu punkti 6.1 kohaselt vastutab kostja 2 käendajana isiklikult kogu oma varaga kostja 1 kohustuste, sh nii põhi- kui ka kõrvalnõuete, nõuetekohase täitmise eest.
Kostja 2 ei ole vaidlustanud põhinõude suurust ega nõude arvestust, kuid on esitanud vastuväited käenduskohustusele ja viivise arvestusele. Kohus leiab, et põhjendamatu on kostja 2 seisukoht, et lepingu on üles öelnud volitusteta isik advokaat Karin Henno ja ülesütlemisel rikuti vorminõudeid. Hageja juhatuse liige on kinnitanud, et Karin Henno oli volitatud Lepingut üles ütlema (II kd tl 49). Kostja 1 on alati seni Karin Henno volitust eeldanud. Nii on kostja 1 vastanud Karin Henno poolt hageja esindajana esitatud Lepingu ülesütlemisavaldusele: „Tere, Mul on homme istumine oma advokaadiga ja seejärel saan anda Teile infot edasise osas“ (vt hagiavalduse lisa 5). Eeltoodust tulenevalt on hageja nimel lepingu üles öelnud selleks õigustatud isik. Kohus nõustub hagejaga, et seaduses ei ole ülesütlemisavaldusele ette nähtud vorminõuet (Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-143-09 ja nr 3-2-1-8-11). Seejuures ei ole antud juhul pooled leppinud lepingu lõpetamise vormis kokku ka lepingus. Lepingu p 9.2., millele kostja 3 viitab, reguleerib vaid lepingu muutmist. Põhjendamatu on kostja 2 seisukoht, et laenuleping on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja 2 on asunud seisukohale, et käendusleping on tühine tuginedes sätetele, mis käsitlevad tüüptingimuste tühisust tarbijaga sõlmitud lepingus. Samuti on kostja vaidlustanud hageja viivisenõude, tuginedes 4
-i tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei ole lepingus tarbija. Riigikohus on 01.02.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-148-11 asunud seisukohale et käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja käendaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kostja 2 oli kostja 1 ainuosanik ja juhatuse liige. Kostjat 2 ei tule seega käsitleda kui tarbijat vaid kui kostja 1 juhatuse liiget, kes oli lepingu sõlmimisel ajendatud isiklikust majanduslikust huvist kostja 1 majandusetegevuse vastu. Seetõttu ei kohaldu tema suhtes
-is sätestatud tarbijat kaitsevad sätted. Põhjendamatu on ka kostja 2 seisukoht, et käendusleping on tühine seetõttu, et vastutuse piirmäär on laenulepinguga võrreldes liiga suur. Seadus ega kohtupraktika kostja sellist käsitust ei toeta. Põhjendamatud on kostjate väited, et laenuleping on üles öeldud liiga hilja.
lg 1 järgi vastutab kostja 2 käendajana hageja ees ja kohus mõistab kostjalt 2 välja laenu põhiosa võlgnevuse 64 118,95 eurot, intressid 7 351,16 eurot ja viivised 12 411,06 eurot. Hageja nõue kostja 4 vastu Hageja nõude kostja 4 vastu lahendamiseks hindab kohus, kas kostja 1 võlgnevus on
Riigikohus asus 01.06.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-3-1-20-11 p s 11 seisukohale, et ettevõtte või selle osa ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavateks kriteeriumiteks on mh: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Poolte seisukohtadest nähtuvalt ja kooskõlas TsMS § 231 lg 4 ei ole poolte vahel vaidlust järgmiste asjaolude üle. Kostja 1 ärinimi oli ajavahemikul 31.08.2010 – 24.11.2014 Xxxx OÜ (vt 26.04.2016 esitatud hagi tagamise avalduse lisa 1). Alates 24.11.2014 on kostja 1 ärinimeks XxxxOÜ. Xxxx OÜ asutati 25.11.2014 (vt kostja kaasamise taotluse lisa 1). Augustis 2016 olid „Xxxx kõhupai" kaubamärgiga tooted müügil erinevates kauplustes (lk 197 i kd, Prisma kaupluse ostutšekk). Toote pakendi kohaselt toodab seda Xxxx Ltd asukohaga Xxxx. Xxxx Tallinn on ka Xxxx OÜ (endine Xxxx OÜ) asukohaks. Toote pakendil on koduleheks märgitud www.xxxx.ee. Veebisaidi www.xxxx.ee andmetel toodab „Xxxx kõhupai“ kaubamärgiga tooteid Xxxx OÜ. Kaubamärk „Xxxx kõhupai“ kuulub alates 13.08.2013 kostjale 2. 5
ÜS § 66-1 tähenduses on majandusliku otstarbe kaudu seotud asjade kogum. Ettevõte tervikuna on väärtuslikum, kui sellesse kuuluvad esemed igaüks eraldi, sest ettevõte võimaldab tegeleda majandustegevusega ja teenida kasumit. Majandustegevuse lõpetamisel majanduslik otstarve kaob ning esemetel jääb alles vaid väärtus eraldivõetuna. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt lõpetas kostja 1 majandustegevuse ning müüs laojäägi ja pakendamismasina selleks, et likvideerida majandustegevus. Kohus loeb tõendatuks, et kostja 4 ostis laojäägi ja pakendamismasina juhusliku info alusel sooviga laojääk vaheltkasuga realiseerida. Kostjal 4 puudusid kogemused ja teadmised ise tootmise käivitamiseks. Kohtu arvates ei saanud pärast tootmise lõpetamise otsustamist enam rääkida ettevõttest ja majandustegevusest. Seega ei saanud üle minna „identiteeti ja iseseisva tegutsemise võimet säilitav majandusüksus“ (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-11 p 10). Menetluskulude jaotus. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 165 lg 4 jätab kohus menetluskulud kostja 1 ja 2 kanda solidaarselt. Kostja 4 menetluskulud jätab kohus hageja kanda, kuid et kostja 4 ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja toimikust tema menetluskulusid ei nähtu, jäävad need tema enda kanda. Kostja 3 osas on kohus menetluse lõpetanud kompromissiga ning kostja 3 vastu esitatud nõudega seotud kulud on lahendatud määrusega. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.