Obsah (4)

§ 184§ 182§ 116§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Kadri Palm 12. aprill 2016, Jõhvi 3-15-172

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-15-1728 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Nikiforov esitas Viru Vangla isiklike asjade laole taotluse (registreeritud
2. aprillil 2015), milles palus väljastada raamatud „Poks“ ja „Aikido“ (tl 32). Inspektorkontaktisik ei toetanud raamatute väljastamist. Viru Vangla jättis
3. aprilli
4. a otsusega nr 6-10/12077-2 taotluse laost raamatute väljastamiseks rahuldamata (tl 30).
5. A. Nikiforov esitas
6. aprillil 2015 võõrkeelse vaide (tl 12). Vaie edastati tõlkesse ning tõlge saabus tagasi vanglasse
7. mail 2015 (tl-d 13-15). Vangla andis
8. juuni 2015 kirjaga A. Nikiforovile tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks (tl 29). A. Nikiforov vastas võõrkeelse kirjaga, mis edastati tõlkimisse ja saabus tõlkimisest
9. juunil 2015 (tl-d 31, 33). Vaidest nähtub, et kaebaja vaidlustab taotluse rahuldamata jätmist. Kaebaja leiab, et vangla rikub omandiõigust. Raamatud ei ole Viru Vanglas keelatud esemed.
10. Viru Vangla jättis
11. juuli
12. a vaideotsusega nr 6-12/68-8 A. Nikiforovi vaide täies ulatuses rahuldamata (tl 16).
13. A. Nikiforov esitas
14. juulil 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles vangla kohustamist väljastada talle laost raamatud (tl 2, tõlge tl 5). Kaebaja esitas ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
15. Tartu Halduskohus võttis
16. oktoobri
17. a määrusega kaebuse menetlusse ja vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest (tl 19).
18. Viru Vangla leidis
19. novembri
20. a vastuses kaebusele, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kaebaja poolt kantud menetluskulud kaebuse esitaja kanda (tl 28). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
21. Kaebaja põhjendab oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. Raamatud ei kujuta mingit ohtu ega ole vanglas keelatud. Vangla tegevus on kaebaja suhtes diskrimineeriv.
22. Vastustaja seisukohad on järgmised. 1) Poks ja aikido on sisuliselt võitluskunstid, mistõttu on vastustajal põhjendatud alus seisukohaks, et raamatute „Poks“ ja „Aikido“ puhul on tegemist võitluskunste õpetavate teostega, mis omakorda võivad vanglas propageerida vägivalda. 2) Vangistusseaduse (VangS) § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Tegemist ei ole soovitusliku sättega. Üldise julgeoleku tagamine hõlmab nii vanglas viibivate kinni peetavate isikute, vanglateenistujate kui vanglat külastavate isikute julgeoleku tagamise. 3) Kaebaja kannab alates
23. märtsist 2003 eluaegset vangistust. Tema suhtes on korduvalt kohaldatud ja kohaldatakse praegu täiendavaid julgeoleku abinõusid, kuna isik käitub väga agressiivselt ja temast tuleneb oht nii vanglaametnikele kui ka kaaskinnipeetavatele. Lubades kaebajale kambrisse tema poolt soovitud raamatud, looks vangla kaebajale võimaluse panna 2 3-15-1728 toime veel raskemaid tegusid ja seeläbi seaks vangla ohtu nii vanglaametnike kui ka kaaskinnipeetavate elu ja tervise. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
24. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse seoses sellega, et Viru Vangla ei väljastanud talle isiklike asjade laost kambrisse raamatuid „Poks“ ja „Aikido“. Käesolevas asjas vajab lahendamist küsimus, kas vangla on toiminud kaebaja isiklike raamatute laost väljastamisest keeldumisel õiguspäraselt.
25. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ja neid kõiki ei korda, märkides kaebusele vastuseks järgmist.
26. VangS § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks; 3) võivad ohustada vangla julgeolekut või korda; 4) ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega; 5) raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või 6) nõuavad VangS § 31 lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. Kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaal on VangS § 15 lg-s 3 sisalduva volitusnormi alusel kehtestatud justiitsministri
27. novembri
28. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) §-s
29. VangS § 15 lg 4 võimaldab vanglateenistusel keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele.
30. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel on vangla tuginenud VSKE § 641 p-le 15, mille kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud vägivalda propageerivad trükised. Vastustaja selgitas, et iga raamatu puhul, mida kinnipeetavale lubatakse või keelatakse, lähtutakse vanglas eelkõige raamatu sisust, mitte omandiõigusest.
31. VangS § 30 lg 1 kohaselt on vangla kohustatud tagama kinnipeetavale võimaluse lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju. Mis puutub aga muusse lugemisvarasse, siis sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kinnipeetaval lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke, vangla julgeolekut või sisekorda. Kohus märgib, et raamat kui asi, ei ole abstraktselt ja sihipärasel kasutamisel ohuks vangla julgeolekule. Vägivalda propageeriva raamatu puhul väljendub tema ohtlikus julgeolekule seal kajastatud informatsioonis ning selle mõjus kinnipeetava käitumisele. Kahtlemata on poks ja aikido spordialad, mida vabaduses viibijad saavad takistamatult harrastada, kuid selline materjal võib vanglas tekitada kinnipeetavas agressiooni, viha jne. Kuigi võitluskunst, mis püüdleb rahu ja armastava harmoonia poole (selline info oli vikipeedias aikido kohta, http://vikipeedia.ee/w/? search=aikido), on aikido ikkagi enesekaitse süsteem ja võitluskunst, mida ei pea harrastama kinnipeetav, kes vastustaja andmetel on agressiivne ja temast tuleneb oht nii vanglaametnikele kui ka kaaskinnipeetavatele. Kohus nõustub vastustajaga, et lubades kaebajale kambrisse tema poolt soovitud raamatud, looks vangla kaebajale võimaluse panna toime veel raskemaid tegusid ja seeläbi seaks vangla ohtu nii vanglaametnike kui ka kaaskinnipeetavate elu ja tervise. Teadupärast on ka poks spordiala, milles kaks samasse kaalukategooriasse kuuluvat võistlejat sooritavad kinnastatud rusikatega teineteise kindlaksmääratud kehaosade pihta kindlaksmääratud aja jooksul määrustepäraseid lööke (http://vikipeedia.ee/w/?search=poks). 3 3-15-1728
32. Kohtu hinnangul ei sekkuta sellise piiranguga üleliia intensiivselt isiku õigustesse. Vanglas viibivatel isikutel ja ühiskonna teistel liikmel peab olema kindlustunne, et vanglas viibivate isikute ja vangla julgeolek on tagatud. Vanglas vägivalda propageerivate teoste keelamine aitab kaasa selle eesmärgi saavutamisele ning on seetõttu sobiv ja vajalik vahend. Vägivalda propageerivad raamatud ei ole kindlasti kinnipeetavale vanglas esmavajalikud asjad. Nendel puudub üldjuhul vangistuse eesmärkidele kaasaitav mõju ning selle omamine vanglas ei ole eelduseks isiku taasühiskonnastumiseks.
33. Kohus leiab, et hinnangu andmine selle kohta, millised teosed on vägivalda propageerivad ja kvalifitseeruvad VSKE § 641 p-i 15 loetelu alla, on vangla pädevuses. Vangla kontrollib vahetult esemete kinnipidamisasutusse lubamist või hindab eseme leidmisel selle lubatavust vanglas. Vangla julgeolek ja vanglas viibivate isikute julgeolek on kahtlemata üks kõige olulisemaid asjaolusid, mida lisaks kinnipeetu taasühiskonnastamisele vanglas järgima peab. VangS § 66 lg 2 järgi vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vanglateenistuse ametnik. Julgeolek VangS § 66 lg 1 mõttes tähendab kõigi vanglas viibivate isikute, sh kinnipeetavate julgeolekut. Riik on isikult vabadust võttes kohustatud tagama tema tervise kaitse kui olulise väärtuse, milleta ei ole võimalik paljude teiste põhiõiguste kasutamine.
34. Asjas puudub vaidlus, et kaebaja raamatud on vanglast vabastamiseni vanglateenistuse poolt (kinnipeetavate isiklike asjade laos) hoiule võetud. Puuduvad andmed, et raamatud oleksid läinud kaduma, hävinenud või et nende väärtus oleks vähenenud. Asjaolul, et kaebajal pole vangistuse lõpuni võimalik oma omandiõigust täiel määral realiseerida pole käesoleva nõude lahendamisel tähtsust.
35. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-31-62-09, p 11). Kohtu hinnangul on vastustaja kaebaja raamatute laost väljastamisest keeldumisel toiminud õiguspäraselt ning vastustaja ei ole kaebajat diskrimineerinud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A. Nikiforovi kaebuse rahuldamata.
36. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 29. oktoobri 2015. a määrusega.

§ 118

lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 4