Obsah (7)

§ 76§ 78§ 75§ 141§ 121§ 203§ 64

Kriminaalasi nr 1-16-2244 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-2244 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi

§ 76lg 5 alusel määrata Meelis Uusenile katseaeg kestvusega kuni 31.03.2019.

a. 3.

§ 78p 1 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

4. Allutada Meelis Uusen katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ja kohustada Meelis Uusenit täitma katseaja jooksul

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx - 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 8 alusel määrata Meelis Uusenile katseajaks järgmised lisakohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest alates; 3) osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel.

1. Määrus Meelis Uuseni suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
2. Vabastada süüdimõistetu Meelis Uusen karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Norra Kuningriigi Salteni Ringkonnakohtu 13.06.
3. a otsusega (kriminaalasi nr 13201526MED-SALT) tunnistati Meelis Uusen süüdi Norra Kuningriigi karistusseadustiku § 192 esimese lõike tähtede a ja c vast. teise lõike täht a vast. § 206, karistusseadustiku § 219 esimese lõike ja § 292 vast. § 291, vrdl. karistusseadustiku § 62, esimese lõike ja § 61 teise lõike vast. esimene lõige alusel, määrates karistuseks 6 aastat vangistust. Maha arvatakse eeluurimisvanglas veedetud 26 päeva. Norra Kuningriigi Hålogalandi Apellatsioonikohtu 16.01.
4. a otsusega mõisteti Meelis Uusen Norra Kuningriigi karistusseadustiku § 192 esimese lõike tähed a ja c vast. teise lõike täht a vast. § 206, karistusseadustiku § 219 esimese lõike, samuti ringkonnakohtu kohtuotsusega seaduslikult määratud asjaolude, vaadelduna koos karistsseadustiku § 62 esimese ja teise lõike ning § 64 esimese lõike alusel kandma vanglakaristust pikkusega 6 aastat 6 kuud. Harju Maakohtu 29.03.
5. a määrusega tunnistati lubatavaks Meelis Uuseni suhtes tehtud Norra Kuningriigi Hålogalandi Apellatsioonikohtu 16.01.
6. a otsuse täitmine Eesti Vabariigis. Meelis Uuseni poolt toimepandud kuriteod kvalifitseeriti

§ 141

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust,

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust ning

§ 203

lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64lg 1 alusel 2 mõisteti Meelis Uusenile liitkaristuseks 6 aastat vangistust. Kr

MS § 485 lg 2 kohaselt määrati Meelis Uusenile kuritegude toimepanemise eest Eesti Vabariigis täidetavaks karistuseks 6 aastat vangistust. Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni artikkel 11 lg 1 p c kohaselt arvestati maha juba kantud karistusaeg. Meelis Uuseni ärakantud karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud 2 päeva vangistust, ärakandmata karistuseks 4 aastat 28 päeva vangistust. Meelis Uuseni karistuse kandmise alguseks loeti 27.04.2014. a. Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2017. a määrusega tühistati Harju Maakohtu 29.03.2016. a määrus osas, millega: kvalifitseeriti Meelis Uuseni toimepandud kuriteod ümber

§ 141

lg 1, § 121 lg 2 p-de 2, 3 ja § 203 lg 1 järgi; karistati Meelis Uusenit

§ 141

lg 1 järgi 5-aastase vangistusega,

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi 5-aastase vangistusega ja

§ 203

lg 1 järgi 1-aastase vangistusega; mõisteti Meelis Uusenile

§ 64lg 1 järgi liitkaristuseks 6 aastat vangistust; määrati Kr

MS § 485 lg 2 kohaselt Meelis Uusenile kohtuotsuses kirjeldatud kuritegude eest Eestis täidetavaks karistuseks 6 aastat vangistust; kohaldati Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni art 11 lg 1 p c ja arvati karistusest maha 1 aasta 11 kuud 2 päeva vangistust. Tallinna Ringkonnkohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega: määras Meelis Uuseni Norra Kuningriigis toime pandud teo eest Eestis täidetavaks karistuseks 5 aastat vangistust. Vastavalt Norra Kunungriigi Hålogalandi Apellatsioonikohtu 16.01.

1. a kohtusotsusele loeti karistusest kantuks Meelis Uuseni eelvangistuses viibitud aeg, s.o 26 päeva. Kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 4 aastat 11 kuud 4 päeva vangistust. Muus osas jäeti maakohtu määrus muutmata. Kinnipeetava karistusaja algus 27.04.
2. a ja lõpp 31.03.
3. a. Vangla toetab Meelis Uuseni vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Meelis Uuseni tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab Meelis Uuseni karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Meelis Uusen selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles Meelis Uuseni tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Meelis Uuseni ja tema kaitsja, leiab, et Meelis Uuseni tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud.
5. Meelis Uusen kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Meelis Uusen temale mõistetud karistusajast (5 aastat) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused Meelis Uuseni tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning 3 käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Meelis Uusenit on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Reaalset vangistust kannab Meelis Uusen teist korda. Meelis Uuseni varasem karistus varavastase kuriteo toimepanemise eest on käesolevaks ajaks aegunud. Käesoleval ajal kannab Meelis Uusen karistust seksuaalse enesemääramise vastase süüteo, samuti tervisevastase süüteo ja omandi vastu suunatud süüteo toimepanemise eest. Kuriteod pani Meelis Uusen toime ajavahemikul juulist

1. a kuni
2. jaanuarini
3. a enda ja oma perekonna (elukaaslane, laps) ühises elukohas. Kohus leiab, et Meelis Uuseni poolt toimepandud kuritegude asjaolud on äärmiselt rasked. Kohus arvestab siinkohal kuritegude iseloomu, tehiolusid, aga ka kannatanu isikut. Kohus arvestab, et rasked kuriteod on Meelis Uusen toime pannud oma elukaaslase ja lapse ema suhtes. Meelis Uusen, olles eelnevalt kannatanu suhtes toime pannud vägivallateo ja rikkunud kannatanule kuuluvat vara, pani kannatanu suhtes toime raske seksuaalse enesemääramise vastase süüteo, s.o vägistamise. Meelis Uuseni poolt toimepandud kuritegude taunitavust suurendab kohtu arvates oluliselt fakt, et Meelis Uusen on kannatanu suhtes vägivallategusid toime pannud korduvalt ja seda ka nende ühise alaealise lapse juuresolekul. Lisaks on Meelis Uusenit Norra Kuningriigis
4. a karistatud endise elukaaslase suhtes toimepandud vägivallateo eest 18-päevase vangistusega. Samas on kohtu hinnangul oluline, et Meelis Uusen tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Võttes arvesse Meelis Uuseni selgitusi kohtuistungil, leiab, et Meelis Uuseni kahetsuse siiruses ja selles, et ta on aru saanud ning teadvustanud täielikult toimepandud kuritegusid ja nende tagajärgi ning teinud enda jaoks vajalikud järeldused, puudub alus kahelda. Seega on alust olla veendunud, et Meelis Uuseni puhul on karistus täitnud eripreventiivsed eesmärgid. Toimepandud kuritegude eest mõisteti Meelis Uusenile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat vangistust, millest Meelis Uusen on käesolevaks ajaks ära kandnud rohkem kui 3 aastat vangistust. 3.2 Kohus peab positiivseks Meelis Uuseni käitumist karistuse kandmise ajal (Eestisse karistust kandma saabus oktoobris
5. a). Meelis Uusen on läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Programmi läbiviija hinnangul ei ole Meelis Uuseni puhul vägivalla kasutamine impulsiivne. Meelis Uusenit ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on Meelis Uusen karistuse kandmise ajal Norra Kuningriigi vanglas osalenud puusepatöö koolitusel ja töötanud puusepatöökojas, kus vastutas oma osakonna igapäevase töö eest. Lisaks on Meelis Uusen osalenud norra-, inglise- ja hispaania keele kursustel, kunsti ja käsitöö kursustel, õppinud kitarrimängu ning osalenud ITK kursusel. Meelis Uuseni kontaktisik Norra vanglast on süüdimõistetut iseloomustanud positiivselt. Samuti on Meelis Uusen Norras vangistuses viibides suhelnud psühholoogiga. 3.3 Kohus on seisukohal, et Meelis Uuseni vabanemisjärgsed elutingimused on positiivsed. Meelis Uusenil on vabanemise korral olemas toetav teatav lähivõrgustik (lapsepõlvesõbrad, elukaaslane) ja mitu kindlat elukohta lapsepõlvesõbra juures Txxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxaakond ja elukaaslase juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (käesolevalt kehtiv üürileping lõpeb 01.07.
6. a). Kohtu hinnangul on oluline, et Meelis Uusen soovib vabanemise korral osaleda oma alaealiste laste elus. Kohus peab positiivseks sedagi, et Meelis Uusenil on vabanemise korral tagatud kindel töökoht xxxxxxxxxxxxx OÜ-s, kus vajadusel tagatakse ka tema väljaõpe. Töökoha olemasolu võimaldab Meelis Uusenil saada regulaarset ja kindlat sissetulekut, mis omakorda võimaldab äraelamist ja panustada perekonna majanduslikku heaolusse. Lisaks võimaldab töökoha olemasolu olla tegevuses ja seega ka tulemuslikumat resotsialiseerumist, kuna Meelis Uusen on 15 aastat elanud Norras. Kohus peab positiivseks sedagi, et Tartu Vangla andmetel on Meelis Uusenil seisuga 10.04.
7. a vabanemisfondis 1410 eurot ja rahalised nõuded puuduvad. Seega võimaldavad esialgset ja lühiajalist toimetulekut ka vabanemisfondi kogutud rahalised vahendid. 4
8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Meelis Uuseni ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud. Siinjuures arvestab kohus, et Meelis Uusenil on mõistetud reaalsest vangistusest kantud ära rohkem kui 3 aastat vangistust. Lisaks võimaldab kohtu hinnangul Meelis Uuseni tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist tema käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused. Kohtu arvates võimaldab Meelis Uuseni kohtule antud selgitused järeldada, et Meelis Uusen on endale seadnud tulevikuks seadusekuulekad eesmärgid ja ta on teinud toimepandust vajalikud järeldused. Seega on kohtul piisav alus olla veendunud, et Meelis Uusenile on senini reaalselt ärakantud vangistus avaldanud talle piisavat mõju ja motiveerinud teda edasiselt kuritegelikust käitumisest hoiduma. Kohus leiab, et Meelis Uuseni tingimisi ennetähtaegne vabastamine ligikaudu 2 aastat enne karistusaja lõppu on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Seda põhjusel, et ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt on oluline tagada Meelis Uuseni tulemuslik resotsialiseerumine. Samal ajal on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes oluline teostada Meelis Uuseni üle ranget järelevalvet. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul Meelis Uuseni puhul võimalik edasise karistuse kandmisel rakendada kriminaalhoolduslikke meetmeid, mis võimaldavad Meelis Uuseni paremat resotsialiseerumist, samal ajal ka tema üle järelevalve teostamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Meelis Uusen vabastada tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt.
9. Meelis Uusenile tuleb

§ 76lg 5 alusel määrata katseaeg kestusega kuni 31.03.2019.

a. Kohus leiab, et katseajaks tuleb Meelis Uusen allutada käitumiskontrollile. Siinjuures võtab kohus arvesse Meelis Uuseni poolt kandmata karistusaja pikkust, aga ka toimepandud kuritegude iseloomu ja sellest tulenevat vajadust range järelevalve kohaldamiseks. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb Meelis Uusenile lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata käitumiskontrolli ajaks

§ 75lg 2 p 2, 4, 8 alusel täiendavad kohustused.

Meelis Uusenile tuleb

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata kohustuseks mitte tarvitada alkoholi.

Kohustus mitte tarvitada alkoholi vähendab tagajärgedele mõtlematut käitumist ja seeläbi maandab uute kuritegude toimepanemise riske.

§ 75

lg 2 p 4 alusel tuleb Meelis Uusenile määrata kohustuseks asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest arvates. Nimetatud kohustus on vajalik kuriteoriskide maandamiseks, st selleks, et Meelis Uusenil oleks tagatud regulaarne sissetulek ja seeläbi toimetulek. Lisaks tuleb

§ 75

lg 2 p 8 alusel tuleb Meelis Uusenile määrata kohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. See võimaldab kriminaalhooldajal määrata Meelis Uusenile sobiva sotsiaalprogrammi, mille läbimisega on tal võimalik kinnistada ja omandada uusi teadmisi, mis võimaldaksid maandada uute kuritegude toimepanemise riske. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 5