KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-994 Haldusasi OÜ KIIRWARREN.KL kaebus riigihangete vaidlustuskom

) § 278 lg-d 1 ja 2, § 204 lg 1). 3-17-994 ASJAOLUD

1. Tallinna Transpordiamet (vastustaja) avaldas 29.11.2016 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Liikluskorraldusvahendite paigaldamine ja hooldusteenuse osutamine 2017-2022“ (viitenumber 180851) hanketeate. Tähtajaks esitasid pakkumuse OÜ KIIRWARREN.KL (kaebaja) ja AS Signaal TM (kolmas isik), kes mõlemad kvalifitseeriti. Vastustaja tunnistas 31.03.2017 käskkirjaga nr 1.-1/17/42 kolmanda isiku pakkumuse hanketingimustele vastavaks ja edukaks ning lükkas kaebaja pakkumuse tagasi.
2. Kaebaja esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse vastustaja 31.03.2017 käskkirja nr 1.-1/1/42 peale. VAKO jättis 03.05.2017 otsusega nr 50-17/180851 vaidlustuse rahuldamata.
3. Kaebaja esitas 11.05.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 03.05.2017 otsuse ning vastustaja 31.03.2017 käskkirja p-de 2 ja 3 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus võttis 12.05.2017 määrusega haldusasjas nr 3-17-994 kaebuse menetlusse ja kaasas kolmanda isikuna AS Signaal TM. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.05.2017 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning keelas vastustajal sõlmida vaidlusaluse riigihanke raames hankelepingut edukaks tunnistatud pakkujaga kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Vastustaja palus 22.05.2017 vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kolmas isik kaebuse kohta oma seisukohta ei avaldanud.
4. Rahandusministeerium kohustas 16.05.2017 ettekirjutusega nr 12.2-5/03558-1-1-1 vastustajat tunnistama riigihanke viitenumbriga 180851 menetluse kehtetuks. Ettekirjutus tuli täita hiljemalt 26.05.
5. Vastustaja esitas 25.05.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rahandusministeeriumi 16.05.2017 ettekirjutuse nr 12.2-5/03558-1-1-1 tühistamiseks. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus ettekirjutuse täitmise peatamiseks kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Tallinna Halduskohus jättis 26.05.2017 määrusega haldusasjas nr 3-17-1124 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vastustaja tunnistas 26.05.2017 käskkirjaga nr 1.-1/17/75 riigihanke viitenumbriga 180851 menetluse kehtetuks. Tallinna Halduskohus lõpetas 31.05.2017 määrusega haldusasja nr 3-17-1124 menetluse kaebusest loobumise tõttu.
6. Kaebaja esitas 29.05.2017 taotluse asja menetluse peatamiseks kuni haldusasja nr 3-171124 menetluse lõppemiseni. Samuti taotles kaebaja tema poolt kohtumenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmist vastustajalt ning nii vaidlustus- kui kohtumenetluses tasutud riigilõivu väljamõistmist vastustajalt või tagastamist kaebajale. Kaebaja esitas 30.05.2017 taotluse menetluse lõpetamiseks

§ 152lg 1 p 4 alusel, kuna vastustaja oli ise vaidlusaluse riigihanke menetluse kehtetuks tunnistanud. 2

§ 151lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 2).

Kaebaja vaidles 31.05.2017 seisukohas vastu vastustaja 30.05.2017 taotlusele. Vastustaja ei vaielnud 31.05.2017 seisukohas vastu kaebaja taotlusele lõpetada menetlus

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Vastustaja vaidles vastu kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlusele, selgitades, et riigihanget ei tunnistatud kehtetuks kaebuse esitamise tõttu (

§ 108lg 6).

Kaebaja saanuks vältida menetluskulude kandmist. Tema oli see, kes pöördus Rahandusministeeriumi poole järelevalvemenetluse algatamise taotlusega. KOHTU PÕHJENDUSED 6. Asja materjalidest nähtuvalt tunnistas vastustaja 26.05.2017 käskkirjaga vaidlusaluse riigihanke menetluse ise kehtetuks. Tulenevalt riigihangete seaduse (RHS) § 108 lg-st 6 on kõik hankemenetlusega seotud otsused ja toimingud seega tühised. Nende ületühistamine ei ole võimalik. Seega esineb

§ 152lg 1 p-st 4 tulenev alus haldusasja menetluse lõpetamiseks.

Kuna kaebaja taotles ise menetluse lõpetamist ega taotlenud tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminekut (

§ 152lg 2), siis lõpetab kohus haldusasja menetluse.

Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2).

7. Kohus jätab rahuldamata vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel.

Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebuse eesmärgi saavutamine on muutunud võimatuks. Kaebajal olnuks võimalik kaebuse nõuet muuta, nt taotleda vaidlusaluse käskkirja tühistamise asemel selle õigusvastasuse tuvastamist. Tuvastamiskaebuse esitamine olnuks põhjendatud nt juhul, kui kaebaja soovinuks esitada tulevikus vastustaja vastu hüvitamiskaebuse.

1. Menetluse lõpetamise tõttu ei ole kaebaja menetluse peatamise taotlus enam asjakohane ja tuleb jätta rahuldamata.
2. Vastavalt Riigikohtu 09.06.2011 määrusele haldusasjas nr 3-3-1-38-11 (p-d 9 ja 10) tuleb menetluse lõpetamise korral tühistada asjas tehtud VAKO otsus, et tagada õigusselgus ja kõrvaldada asja kohta tehtud lahendid, mis võiksid jääda menetlusosaliste vahelisi õigussuhteid mõjutama. Seetõttu tühistab kohus menetluse lõpetamise tõttu VAKO 03.05.2017 otsuse.
3. Menetluse lõpetamise tõttu tuleb

§ 253lg 3 alusel tühistada ka asjas kohaldatud esialgne õiguskaitse.

11. Kaebaja taotleb nii vaidlustus- kui kohtumenetluses tasutud riigilõivu väljamõistmist vastustajalt või tagastamist kaebajale. Kaebaja on tasunud riigilõivu VAKO-le vaidlustuse esitamisel 1280 eurot, kohtule kaebuse esitamisel 1280 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 15 eurot. Kuna kohus lõpetab praeguse asja menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv 1280 eurot

§ 104lg 5 p 4 alusel kaebajale tagastada.

Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu 15 eurot tagastamine ei ole põhjendatud, sest kohus on esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt lahendanud (riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p-d 4 ja 5; Riigikohtu 28.01.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-99-10). 3

§ 109

lg 6), leiab kohus, et nimetatud kulu väljamõistmine vastustajalt ei ole

§ 108

lg 6 järgi põhjendatud.

§ 108

lg 6 ei võimalda mõista kaebaja menetluskulusid välja vastustajalt, kui menetlus lõpetatakse küll

§ 152

lg 1 p 4 alusel, kuid kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Antud juhul tugines vastustaja 26.05.2017 käskkirja andmisel RHS § 29 lg 3 p-le 6 ja § 108 lg-le

1. Seega tingis hankemenetluse kehtetuks tunnistamise Rahandusministeeriumi ettekirjutus, mitte kaebaja esitatud kaebus. Seega tuleb kaebaja õigusabikulud jätta kaebaja enda kanda. Samal põhjusel ei ole võimalik mõista ka kaebaja tasutud riigilõivu välja vastustajalt.
2. Vastustaja ega kolmas isik ei ole nende menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega menetluskuludokumente esitanud, seega jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (

§ 109lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 4