) § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Tartu Vangla 01.11.2016 otsusega väärteoasjas 6500,16,000380 (tl-d 1-12) karistati Alexey Droninit
Alexey Dronin esitas Tartu Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse (tl 1). Ta selgitab, et tema ei ole antud tegu toime pannud, tõendamine on puudulik ja ühepoolne ning eelarvamuslik. Teo asjaolud ei vasta asjade tõelisele olukorrale. Alexey Dronin taotleb väärteoasja tühistamist ja asja lahendamist istungimenetluses. Samuti taotles Alexey Dronin riigi poolt talle kaitsja määramist, millise taotluse kohus 04.04.2017 kohtumäärusega rahuldas. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kaitsja palus kaebuse rahuldada ja väärteomenetluse lõpetada. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et toime pandud rikkumine on tõendatud ja taotlus otsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, ära kuulanud tunnistaja, menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja ametniku, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning hinnanud neid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et Alexey Dronini kaebus tuleb rahuldada ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel järgmistel põhjendustel.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 1 näeb ette väärteokoosseisuna avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise seoses ametikohustuste täitmisega ning sellise teo eest karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 09.08.2016 kella 12:00 paiku Alexey Dronin, olles kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, oma kambris ütles talle väärteoasjas etteheidetavad sõnad, kuid menetlusalune isik eitab, et ta oleks neid öelnud konkreetselt A.K.le, sest ta ei teadnudki, et viimane on hetkel valvuriruumis nr X. Samuti polnud tal tahtlust ka ühtegi teist vanglaametniku solvata. Sõnad olid öeldud Alexey Dronini sõnul justkui enda pinge maandamiseks ja temale teadaolevalt siis, kui kambriterminali side valvuriruumiga oli juba lõppenud. Süüteokoosseisu täitmiseks tuleb välja selgitada, kas väärteoprotokollis ja väärteootsuses kirjeldatud teo puhul on täidetud kõik nii objektiivsed kui ka subjektiivsed teokoosseisu tunnused. Kohtu hinnangul võib allpool toodud tõendite põhjal nende kogumis lugeda tuvastatuks, et A.K., kes 09.08.2016 kella 12:00 paiku täitis valvuriruumis nr X kuulis läbi kambriterminalt ühte kinnipeetavat ütlemas ebatsensuurseid sõnu. Tunnistaja A.K. ütluste kohaselt valvas tema 09.08.2016 kolmandal korrusel, kuid teiste kolleegide palvel pidi ta minema neid abistama teisele korrusele sektorisse, kus viibis Alexey Dronin. Tunnistaja selgitas kohtus, et mindi Alexey Dronini kambrisse, kus oli ära lõhutud kambriava aken. Kambris toimunud vestluse käigus Alexei Dronin sisuliselt ei vastanud valvurite küsimusele, kambriuks suleti ja A.K.l paluti jääda teise korruse valvuriruumi. Umbes 5 minuti pärast helistati valvuriruumi kambri terminalist. Tunnistaja võttis kõne vastu ja tundis ära, et temaga kõneleb Alexei Dronin, kes küsis tema käest, et kus te kõik olete ja tunnistaja vastas vene keeles, et keda vaja on. Seejärel tunnistaja sõnul Alexey Dronin sõimas teda ebatsensuursete väljenditega. A.K. ütluste kohaselt on ta selliseid 2 sõnu viimati kuulnud 29 aastat tagasi vene sõjaväes. Seejärel oli ta vastanud, et teiega ei ole midagi rääkida ja pani toru ära. A.K.kinnitab, et need sõnad läksid talle hinge ja solvasid teda ning ta tegi juhtunu kohta ettekande. Tunnistaja avaldas kohtus, et tema usub, et Alexei Dronin pidi temaga vesteldes aru saama, kes on teisel pool telefonitoru. Samas kinnitas A.K., et tema tegelikult sel hetkel asendas teiste korruse nais- ja meesvalvurit. A.K.avaldas kohtus, et ta pole varem Alexey Droniniga mitte ühtega konflikti olnud. Alexey Dronini kohtus antud ütluste kohaselt erineb tema versioon 09.08.2016 juhtunust valvuri versioonist ja erinevus seisneb selles, et tunnistaja A.K. poolt kirjeldatud tegevuse järjekord on menetlusaluse isiku arvates teistsugune. Alexey Dronin avaldas kohtus, et kui A.K.on öelnud, et solvamine oli pärast seda kui valvurid käisid tema kambris, siis Alexey Dronini enda väidete kohaselt oli enne vestlus läbi kambriterminali ja alles siis käisid valvurid, sh A.K.tema kambris. Alexey Dronin selgitas, et A.K.oli isegi imestunud kui teda kambris nägi. Kinnipeetav kinnitas veelkord, et neil pole kunagi A.K.ga mingeid konflikte olnud, valvuril pole olnud põhjust talle isegi märkusi teha. Alexey Dronin selgitas kohtus, et ta võis need sõimusõnad küll öelda, kuid need ei olnud konkreetselt suunatud mitte kellegi aadressil. Alexey Dronini põhjendus on järgmine – ta teadis, et valvuriruumis on valvur, kuid ta ei teadnud, kas selektor oli sisse lülitatud. Varem oli sektori seadmes tuluke, kust oli näha, kas on sisse või välja lülitatud. Pragu on uus seade ja sellel ei ole sellist tulukest, kas on sisse või välja lülitatud. Me saame alles siis aru, kui keegi vastab teiselt poolt häälega. Alexey Dronini sõnul vastati talle väga lühidalt, et tema minu juures on juba käidud. Ta oli sama päeval püüdnud ühendust saada ja oma probleemi selgitada hommikul kella 8-st kuni lõunani, so 11.30-ni, so võib-olla isegi 10 korda. Kui ta taas ei saanud oma probleemi teadvustada, siis tema enda sõnul peale seda kui tema arvates oli ühendus lõppenud, elas ta oma stressi sellisel moel välja, so ütles need ebatsensuursed sõnad, kuid need polnud mitte kellelegi konkreetselt adresseeritud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas 3-1-1-31-16 otsuse punktis 10 õiguse ühetaolise kohaldamise huvides pidanud muuhulgas vajalikuks selgitada
lg 1 kohaldamise aluseid järgnevalt.
§-s 275 nähakse ette vastutus avalikku korda kaitsva võimuesindaja laimamise või solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Vaadeldav süüteokoosseis paikneb karistusseadustiku
lg 1 koosseis kaitseb õigushüvena üksnes nende võimuesindajate au ja väärikust, kes peavad tagama avalikku korda (vt ka seletuskiri karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu juurde, 554 SE lk 73)… Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks
Lisaks tuleb
lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega.
lg 1 teo objektiivne koosseisu moodustab avalikku korda kaitsvavõimuesindaja solvamine tema ametikohustuste täitmisega. Vaadeldav süüteokoosseis paikneb karistusseadustiku
Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, nö sisemist au ehk väärikust. Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis, kus juures see ei hõlma mitte üksnes vulgaarseid sõnu, vaid ka oma sisult negatiivseid ja halvustavaid väljendeid (RKKK 3-1-1-80-97). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus oleks tõendatud, et Alexey Dronin ütles väärteoprotokollis kajastatud sõnad valvur A.K.le, saaks sellist käitumist nimetada solvavaks, sest nende sõnade sisu ilmselgelt riivab isiku väärikust. Kohus peab aga vajalikuks märkida, et kohtul puudub alus kahelda Alexey Dronini ütlustes. Konkreetselt selles, et tema poolt vene keeles väljendatud ebatsensuursed sõnad polnud adresseeritud mitte ühegi konkreetse valvuri suunas, vaid tegemist oli nö pinge maandamisega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Alexey Dronin pidi kindlasti teadma ebatsensuurseid sõnu öeldes, et ta on veel ühendudes valvuriga. Kohtul on aga alus kahelda A.K. ütlustes osas, mis puudutab sündmuste käiku, so järjekorda, et esmalt oli Alexey Dronini kambris käik ja seejärel helistamine valveruumi. Kohtueelsel uurimisel on tunnistaja ja Alexey Dronin sündmuste järjekorda kirjeldanud ühte moodi. Sel põhjusel on kohtul põhjust uskuda, et Alexey Dronin räägib õigust. Seega ta ei teadnudki valvuriruumi helistades, et seal viibib A.K.
lg 1 järgi kvalifitseeritav tegu on väärtegu, mistõttu piisab subjektiivse koosseisus kõigi objektiivsete koosseisuasjaolude suhtes ettevaatamatusest. Alexey Dronisn selgitas, et siis kui tema väärteoprotokollis kajastatud sõnad ütles, uskus ta, et ühendus valvuriruumiga läbi kambriterminali oli juba lõppenud, so tema „elas“ end välja, kuid tal polnud mitte mingisugust eesmärki kedagi selliste sõnadega solvata, kõige vähem veel valvur A.K., kellesse ta suhtub hästi. Kohtu ees püstitub nüüd küsimus sellest, kas kinnipeetav, kes on oma kambris ja kellel on läbi kambriterminali võimalik ühendust võtta valvuriga, kuid kes ei saa ise visuaalselt veenduda, millal ühendus algab ja millal lõpeb, kas siis sõnu, mis tema teada on öeldud nö neljale seinale, saab tõlgendada nii, et see on solvang isikule, kes on valvuriruumis. Kohus on seisukohal, et solvata saab konkreetset isikut, mis tähendab seda, et tegu toime pannes peab solvaja teadma, t keegi teda kuuleb ja kellele konkreetselt ta oma sõnad adresseerib. Kui kinnipeetav, et saa ise kuidagi veenduda, kes on valvurina valveruumis ja tema kõne vastu võtab, ja kui ta ei saa veenduda ka selles, millisel hetkel sideühendus lõpeb, siis lihtsalt kambris öeldud sõnad, mis pole tegelikult mitte kellelegi konkreetselt adresseeritud ei saa olla kvalifitseeritavad võimuesindaja solvamisena
Asja läbivaatamise tulemusena on ilmnenud vastuolud tunnistaja ja Alexey Dronini ütlustes. Asjas täiendavaid tõendeid koguda ning vastuolu kõrvaldada ei ole võimalik. Tulenevalt VTMS § 2, kui väärteomenetluse seadustikus pole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Riigikohtu praktika kohaselt, kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb tulenevalt KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vahetult uurimata vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. 4 VTMS § 132 p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alusel. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt ei alustata väärteomenetlust või alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Seega tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt kaebuses viidatud ja kohtuotsuses kajastatud kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kõike eelnevat silmas pidades rahuldab kohus Alexey Dronini kaebuse, tühistab karistamisotsuse ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. KrMS § 183 lg 1 kohaselt kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud riik. Käesoleval juhul oli Alexey Droninile kaitsja riigi poolt määratud ja kaitsjale väljamakstavad kulud jäävad riigi kanda kuivõrd kohus lõpetas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse. Tunnistaja poolt taotletud kulud jäävad nende rahuldamisel samuti riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.