Obsah (4)

§ 5§ 13§ 11§ 101

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Mati Maksing, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 27.03.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-13608 Tsiviilasi ML hagi Nõmme t

) § 5 lg-le 1 ja § 13 lg-le

2. 14.11.2016 seisukohas märkis hageja, et ta on alates 09.07.1983 abielus ÜL-ga. Nõmme tee 48 asuv korteriomand on 13.06.2002 kinnistatud ÜL nimele, s.o ajal, mil hageja ja ÜL olid juba abielus. Vastavalt on tegemist hageja ja ÜL ühisvaraga. Kuna hageja on korteriomandi omanik, on ta seadusest tulenevalt ka kostja Nõmme tee 48 KÜ liige (

§ 5lg 1).

Seaduse järgi on kõigil korteriomanikel õigus korteriühistu otsuseid vaidlustada. Asjaolu, kas isik on korteriomandi omanik ainuisikuliselt, kaas- või ühisomanikuna, ei oma tähendust. Kuna hageja on korteriomandi omanik, on tal õigus vaidlustada korteriühistu otsuseid. Esimese astme kohtu määrus

1. Harju Maakohtu 17.01.2017 määrusega jäeti hagiavaldus läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
2. Käesoleval juhul esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Korteriühistu liikmeks ei saa olla iga isik. Vastavalt

§ 5

lg-le 1 on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud (st ka need, kes hääletasid korteriühistu asutamise vastu või kes omandavad korteriomandi pärast korteriühistu asutamist). Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Täiendavalt piirab korteriühistu liikmeks saamise võimalusi

§ 5lg 5.

Nimetatud sätte kohaselt saab juhul, kui korteriomand on kaasomandis või ühisomandis, korteriühistu liikmeks vaid üks omanik ja seda vastavalt nende isikute omavahelisele kirjalikule kokkuleppele. Vastavalt

§ 13

lg-le 3 on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole.

1. Korteriühistu üldkoosoleku osalejate nimekirjast nähtub, et korteriomanikuks, kes üldkoosolekul osales, on ÜL, keda esindas üldkoosolekul volituse alusel ML (tl 60). Kohtule on esitatud ka 08.06.2016 allkirjastatud volikiri, millest nähtub, et ÜL volitab ML esindama ÜL Korteriühistu Nõmme tee 48 korteriomanike üldkoosolekul 08.06.2016 ja korduskoosolekul ning hääletama ÜL nimel (tl 67). Seega on korteriühistu üldkoosolekul hääleõigus ÜL-l ning üldkoosolekul vastu võetud otsuseid saab vaidlustada ÜL. Seega ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik ning esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel.
2. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 2). Määruskaebus 2
3. Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule asja sisuliseks arutamiseks.
4. Maakohus on jätnud eelmenetluse ülesanded ja selgitamiskohustuse täitmata. Hagejal hagemisõiguse puudumine peab selguma eelmenetluse käigus, mitte lõpplahendis. Tegemist on üllatusliku lahendiga, kuna kohus ei ole pooltega arutanud hagi läbivaatamata jätmise võimalust ning kohus ei andnud hagejale võimalust esitada selle osas omapoolseid väiteid.
5. Käesoleval juhul ei ole täidetud

§ 5

lg 5 kohaldamise eeldused.

§ 5

lg 5 kohaldamise puhul peab korteriomanike vahel eksisteerima kirjalik kokkulepe selle kohta, kes teostab korteriühistu liikmelisusest tulenevaid õigusi ning korteriühistu peab olema teinud otsustuse, kes korteriomanikest võetakse korteriühistu liikmeks. Menetluses ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et nimetatud eeldused oleksid täidetud. Hageja ja ÜL ei ole enne 08.06.2016 korteriühistu koosolekut kirjalikult kokku leppinud, et korteriühistu liikme õigusi teostab üksnes ÜL ning korteriühistu ei ole teinud otsustust, et korteriühistu liikmeks võetakse ÜL. Ka ei ole kostja tuginenud

§ 5lg 5 kohaldamisele, mistõttu on maakohus rikkunud Ts

MS §i 5 ja §-i

2. Kuna

§ 5

lg 5 ei kuulu kohaldamisele, siis tuleb lähtuda

§ 5lg-st 1, mille järgi on korteriühistu liikmeks kõik korteriomanikud.

Seadusest ei tulene, et kui korteriühistu koosolekul osales formaalselt üks ühisomanik, siis see võtab hagejalt kui korteriomandi teiselt ühisomanikult õiguse vaidlustada korteriühistu koosoleku otsuseid. Seni, kuni korteriomanikud ei ole

§ 5

lg 5 järgi leppinud kirjalikult kokku, kes ühisomandikest on korteriühistu liige, on mõlemal korteriomanikul ühine jagatud õigus korteriühistu koosolekul osalemiseks ja otsuste vaidlustamiseks. 12. Hageja esitas koos määruskaebusega tõendid selle kohta, et hageja ja ÜL on pärast 08.06.2016 koosoleku toimumist kokku leppinud, et korteriomanike korteriühistuga seotud õigusi teostab hageja. Seega on hagejal igal juhul

§ 5lg 1 ja lg 5 järgi õigus vaidlustada korteriühistu 08.06.2016 otsuseid.

Samuti on ÜL kinnitanud, et on loovutanud hagejale kõik 08.06.2016 koosoleku otsuste vaidlustamise ja kehtivuse tuvastamisega seotud õigused. Seega on hagejal korteriühistu otsuse vaidlustamise õigus tagatud igal juhul õiguste loovutamise teel.

1. Pooled on esitanud kõik sisulised argumendid korteriühistu otsuse kehtivuse osas ning asi on sisulise otsuse tegemiseks valmis. Hagi läbivaatamata jätmise tulemuseks on, et hageja ja/või ÜL peaks esitama uuesti sama haginõude kohtusse. See oleks ebamõistlik, koormaks asjatult kohtusüsteemi ja tekitaks menetluskulusid. Menetluse edasine käik
2. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659).
5. Tulenevalt mittetulundusühingute seaduse §-st 18, §-st 21 ja

§-st 13 on üldkoosolekuga seonduvalt õigused vaid korteriühistu liikmetel.

§ 5

lg-d 1 ja 5, § 101, § 11 lg 1 ja § 13 lg 3 ei võimalda üldkoosoleku otsust vaidlustada isikul, kes ei ole korteriühistu liige. Maakohus leidis õigesti, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna 3 hageja ei ole korteriühistu liige ning seega puudub tal õigus korteriühistu koosoleku otsuse vaidlustamiseks.

§ 5

lg-st 5 tuleneb otseselt, et kui korter on mitme inimese omandis, siis on korteriühistu liikmeks vaid üks omanikest. Samuti on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-124-10, p-s 19 selgitanud, et

§ 5

lg 5 eesmärgiks on lahendada

imus, kellel on korteriühistu üldkoosolekul hääleõigus, kui korteriomand on mitme isiku kaasomandis, kuivõrd

§ 11

lg 1 kohaselt annab korteriühistu liikmete üldkoosolekul iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti, ning

§ 101kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige.

Asja materjalidest järeldub, et korteriühistu liikmeks on võetud ÜL (tl 60 ja 67). Kuna kolleegiumi hinnangul on ÜL korteriühistu liikmelisus tõendatud, siis ei oma tähtsust hageja väited selle kohta, et kohtule ei ole esitatud

§ 5

lg-s 5 märgitud kokkulepet, liiatigi sellepärast, et nimetatud dokumendi esitamine on vaid hageja võimuses.

1. Kuigi maakohus on leidnud õigesti, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, tuleb siiski ümber kvalifitseerida hagiavalduse läbivaatamata jätmise alus. Kolleegiumi hinnangul tuleb hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel (mitte TsMS § 423 lg 2 p-i 1 alusel) põhjusel, et hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, sest taotletava eesmärgi saavutamist, s.t. hagi rahuldamist, välistab asjaolu, et hageja ei ole korteriühistu liige ning seega ei ole tal võimalik korteriühistu koosoleku otsust vaidlustada.
2. Käesoleval juhul ei oma tähtsust määruskaebusele lisatud tõendid, kuna hagejal oli võimalik tugineda sellistele tõenditele juba hagi esitamisel või hiljem 14.11.2016 menetlusdokumendis, kui ta vastas kostja vastuväidetele seoses hagi läbivaatamata jätmisega. Kuna hageja ei tuginenud hagi alusena sellele, et ÜL on loovutanud talle nõude korteriühistu koosoleku otsuse vaidlustamiseks, siis on maakohus teinud kohtu ette toodud asjaolude pinnalt õige otsustuse ning jätnud hagi läbi vaatamata.
3. Ebaõiged on hageja väited, et maakohus tegi üllatusliku määruse ning et ta ei saanud hagi läbivaatamata jätmise suhtes esitada omapoolseid väiteid. Kostja on juba vastuses hagiavalduse esitanud väiteid selle kohta, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja ei ole korteriühistu liige ja ei saa seetõttu korteriühistu koosoleku otsust vaidlustada. Hageja esitas selle osas oma vastuväited 14.11.2016 menetlusdokumendis. Samuti, kuna hageja teadis kostja vastuväidetest, siis oli tal võimalik juba maakohtu menetluses esitada määruskaebusele lisatud tõendid. Hageja seda ei teinud. Asjakohatud on hageja väited selle kohta, et kostja ei ole hagi läbivaatamata jätmisel tuginenud

§ 5lg-le 5.

Kohus võib jätta hagi läbivaatamata ka omal algatusel ning ei ole seejuures seotud teise poole õiguslike põhjendustega.

1. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda. Arvestades, et maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Maakohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
2. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
3. Kohus viitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 3 tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Selleks tuleb menetlusosalisel esitada kohtule avaldus. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv 5