Tsiviilasi nr 2-16-5444 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 16.03.2017.a, Tallinn Tsi

) § 635 sätestab teenuse osutamise tasu eest. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et mõni aktis nimetatud töödest on tegemata. Eeltoodud põhjendustel luges kohus tõendatuks, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping akti 282 positsioonides 1-14 nimetatud tööde tegemiseks. Kohus tuvastas, et hageja ei tellinud ainult puhastus- ja värvimistöid, vaid ka muid töid. Hageja ei tuginenud asjaolule, et esines puudusi töödes, mis on märgitud akti positsioonides 1, 2, 5, 7, 8, 10, 11, 12, 13 ja

1. Hageja väide, et vaidlusaluse akti sai ta kätte alles kohtumenetluse käigus, on ümber lükatud tunnistaja RG ütlustega, kelle ütluste kohaselt tegi ta aktist pildi, kui ta viimast korda tasus tehtud tööde eest kostjale. UR 11.11.2015.a e-kiri kinnitab, et akt 282 oli valmis ning tööde kogumaksumus 16 461,60 eurot koos käibemaksuga. Kostja oli nõus, et arvestades vaidlust tööde kvaliteedi osas esitatakse arve 10 000 eurole, mis oli hageja poolt tasutud. Eeltoodust tuleneb, et hagejale oli teada, mida sisaldab akt 282 juba enne 11.11.2015.a ning hageja teadis konkreetselt milline töö, kui palju maksis. Positsioonide nr 1, 2, 5, 7, 8, 10, 11, 12, 13 ja 14 kogumaksumus oli 9628 eurot. Positsioonides nr 3, 4, 6 ja 9 nimetatud tööde maksumus oli 4090 eurot. Summadele lisandub käibemaks. Kuna hageja ei ole tuginenud asjaolule, et tööd, mis ei ole seotud puhastus- ja värvimistöödega, on puudustega, ei ole põhjendatud lepingust taganemine osas, kus tellitud töödes puudusi ei esinenud. Selles osas, positsioonides 1, 2, 5, 7, 8, 10, 11, 12, 13 ja 14 nimetatud töödes on hageja taganemine lepingust tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega pidi hageja tasuma kostjale nimetatud tööde eest 11 553,60 eurot koos käibemaksuga. Hageja on tasunud 10 000 eurot, mis on 1553,60 euro võrra vähem kui kohustus kostja ees. Vaidlust ei ole, et laev anti kostjale tööde teostamiseks üle 01.10.2015.a ning hageja pidi ise tooma värvid. 05.10.2015.a õhtul kell 19.45 on hageja edastanud kostjale värvide tootekirjeldused. Tunnistaja RG ütluste kohaselt arvestas hageja, et tööde tegemine võtab aega 8-10 päeva. Arvestades, et hageja ise edastas tootekirjeldused alles 05.10.2015.a õhtul, mürkvärvi pidi ise tooma 07.10 või 08.10 ning laev anti kostjale tööde tegemiseks üle 01.10.2015.a, on hageja ootused tööde tegemise aja suhtes ebareaalsed. Nimetatu kinnitab, et hagejal puudus arusaam, millises mahus töid ta tegelikult kostjalt tellis. Kohtu veendumust kinnitavad toote tehnilised andmed, mis kostjale edastati 05.10.2015.a. Kohtu hinnangul kinnitavad RG ütlused, et algselt ei lepitud poolte vahel kokku puhastuskassis 2,
2. Poolte kokkulepet tõendavad tunnistaja NL ütlused, et tükati oli puhastusklass S3, tükati S2 ja S
3. Kohus leidis, et kostja töövõtjana pidi alates tootekirjelduste edastamisest lähtuma toote tehnilistest andmetest. Kostja ei ole tõendanud, et peale tootekirjelduste edastamist oleks poolte vahel olnud kokkulepe, et tootekirjelduse tingimusi ei arvestata. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaks kohtule võimaluse veenduda, et kostja hageja juhiseid piisavalt kontrollis. Kuna kostja seda tõendanud ei ole, ei saa kostja tugineda

§ 641lg-le 3.

Seega kostja vastutab puuduste eest, mis esinevad puhastustöödes. Hageja on tuginenud ka puudustele värvimistöödes. Tuginedes NL ütlustele ja värvimistööde inspektsiooni aktile, luges kohus tõendatuks, et värvimistööd ei vastanud lepingutingimustele. Kohus ei nõustunud kostjaga, et kui hageja sai laeva kasutada pärast värvimis-ja puhastustööde tegemist suvel 2016.a, järeldub sellest, et puhastus- ja värvimistööd vastasid vähemalt keskmisele kvaliteedile. Kohus nõustus kostjaga selles, et laeva kasutamine tõendab muude remontööde vastavust vähemalt keskmisele kvaliteedile ja hageja ei ole muudele puudustele ka viidanud. Kohus leidis, et puhastus- ja värvimistööde vastavus, kui ette on nähtud konkreetne puhastusklass värviga kaetavale pinnale ning värvi pealekandmisele on toote kirjelduses esitatud nõuded, tuleb vastavuses nende nõuetega töö ka teha. Tunnistaja KA ütluste kohaselt on kõik tööd ISO standarditega 6

§ 646lg 1 ja 6 sätetele.

21.12.2015.a teatas kostja, et keeldub tööde parandamisest. Seega oli hagejal õigus taganeda lepingust osas, mis puudutas puhastus- ja värvimistöid. Kohus tuvastas, et puhastus- ja värvimistööde maksumus on 4908 eurot. Hageja kohustus kostja ees muude remonttööde osas on 11 553,60 eurot, millest on tasutud 10 000 eurot. Kohus nõustus kostjaga, et tasumata on puhastus- ja värvimistööde eest. Nimetatud asjaolu on tõendatud tunnistaja RG ütlustega, kelle ütluste kohaselt oli hageja võlgnevuses puhastus- ja värvimistööde eest. Seega ei ole hageja tasunud puhastus- ja värvimistööde eest, mistõttu kostjal puudub kohustus hagejale tagastada 4908 eurot. Kohus leidis, et hageja nõue mõista kostjalt välja kahju summas 3495,50 eurot kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlust ei ole, et kütusekulu maksumus on 800 eurot laeva Tallinnast Hiiumaale ja Tallinnasse tagasi toimetamiseks. Kohus leidis, et nimetatud osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata, sest hageja tellis kostjalt lisaks puhastus- ja värvimistöödele ka muid remonttöid, mille tegemiseks tuli laev toimetada Hiiumaale. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et laeva Hiiumaale ja Tallinnasse tagasi toimetamise kulud pidi kandma kostja. Hageja kahjunõue summas 2695,50 eurot tuleb rahuldada

§ 115lg 1 alusel.

Kostja keeldus paranduste tegemisest ning puhastus- ja värvimistööde osas on tegemist olulise lepingu rikkumisega. Hageja ostis värvid, mille maksumus oli 2695,50 eurot. Hageja on esitanud tõendina arved. Kostja tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kostja tegevuse tulemusena on värvimistööd teostatud oluliste puudustega, mis tõi kaasa hageja poolt lepingust taganemise. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid, et seoses värvide vale pealekandmise tulemusena puudub hagejal värvide tootjapoolne garantii. Kostja, tehes töö, mis ei vasta lepingutingimustele ning kasutades selleks hageja poolt hangitud värve, vastutab hagejale värvide maksumuse näol tekitatud kahju eest summas 2695,50 eurot. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis annaks aluse kaaluda, kas mingis osas võiks vähendada hagejale tekkinud kahju. Kuna kostja neid väiteid esitanud ei ole ning hageja on kahju tõendanud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju summas 2695,50 eurot. Kostja palus kohtul arvestada asjaoluga, et hageja ei ole kostjale tasunud puhastus- ja värvimistööde eest. Kohus arvestas seda. Kostja ei ole esitanud vastuhagi täitamata kohustuse eest summas 1553,60 eurot. Samuti ei ole kostja esitanud tasaarvestuse avaldust. Seetõttu mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks kahju summas 2695,50 eurot. Hageja nõue summas 2695,50 eurot muutus sissenõutavaks 04.01.2016.a. Kohtuotsuse tegemise ajal on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 04.01.2016.a kuni 17.10.2016.a eest

§ 113lg-s 1 sätestatud seadusjärgse viivisemäära järgi 170,34 eurot. Apellatsioonkaebus 7

§ 9lg 1, mis sätestab, millal loetakse leping sõlmituks.

Hageja viitas otsuse punktile

1. Hageja ei nõustunud, et pooled on sõlminud töövõtulepingu aktis märgitud tööde teostamiseks aktis märgitud mahtudes ja hindadega. Kostja ei ole hagejale pakkumust teinud sõlmida leping aktis märgitud tööde teostamiseks ja hindadega, mida tõendab NL ütlus, et ta koostas akti alles pärast laevale tehtud tööde teostamist ja ta ei ole akti hagejale andnud. Samuti ei ole hageja kostjalt akti saanud ehk hageja ei ole saanud anda aktsepti lepingu sõlmimiseks aktis märgitud tingimustel. Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, vaid see tõendamiskoormus lasub kostjal. Hageja leidis, et otsus on ebaselge ja vastuoluline, mistõttu on kohus rikkunud põhjendamiskohustust. Hageja viitas otsuse punktile 17 ja punktile
2. Kohus viitas otsuse p-s 22 aktile, mille hind ei olnud 10 000 eurot. Otsusest ei tulene selgelt, mis on kohus tuvastanud lepingu hinnaks. Kohus märkis otsuse p-s 22, et ta loeb tõendatuks akti nr 282 positsioonides 1-14 nimetatud tööde tellimise, kuid ei põhjendanud, miks ta loeb tööde hinnaks aktis märgitud hinnad. Otsuse põhjendavast osast ei nähtu ka, miks kohus luges positsioonis nr 9 märgitud tööd tellituks. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et tööde teostamise tähtaeg oli 30.10.2015.a. Hageja leidis, et tööd pidid lõppema 23.10.
3. a. Kohus tugines järelduse tegemisel tehniliste 8

§ 189

. Kohus on tuvastanud, et hageja on lepingust taganenud tervikuna, kuid järgmises punktis lugenud, et lepingust saab taganeda vaid osaliselt. Kohus on ebaõigesti jaganud lepingu osadeks ning hinnanud puuduseid tööde etappide kaupa ja seega lugenud taganemise kehtivaks osaliselt. Isegi kui puudus esineb kasvõi ühes lepinguga kokkulepitud töös ja kostja on lepingut oluliselt rikkunud, on hagejal õigus lepingust tervikuna taganeda. Kohus on ebaõigesti jätnud

§ 189lg 1 kohaldamata ning kohtuotsuse sõnastus on ebaselge.

Kohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud ja rikkunud põhjendamiskohustust. RG ütlustest ei nähtu, et ta oleks tunnistanud, et hagejal oli kostjale puhastus- ja värvimistööde eest tasumata 4908 eurot. Seega on kohus tõendeid ebaõigesti hinnanud ja teinud tõenditest meelevaldsed järeldused. Tunnistaja RG on protokollist nähtuvalt istungil andnud ütlusi, et 10 000 eurot tasuti puhastus- ja värvimistööde eest. Isegi kui lugeda, et vaidlusaluse lepingu hind oli 4908 eurot, oleks kohus pidanud lugema tööd tasutuks

§ 88

lg 1 alusel, sest hageja on määranud, et ta on puhastus- ja värvimistööde eest tasunud. Seega oleks kohus pidanud kostjale tasutud summa välja mõistma. Kohus on ebaõigesti järeldanud, et hageja ei ole kostjale puhastus- ja värvimistööde eest tasunud. Kohus on asja lahendamisel tuginenud asjaolule, mida pooled asja lahendamisel ei arutanud, mistõttu rikkus kohus menetlusõigusnorme. Hageja esitas hagiavalduses nõude mõista kostjalt välja kahjuna 800 eurot kütusekulud. Kohus jättis kahjunõude rahuldamata. Kostja vaidlustas kütusekulude suuruse, mitte aluse. Kostja ei ole kordagi väitnud, et kahjunõue on alusetu, sest hageja tellis kostjalt ka muid töid, mille tegemiseks tuli laev viia Hiiumaale. Vastustaja seisukoht

1. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus
2. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi ja menetluskulude jaotuse, ning teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata täies ulatuses või alternatiivselt saata asi tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 163 lg-d 1 ja jätnud ebaõigesti kohaldamata TsMS § 163 lg
3. Maakohus oleks pidanud jätma menetluskulud tervikuna hageja kanda. Kostja viitas Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-87-
4. Kostja esitas 13.06.2016.a vastuse hageja 30.03.2016.a hagiavaldusele ning tegi selles hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Kostja märkis ettepanekus, et on valmis lõpetama menetluse kompromissiga tingimusel, et kostja tasub hagejale hageja poolt hangitud laevavärvide maksumuse summas 2695,50 eurot, hageja loobub ülejäänud nõudest ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja kostja kompromissettepanekuga ei nõustunud. Maakohus rahuldas hagi ulatuses, mis 9

§ 189lg 1 alusel, eeldusel, et hageja on töövõtulepingust kehtivalt taganenud.

Lepingust taganemine eeldab seda, et töövõtja paneb toime olulise lepingurikkumise (

§ 116lg 1).

11. Selleks, et kohus saaks teha järelduse, kas esines taganemise eelduseks olev oluline lepingurikkumine, tuleb tuvastada, milles pooled töövõtulepingu sõlmimisel kokku leppisid. See tuleb maakohtul asja uue arutamise käigus tuvastada. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuses esitatud väidetega, mille kohaselt võis värvimis- ja puhastustööd teha mingi määratlemata keskmise kvaliteediga ja asjas esitatud tõendite alusel tuleks teha järeldus, et tööd teostati keskmise kvaliteediga ja sellest tulenevalt nõuetekohaselt. Kostja ei vaielnud vastu sellele hageja faktiväitele, et hageja tellis kostjalt värvimistööd ja puhastustööd. Üldteadaolevalt tuleb enne värvimistöid värvitavad pinnad puhastada ja hoolitseda selle eest, et värvitav pind oleks piisavalt puhas. Juhul, kui värvimine toimub sellise värviga, mille osas on värvi tootja andnud spetsiifilisi juhiseid, tuleb nendest juhistest pinna ettevalmistamisel ja värvimisel lähtuda. Kostja ei vaielnud vastu sellele hageja faktiväitele, et hageja ja kostja sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt pidi kostja poolt kasutatavad värvid hankima hageja. Seega pidi kostja värvitava pinna puhastamisel, värvimiseks ettevalmistamisel ja värvimisel arvestama värvide tootja poolt koostatud juhistega. Juhul, kui värviti viisil, mis ei vasta värvide tootja juhistele, võib see kujutada endast puhastus- ja värvimistööde lepingutingimustele mittevastavust. Kostja võiks sellisel juhul vabaneda töö lepingutingimustele mittevastavusest tulenevast vastutusest, kui ta värvide tootja juhiseid piisavalt kontrollis (

§ 641lg 3).

12. Isegi siis, kui teostatud puhastus- ja värvimistöö ei lähe vastuollu värvide tootja juhistega, võib esineda töö lepingutingimustele mittevastavus ka siis, kui tööl ei ole omadusi, mis seda liiki töödel tavaliselt on (

§ 641lg 2 p 2 alt 2).

Tavaliselt on värvimisele eelnevalt värvitav pind puhastatud ja täielikult vaba lahtistest osakestest, sh liivast, vana värvi tükkidest ja kas täielikult vanast värvist või vähemalt kruntvärvist, mis võiks lahti tulla. Kuna vaidluse all on ujuvüksuse värvimistööd, peab kruntvärvi pealekandmiseks olema täielikult eemaldatud vana mürkvärv. Tavaliste värvimise nõuete kohaselt peab kruntvärv olema ühtlane ja katma kogu värvitava ala selliselt, et värvi ei kantaks lahtistele osakestele. Värv ei tohi olla kantud liiga paksult või selliselt, et see tekitaks ujuvüksuse kerel sõiduomadusi mõjutavaid ebatasasusi. Mürkvärv peab olema kantud ujuvüksuse kerele ühetasaselt, sama paksusega, selliselt, et mürkvärv takistaks põhja külge vetikate jms teket. 11

§ 116lg 3).

Hageja tugines käesoleva tsiviilasja menetluse käigus sellele, et ta tellis kostjalt laeva dokki tõstmise, väliskorpuse pesemise survepesuriga, väliskorpuse puhastamise liivapritsiga, veealuse osa kruntimise, värvimise ja veeliini märkimise ning töödeks kasutatavad abimaterjalid. Nende maksumus kokku pidi olema 3380 eurot ilma 12

§ 116

lg-s 3 sätestatud vastuväitele (lepingust tervikuna taganemise lubamatus lepingust tulenevate kohustuste osadeks jagamise korral). Asja uue arutamise käigus tuleb maakohtul anda kostjale võimalus selgesti väljendada, kas kostja soovib tugineda vastuväitele, et leping on osadeks jagatav ja seetõttu on lepingust taganemine lubatav üksnes konkreetsete rikutud kohustuste osas. Kui kostja soovib viidatud vastuväitele tugineda ja kui kostja selle vastuväite aluseks olevad asjaolud kohtu ette toob, on hagejal võimalik tugineda

§ 116

lg 3 lauses 2 sätestatud asjaoludele, st sellele, et lepingu osadeks jagatavusest hoolimata on lepingust tervikuna taganemine lubatav. 19. Kui lepingust tervikuna taganemine ei osutu lubatavaks, saab hageja

§ 189

lg 1 alusel raha nõuda juhul, kui ta tõendab, mis olid need kokku lepitud tööd, mille osas pandi toime oluline lepingurikkumine ja mis oli nende tööde eest kokku lepitud tasu. Selle tuvastamisel saab ühelt poolt lähtuda hageja poolt kohtule esitatud faktiväidetest, kui kostja nendele vastu ei vaidle. Selle tuvastamisel saab lähtuda ka kohtule tõenditena esitatud pooltevahelisest e- kirja vahetusest. Samuti saab lähtuda kohtus üle kuulatud tunnistajate ütlustest. 20. Iseenesest ei ole vale see maakohtu seisukoht, et kostja poolt koostatud akt nr 282 on käsitletav dokumentaalse tõendina. Samas tuleb hinnata, milline saaks olla selle tõendi kaal. Ühe menetlusosalise poolt, peale erimeelsuste tekkimist, ühepoolselt koostatud akt, milles olevate andmetega ei ole vaidluse vastaspool nõustunud, ei saa reeglina omada vaidluse lahendamisel põhjapanevat, määravat kaalu. Seda eriti juhul, kui seda tõendit ei kinnita muud tõendid. Kõnealuse akti hindamisel tuleb arvestada ka akti sisuga. Aktis ei ole esitatud detailseid andmeid. Aktis esitatud mitmed kuluread erinevad pooltevahelisest e- kirja vahetusest nähtuvatest kulude summadest, st nendest summadest, millele tuginedes hageja aluse remonti toimetas. Kostja poolt taotletud tunnistaja ütlustest nähtuvalt lähtus kostja tööde tegemisel hoopis sellest, et töid tuli teha tunnitasu alusel. Samas ei ole aktis näha, mitu töötundi tööd tehti. Samuti ei ole näha, mille alusel jõudis kostja veendumusele, et aktis peaksid kajastuma just sellised summad ja mitte suuremad või väiksemad summad. Aktis ei ole summasid seostatud töötundide arvuga, kuigi aktis oli eraldi lahter nö koguste kohta. Seega esinevad ebakõlad aktis olevate andmete ja kostja poolt taotletud tunnistaja ütluste vahel. Akti ja kostja käitumise vahel esineb ka muid vastuolusid. Nimelt koostas kostja hagejale enne laeva remonti võtmist hinnapakkumise värvimis- ja puhastustööde osas, kus kostja pakkus hagejale välja fikseeritud hinnad, mida selliselt tuleb

§ 639lg-st 1 tuleneva eelduse tõttu käsitleda siduva eelarvena.

Hagiavaldusele lisatud e- kirjadest ei nähtu, et kostja oleks töö hindasid sidunud täiendavalt veel töötundidega või millegi muuga. Seega, kui kostja enne laeva remonti võtmist koostas fikseeritud hindadega hinnapakkumise, milles ei seotud tööde maksumust töötundide mahuga, on vastuoluline see, kui kostja hakkas ühepoolselt peale tööde tegemist tasu nõudma väidetavalt töömahu järgi, seda ka varem kokku lepitud tööde osas, samas töömahtu välja toomata. Eespool toodust tulenevalt ei ole võimalik täpselt aru saada, millele tuginedes kostja väidab, et pooled sõlmisid töövõtulepingu, mille järgne tasu pidi olema selline 13

§116lg 3 kontekstis.

Vastava järelduse tegemine eeldab seda, et kohus annab pooltele võimaluse väljendada vastava järelduse tegemiseks seisukohti. Hageja väitis, et tema huvi oli laeva värvimine ja ta soovis tellida laeva värvimistööd ning kõik muud tööd, mida oli otseselt värvimise jaoks vaja (värvi alla jäävate kereosade keevitustööd vajalikus ulatuses). Hageja käsitles keevitustöid pelgalt nende töödena, ilma milleta laeva keret ei oleks saanud värvida. Selliste keevitustööde tegemiseks oli vaja kere vetikatest ja mustusest ning vanast värvist puhastada. Peale keevitamist tuli kere enne vette laskmist värvida. Need asjaolud viitavad sellele, et vähemalt kere veealuse osa keevitustöid ja värvimistöid ei saanud üksteisest lahutada. Samas võis olla ka muid töid, mille tegemine oli nö lahutatav, st mis ei olnud selliselt seotud, et neid ei oleks saanud eraldi teostada. Hageja tugines sellele, et kostja tõi värvimistööde hinnapakkumises eraldi esile teatud värvimistöödega seotud ettevalmistavad kulud, mis tuli teha sõltumata sellest, kas alus üksnes värvitakse või seda ka keevitatakse. Nii tõi kostja oma varasemas hinnapakkumises esile (t I kd lk 10 jj), et värvimistööde hinna osa on ka aluse väljatõstmine ja veeskamine, väliskorpuse pesemine ja väliskorpuse puhastamine liivapritsiga. Hageja tugines juba hagiavalduses sellele, et hageja pöördus vahetult enne tööde tegemist kostja poole ja viitas kaks aastat vanale hinnapakkumisele ning kostja ei väitnud, et ta on nõus tööd tegema, kuid hind on tõusnud või hinda tuleks arvestada muudel alustel.

1. Samas väitis kostja, et keevitustöid saab ja tuleb käsitleda eraldiseisvate töödena, mis ei moodusta puhastus- ja värvimistöödega lahutamatut tervikut. Samas ei toonud kostja kohtu ette asjaolusid, mis sellise järelduse tegemist võimaldaks. Asja uue arutamise käigus tuleb maakohtul selleks kostjale võimalus anda. Asja materjalid viitavad sellele, et lisaks kere veealuse osa värvimis- ja puhastustöödele tuli teha veel muid töid, mis ei tarvitsenud olla nimetatud töödega lahutamatult seotud. Kui kostja soovib sellele tugineda, tuleb kostjal asja edasise menetluse käigus selgesti kohtu ette tuua asjaolud ja esitada tõendid, millest saaks järeldada, milliste täiendavate, värvimistöödega mitteseotud tööde tegemises menetlusosalised kokku leppisid. Vastavate asjaolude tuvastamise järel saab võtta seisukoha küsimuses, kas kulud, mis on seotud laeva veest väljatõstmisega, veeskamisega jne, on seotud üksnes värvimistöödega või ka muude töödega. Juhul, kui lepingust sai taganeda üksnes osade tööde osas, tuleb hinnata, milliseid töid taganemine hõlmas.
2. Asja uue läbivaatamise käigus, tuleb maakohtul pöörata tähelepanu sellele, et hinnapakkumine, mille kostja hagejale 2013ndal aastal koostas (t I kd lk 10 jj), sisaldas 14

§ 639lg 1).

Enne seda, kui hageja 2015ndal aastal laeva kostja juurde remonti viis, saatis hageja kostjale 2013nda aasta pakkumisega sisaldava e- kirja ja küsis, kas 2015nda aasta sügisel saaks kostja ette võtta need tööd, millest hageja ja kostja kunagi rääkisid. Kostja ei ole kohtule esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks enne laeva remonti viimist teatanud, et nüüd kehtivad oluliselt teistsugused tingimused hinna suuruse või arvestamise metoodika osas. Teiseks, peale tööde tegemist ja peale vaidluse puhkemist kostja poolt ühepooleselt koostatud aktis märkis kostja lisaks algses hinnapakkumises kajastatud kuluartiklitele veel täiendavaid kuluartikleid, mis algses hinnapakkumises ei sisaldunud (t I kd lk 143). Nii nähtub aktis näiteks see, et kostja nõuab hagejalt tasu ka laeva dokis seismise eest 31 päeva eest. Algses kirjavahetuses, millele hageja tugineb, ei ole viidatud sellele, et kostja oleks hinnapakkumises sellist kulu nõudnud. Kostja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja ja kostja oleksid leppinud kokku, et lisaks laeva väljatõstmisele ja veeskamisele tuleb eraldi tasuda veel ka laeva dokis hoidmise eest tasu. Juhul, kui kostja soovib sellisele tasu kokkuleppele tugineda, tuleb kostjal kohtu ette tuua ja tõendada asjaolud, mis sellise kokkuleppe tuvastamist võimaldavad. Vastasel korral viitavad asjaolud pigem sellele, et värvimistööd tuli teha ilma eraldi dokis seismise tasuta. Juhul, kui dokis seismise tasu kokkulepe peaks tõendamist leidma, tuleb maakohtul võtta seisukoht küsimuses, kas kõikide päevade eest tasu nõudmine on põhjendatud, sest hageja tugines maakohtu menetluses sellele, et kostja viivitas tööde tegemisega lubamatult kaua. Juhul, kui kostja soovib tugineda aktis nr 282 toodud kuludele, tuleb kostjal lisaks tõendile (akt t I kd lk 143) esitada ka asjaolud, sh asjaolud, mille alusel võiks kohus selgust saada, kuidas kujunesid aktis kajastatud hinnad just selliseks nagu nad kujunesid. Praegusel juhul on aktis toodud mitmed hinnad esitatud ilma igasuguste selgituste ja põhjenduste ning lahtikirjutusteta. Lihtsalt paušaalselt tasunumbrite nimetamine kostja poolt toetab pigem hageja väidet, et akti puhul on tegemist alusetult kostja poolt ühepoolselt, peale vaidluse tekkimist koostatud nõudega.

1. Asja uue arutamise käigus tuleb maakohtul võtta seisukoht, kas muud tööd peale kere puhastus- ja värvimistööde ja sellega seotud keevitustööde, olid sellised tööd, mis eeldasid laeva veest välja tõstmist. Kui see nii ei olnud, tuleb lugeda vastavad ettevalmistavad tööd nende tööde hulka, millest hageja on taganenud. Seda eeldusel, et maakohus loeb taganemise kehtivaks.
2. Juhul, kui maakohus peaks asja uue arutamise käigus asuma seisukohale, et lepingust on kas tervikuna või osaliselt kehtivalt taganetud ja juhul, kui kostja soovib tugineda sellele, et tagasitäitmisel tuleb arvestada kasu, mida hageja sai, tuleb kostjal tuua kohtu ette asjaolud ja esitada tõendid, millest saab järeldada, et hageja kasu sai.
3. Maakohus jättis rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude, mis seisnes Tallinnast Hiiumaale ja tagasi sõitmiseks kulutatud kütuse hüvitamises. Hageja tugines nõude esitamisel sellele, et tema eesmärk laeva Tallinnast Hiiumaale viimisel oli värvimistööde teostamine ja need tööd osutusid tema jaoks täiesti kasutuks, mistõttu olid ka laeva kütusekulud kasutud (negatiivne diferents hageja majanduslikus sfääris). Maakohus tugines selle kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisel sellele, et hageja tellis kostjalt lisaks värvimistöödele ja värvimistöödega seotud töödele veel muid töid, mille osas hageja etteheiteid ei esitanud. Juhul, kui maakohus peaks asja uue läbivaatamise käigus asuma seisukohale, et leping on osadeks jagatav ja osaliselt lepingust ei taganetud, tuleb hinnata, kas muud tööd, mida teostati, olid sellised, milleks oli kohane laev Hiiumaale viia. Kui see ka nii oli, võib siiski kogu kütuse kulu hüvitamine olla põhjendatud näiteks siis, kui hageja peab laeva värvimistööde tegemiseks 15