KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 24. märts 2017,

) ei nõua sellises olukorras eraldi täitemenetluse alustamist ega ka täitemenetluse alustamisega seotud toimingute tegemist. 3. Kostjad II ja III ei pea ennast kohasteks kostjateks. Nad leiavad, et korteriomandi enampakkumise teel võõrandamise aluseks olid hageja täitmata kohustused. 4

§-le 10 ja leidis, et hageja oli täitmisteate ja täitedokumendiga tutvunud enne kinnisasja arestimist. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei saanud täitmisteadet kätte ja ei olnud täitedokumendist teadlik. Asja materjalidest nähtuvalt püüti hagejale

1. aprilli 2015 täitmisteadet tema elukohas isiklikult kätte toimetada kahel korral:
2. juunil 2015 kell 16.22 ja
3. juunil 2015 kell 13.
4. Kuigi TsMS § 326 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimused ei olnud täidetud ja täitmisteadet ei saa lugeda hagejale kättetoimetatuks postkasti panekuga, siis ei tähenda see, et hageja pole täitmisteadet enne korteriomandi arestimist kätte saanud. Tulenevalt kohtutäituri vastusest pöördus hageja kohtutäituri poole telefoni teel
5. juulil 2015 peale seda, kui oli teada saanud, et hageja töötasu on arestitud, mida hageja kinnitas ka kohtuistungil.
6. Täitmisteade sisaldab kõiki

§ 24lg-s 3 ette nähtud elemente ja selles on märgitud vabatahtliku täitmise tähtaeg.

Vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul pidi võlgnik koos täitekuludega tasuma 2 943,93 eurot, aga selle tähtaja möödumisel 3 255,33 eurot. Märgitud on ka, et kohtutäituri kogu põhitasu koos käibemaksuga on 622,80 eurot ja vabatahtliku täitmise korral kuulub tasumisele pool põhitasust ehk 311,40 eurot. Seega on täitmisteates andmed nõude suuruse kohta.

-st ei tulene kohustust märkida täitmisteates nõude sissenõutavaks muutumise aeg. 8. Täiteasjas täidetav täitedokument ei ole

§-s 19 nimetatud dokument, vaid jõustunud kohtulahend. Täitedokumendist nähtub hageja ja kostja II kokkulepe, et hageja tasub kostjale II võlgnevuse katteks kokku 3 639,51 eurot alates

1. märtsist 2013 võrdsetes osades 36 kuu jooksul, st igakuiselt
2. kuupäevaks 101,10 eurot (resolutsiooni p 2) ning lisaks tasub hageja tähtaegselt igakuised kostja jooksvad arved (p 3). Kokkuleppe pooled leppisid ka kokku, et kui hageja rikub määruse p-des 2 ja/või 3 märgitud maksekohustust, on kostjal II õigus pöörduda koheselt kohtutäituri poole kogu p-s 2 märgitud võlgnevuse täitemenetluses sissenõudmiseks. Puudub vaidlus, et hageja rikkus kohtumäärust (seda kinnitas hageja ka kohtuistungil), mistõttu muutus kogu nõue sissenõutavaks ning kostjal II tekkis õigus pöörduda kohtutäituri poole. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg-st 2 muutus nõue jooksvate arvete osas sissenõutavaks peale arvel märgitud tasumise tähtaega. Kostja II
3. septembri 2015 täitmisavaldus on täiendav avaldus sama täitemenetluse raames, mille osas ei pidanud kohtutäitur algatama uut täitemenetlust. Kostja II on tõendanud nõude suuruse.
4. Puudub vaidlus, et kohtutäitur teavitas hagejat
5. juulil 2015 arestimistoimingu läbiviimisest, arestis korteriomandi
6. augustil 2015 ja määras elektroonilise enampakkumise alguse
7. septembril 2015 kell 13.
8. Arestimise akti sai hageja isiklikult kätte
9. augustil
10. Kinnisasja arestimise peale hageja kaebust ei esitanud. 5

§ 53

lg-st 1, kuna kohtutäitur oli varasemalt arestinud hageja töötasu, millest piisas kostja II nõude täitmiseks. Täitmisel oleva nõude suurus oli 3 258,41 eurot, mitte täitedokumendist tulenev igakuine makse 101,10 eurot. Täitemenetluses ei sõlmitud tasumise graafikut ja kogu nõuet ei saanud täita arestitud töötasu arvel. Kohtutäitur määras

1. oktoobril 2015 elektroonilise kordusenampakkumise alguse oksjonikeskkonnas
2. oktoobril 2015 kell 12.
3. Kordusenampakkumisest teatamise teade on muu menetlusdokument, mille puhul ei kohaldata kättetoimetamise rangeid reegleid ja nende edastamise viisi valib kohtutäitur (

§ 10lg-d 4 ja 5). Vastav teade on hagejale kohaselt edastatud. Tulenevalt Ts

MS § 314¹ lg-st 1 tuleb lugeda, et hageja on kordusenampakkumise teate kätte saanud hiljemalt

1. oktoobril
2. Asjaolu, et hageja on enampakkumise teate kätte saanud, kinnitab ka hageja
3. oktoobri 2015 avaldus, kus ta soovis praktiliselt enne enampakkumise lõppemist võlgnevust tasuda maksegraafiku alusel, millest kostja II keeldus
4. oktoobril
6. Kohtutäitur määras kordusenampakkumisel vara alghinnaks 5 000 eurot. Kordusenampakkumise käigus tunnistas kohtutäitur parimaks kostja III pakkumise 5 200 eurot, mistõttu on
7. novembri 2015 enampakkumise akti alusel
8. novembril 2015 kinnistusraamatusse sisse kantud uue omanikuna kostja III. Kordusenampakkumise akti sai hageja kätte
9. novembril 2015 e-posti teel, mida hageja kinnitas hagiavalduses. Ka selles osas ei tuvastanud maakohus hageja õiguste rikkumist.
10. Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et hagejat ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see on toonud kaasa tema õiguste rikkumise. Kui võlgnik ei tee tema suhtes läbiviidava täitemenetluse raames kohtutäituriga koostööd, tagavadki võlgniku õigust saada teavet menetluse kulgemisest peamiselt

§ 10

lg-d 1 ja 4, mille kohaselt tuleb võlgnikule kätte toimetada või edastada kõik tema õigusi ja menetlustoiminguid puudutavad dokumendid. Iga hagejale kätte toimetatud või edastatud menetlusdokument sisaldas piisaval määral selgitusi täitemenetluses toimuva kohta koos vajalike viidetega hageja õigustele ja kohustustele, sh õigusele vaidlustada kohtutäituri otsuseid ja tegevust koos edasikaebamise korra ja tähtaja äranäitamisega. Asjakohatud on hageja väited, et hagejale ei olnud teada võlgnevuse suurus. Täitmisteates on võlgnevuse suurus toodud ning hagejal oli võimalus pöörduda täitmisel oleva nõude suuruse täpsustamiseks kohtutäituri poole ning võlgnevuse suurusest on hagejat teavitatud ka vahetult enne kordusenampakkumist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 12. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. Esiteks oli korteriomandi arestimine tühine

§ 55

p 2 järgi, sest hagejale ei toimetatud täitmisteadet kätte.

-st ega TsMS-st ei tulene, et täitmisteadet saab lugeda võlgnikule kättetoimetatuks viisil, et võlgnikule teatatakse täitemenetlusest telefonitsi. Lisaks ei nähtu kohtutäituri vastusest ega kohtuistungi protokollist, et kohtutäitur oleks hagejaga

1. juulil 2015 telefoni teel suhelnud. Hageja võttis
2. juulil 2015 kohtutäituriga ühendust e-posti teel ja küsis, miks konto on arestitud. Edaspidi helistas kohtutäiturile hageja ema, kes teatas, et hageja ei viibi Eestis ja saabub alles
3. augustil
4. Kohtutäituri enda selgituste kohaselt oli hageja teadmatuses tema suhtes toimuva täitemenetluse sisust kuni
5. augustini
6. Esimene täitetoiming (
7. augusti 2015 arestimisakti kättetoimetamine) tehti hageja suhtes
8. augustil
9. Siinjuures ei väida kohtutäitur, et sel ajal oli täitmisteade hagejale kätte toimetatud. 6

§ 19tähenduses.

Määruse resolutsiooni p 4 kohaselt p-s 2 loetletud kohustused kuuluvad sundtäitmisele tingimusel, et hageja rikub p-des 2 ja 3 nimetatud kohustusi. Seega on määrus tingimuslik. Määruse p 2 järgi kohustus hageja tasuma 3 639,51 eurot perioodiliste maksetena, tasudes igakuiselt 101,10 eurot. Seega on määrus ka tähtajaline täitedokument. Ekslik on maakohtu järeldus, et kogu nõue muutus sissenõutavaks, kuna hageja rikkus viidatud määrust. Määrusest ei tulene, et p-des 2 ja 3 märgitud kohustuste rikkumise korral kaotab p-s 2 märgitud maksegraafik kehtivuse ja selles märgitud tähtaegu ei tule enam järgida. Kolmandaks jättis maakohus kohaldamata

§ 53

lg 1, mille kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Täitedokumendi, millest tuleneb hageja kohustus tasuda igakuiselt 101,10 eurot, sundtäitmiseks oleks selgelt piisav piirduda töötasu arestimisega, mida kohtutäitur ka tegi. Neljandaks on väär

§ 132lg-te 1 ja 2 tõlgendamine ja kohaldamine.

Vabariigi Valitsuse

1. novembri 2013 määruse nr 166 kohaselt oli
2. aasta kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot (bruto). Hagejal on üks ülalpeetav. Seega moodustas tema mittearestitav sissetulek
3. aastal 520 eurot (390 + 130) bruto, mitte 530 eurot neto, nagu on vaidlustatud otsuses märgitud. Viiendaks jättis maakohus kohaldamata

§-d 24 ja

1. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, mis õigusnormide alusel jõudis kohus järeldusele, et
2. septembri 2015 täitmisavaldus on täiendav avaldus sama täitemenetluse raames, mille osas ei pidanud täitur algatama uut menetlust. Kuuendaks tugines maakohus üllatuslikult TsMS § 314¹ lg-le
3. Seetõttu puudus hagejal võimalus esitada omapoolne seisukoht TsMS § 314¹ kohaldamise osas. Kuna TsMS § 314¹ kohaldamiseks puudusid eeldused, siis saab lugeda tuvastatuks, et kohtutäitur teatas hagejale kordusenampakkumisest alles
4. oktoobril
5. Vaidlusalune enampakkumine algas juba
6. oktoobril 2015, st rikuti

§ 84lg-ga 3 ettenähtud etteteatamise tähtaeg.

Seitsmendaks rikkus kohtutäitur selgitamiskohustust. Etteteatamise kohustuse rikkumise tõttu oli enampakkumise korraldamine

1. aasta oktoobri lõpus hagejale üllatuslik. Talle oli arusaamatu, mis nõue on muutunud sissenõutavaks enampakkumise väljakuulutamise ajal, st mis summa tuli tasuda korteriomandi sundmüügi vältimiseks. Maakohus jättis hageja väited käsitlemata.
2. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja hagi uue otsusega rahuldada. Hageja menetluskulud jäävad kostjate I ja III kanda, kostjate kulud aga nende endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
4. Hageja esitas oma nõuded nelja nõudepunktina (eespool p 1 alapunktid

§ 223lg 1 alusel (nõudepunkt

§ 223lg 2 p 1 alusel (nõudepunktid

§ 223

lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks mh siis, kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel.

§ 55

p 2 sätestab, et arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, st kui võlgnikule pole kätte toimetatud täitmisteadet. Seega tuleb enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi rahuldada, kui võlgnikule ei ole täitmisteadet kätte toimetatud. Siinjuures ei ole sedavõrd oluline täitmisteate kättetoimetamise kohane dokumenteerimine kui teate tegelik jõudmine võlgnikuni (vt nt Riigikohtu

1. septembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15, p 25 teine lõik).
2. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et täitmisteade on käesoleval juhul hagejale kätte toimetatud. Toimiku materjalidest ei saa ka järeldada, et täitmisteade oleks tegelikult jõudnud hagejani enne korteriomandi arestimist
3. augustil 2015.

§ 10

lg 2 esimene lause näeb ette, et täitemenetluse dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui

-st ei tulene teisiti. TsMS § 306 lg 1 esimene lause sätestab, et menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. TsMS § 307 lg 1 kohaselt on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis vastavalt seadusele kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, siis loetakse TsMS § 307 lg 3 alusel dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. TsMS

1. ptk sätestab menetlusdokumendi kättetoimetamise viisid ja
2. ptk näeb ette kättetoimetamise võimalused erijuhtudel, sh nn kättetoimetamise fiktsioonid, mille korral dokument tuleb lugeda kättesaaduks sõltumata selle tegelikust saajani jõudmisest. Viimaste hulka kuulub ka dokumendi kättetoimetamine postkasti panekuga (§ 326), mille tulemusel loetakse teatavate eelduste täidetuse korral dokument saajale kätte toimetatuks. Kui dokumendi kättetoimetatuks lugemise eeldused pole täidetud, siis ei saa kohus nendele tugineda ega menetlusõiguslikke järelmeid rakendada, sõltumata sellest, kes minetuse põhjustas (Riigikohtu
3. mai 2016 määrus haldusasjas nr 3-3-1-22-16, p 7). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb samast reeglist juhinduda ka täitemenetluses dokumendi kättetoimetamise hindamisel.
4. Kostja I väitel toimetas ta täitmisteate hagejale kätte TsMS §-s 326 märgitud viisil ehk postkasti panekuga. Seoses selle väitega tõi ta esile, et kohtutäituri abi-kuller pani täitmisteate postkasti
5. juunil 2015 kell 13.33, olles eelnevalt samal aadressil käinud ka
6. juunil 2016 kell 16.
7. Kummalgi korral kullerile ust ei avatud. Nende asjaolude üle pooled ei vaidle ja need on maakohus vaidlustatud otsuse p-s 30 ka õigesti tuvastanud. Muid väiteid täitmisteate hagejale üleandmise või selle tegeliku hagejani jõudmise kohta pooled ei esitanud. TsMS § 326 lg 2 kohaselt on kättetoimetamine lg-s 1 nimetatud viisil lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule sama seaduse § 322 lg 1 või § 323 kohaselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kellaajad 13.33 ja 16.22 ei ole oluliselt erinevad TsMS § 326 lg 2 tähenduses. Mõlemad jäävad tavapärase tööaja sisse ning
8. ja
9. juuni 2015 olid tööpäevad. Oluline erinevus viidatud sättes tähendab sel määral erinevaid aegu, et tavapärase töörütmiga saaja ei peaks vähemalt üldjuhul mõlemal juhul viibima kodunt eemal. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti järeldanud, et täitmisteadet ei saa lugeda kätte toimetatuks TsMS § 326 lg 1 alusel. 8

§ 24lg 3 järgi on kohustuslik täitmisteate puhul.

Kuna hageja avaldas samal päeval, et ta asub võlgnevust tasuma 100 euro kaupa kuus (I kd tl 153), siis on ka sisuliselt oluline, et talle oleks selgitatud nõude vabatahtliku täitmisega seonduvat. Hiljemalt

1. septembri 2015 e-kirjast (I kd tl 158) pidi olema kohtutäiturile mõistetav, et hagejale ei ole arusaadavad tema õigused ja kohustused täitemenetluses.
2. Kuna täitmisteate kättetoimetamine on eespool p-s 16 käsitletud normide järgi täitemenetluses läbi viidud enampakkumise kehtivuse eeldus, mis ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludel ei ole täidetud, siis on hagi esimeses nõudes edukas.
3. Järgmiseks tuleb lahendada hageja teine nõue kostja III vastu kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku saamiseks. Ringkonnakohus ei käsitle omandiõiguse tunnustamist eraldi nõudena, sest sellel puudub iseseisev sisu (vt eespool p 15 ja Riigikohtu
4. aprilli 2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-03, p 27).
5. Enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib võlgnik

§ 223

lg 2 p 1 alusel nõuda müüdud asja ostjalt välja asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel. Kuigi pealkirja järgi käsitleb AÕS § 80 lg 1 asja väljanõudmist ebaseaduslikust valdusest, siis selle teise lõike järgi on omaniku nõue suunatud ka omandiõiguse tunnustamisele. Teatavatel erandlikel juhtudel saab nõuet AÕS § 80 lg 2 alusel käsitleda ka omandiõiguse tunnustamise nõudena. Selliseks on nii

§ 223

lg 2 p 1 alusel esitatud nõue kinnisomandi tagasisaamiseks ka siis, kui asi ei ole võlgniku valdusest veel välja näinud, aga ka nt vara pankrotivarast välistamise nõue (vt Varul, P. jt, Asjaõigusseaduse kommentaar I, Tallinn 2014, lk 372, p 3.6). Riigikohus sellega seoses märkinud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et enampakkumisel ostetud asjale ei teki

§ 98

lg 2 kohaselt omandit, ning koos enampakkumise kehtetuks tunnistamisega saab nõuda kinnistusraamatu kande parandamist (28. septembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 18 neljas ja kuues lõik).

§ 137

järgi kohaldub

§ 98lg 2 ka kinnisasja enampakkumise korral.

Kostja III on kantud vaidlusaluse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse (I kd tl 20–21, 38, 108–111, II jao kanne nr 6). Kande tegemise aluseks oli vaidlusaluse enampakkumise akt (I kd tl 39–47 ja 66–73) ning kohtutäituri avaldus. Eelmises lõigus märgitu tõttu on viidatud kanne enampakkumise kehtetuse tõttu vale. AÕS § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Lisaks on teise nõude õiguslik alus TsÜS § 68 lg 5, mis sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. 9

§ 2lg 1 p 15 järgse täitedokumendi alusel.

Ringkonnakohus leiab, et see tagamisabinõu tuleb jätta kehtima kuni käesoleva otsuse jõustumiseni. Kuna ringkonnakohus tunnistab vaidlusaluse enampakkumise kehtetuks, siis pole selle kohta koostatud aktil pärast otsuse jõustumist enam õiguslikku toimet ja selle alusel ei saa korteriomandi valduse väljanõudmine jätkuda.

1. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi panna põhimõtteliselt kostjate kanda. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kui võlgnik esitab enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi, siis on vajalik, et menetluses osaleksid kostjatena kohtutäitur, sissenõudja ja ostja, sest ainult sel juhul on kohtuotsuses ammendava selgusega lahendatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise küsimus kõikide nimetatud isikute jaoks, keda see enim riivab. Kui võlgnik ei esita hagi kõikide nimetatud isikute vastu, võib see anda aluse jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel (Riigikohtu
2. septembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 18 viies, kuues ja seitsmes lõik). Eelnevast järeldub, et hageja esimese nõude osas on kostjad I–III kaaskostjad TsMS § 165 lg 1 tähenduses.

§ 223

lg 2 p 4 sätestab, et enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib menetlusosaline nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt. Ringkonnakohus leiab, et

§ 223

lg 2 p 4 eesmärgiga saab arvestada ka kulude jaotamisel enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi menetlemisel. Sellest tulenevalt jätab kohus esimese nõudega seonduvad hageja menetluskulud kohtutäituri ehk kostja I kanda. Kuna teine nõue on esitatud ainult kostja III vastu ja on edukas, siis jäävad selle nõudega seonduvad hageja kulud kostja III kanda. Kostjate kulud on põhjendatud jätta iga kostja enda kanda. 25. Maakohus ei määranud kindlaks menetluskulusid rahaliselt, st TsMS § 177 lg 2 järgi tuleb seda teha eraldi määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel saab maakohus otsustada ka selle üle, millised kulud tuleb TsMS § 179 lg 1 alusel hüvitada riigile. Siis tuleb maakohtul otsustada mh hageja menetlusabi ja riigi õigusabiga seotud summade hüvitamine riigile. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 10