Obsah (7)

§ 162§ 177§ 442§ 657§ 174§ 178§ 175

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Liis Arrak, Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-6374 T

§ 162lg 1).

Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskuluna kokku 9152,40 eurot, millest äriregistri väljavõtete saamise kulu on 18 eurot ja 7627 eurot (ilma käibemaksuta) on lepingulise esindaja kulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale õigusabi 57,45 tundi, tunnihinnaga 132,07 eurot. Kohus leidis, et õigusabikulu on põhjendatud 46,05 tunni ulatuses ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 7298,18 eurot (sh käibemaks, kuna kostjat esindav advokaadibüroo on käibemaksukohuslane) ja 18 eurot äriregistri väljavõtete saamise kulu, kokku 7316,18 eurot. Kuna kostja taotles kooskõlas

§ 177

lg 4 sätestatuga menetluskuludelt ka viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, rahuldas kohus ka selle taotluse. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. 21.03.2016 esitas hageja Harju Maakohtu 18.02.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi täies ulatuses rahuldada.
2. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi, kui on jätnud käsitlemata hageja väited sellest, et 18.11.2014 kokkulepe ei saa poolte vahel kehtida, kuivõrd kostja on ise oma 12.04.2014 kirjas kokkuleppe kehtivusest ja siduvusest lahti öelnud. Sellele lisaks kinnitas kostja ka 07.01.2016 istungil, et viidatud kirjas on antud nõustumus sellele, et 18.11.2014 kokkulepe ei ole siduv, sest see on poolte kokkuleppel lõppenud. Maakohus on rikkunud

§ 442lg 8 sätestatut, kui on jätnud hageja väited otsuses käsitlemata.

Viidatud väiteid analüüsides oleks kohus pidanud jõudma järeldusele, et töövõtulepingu hinda alandava kokkulepe puudumise tõttu omab hageja kostja vastu töövõtulepingust tulenevat ja seni tasumata tasunõuet.

1. Kogu ulatuses on põhistamata kohtu seisukoht, et tõendamist leidis nii hageja poolne puudustega töö teostamine kui ka kokkulepitud tähtaja ületamine. Kohus ei ole täpsustanud, milles puudused seisnesid ning millist lepingu sätet hageja rikkus. Jääb selgusetuks, kas kohus arvestas hageja väidetega, et kostja oli viivituses hagejale tööfrondi tagamisega, mis välistab VÕS § 101 lg 3 ja § 119 lg 2 kohaselt hageja vastutuse tähtaegade ületamise eest, isegi kui hageja oleks esilagu kokkulepitud tähtaegu ületanud. Kui kohus tuvastas, et hageja teostas töö puudustega, oleks ta pidanud ka välja tooma, millises kvaliteedis pooled kokku leppisid ja milles seisnes kvaliteedi rikkumine.
2. Maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti. Hagejale jääb arusaamatuks, miks on kohus eiranud kõiki tõendeid, millele tugines 18.11.2014 kokkuleppe sisu osas hageja (s.o hageja seadusliku esindaja MA vande all antud ütlused, hageja esindaja seitsmel korral tehtud 5 päringud JR-le ja hageja 05.03, 09.03 ja 16.03.2015 e-kirjad). Ei ole eluliselt usutav, et kui pooled ei oleks 18.11.2014 kokku leppinud Rootsi töö andmises hagejale, et siis hageja oleks teinud JR-le seitse päringut, küsides, millal hagejaga kokkulepe sõlmitakse ja saatnud enne seda 19.11.2014 kostjale kinnitamiseks sõlmitud kokkuleppe põhitingimused. Ei ole ka usutav, et JR oleks jätnud neile vastamata, kui need oleks olnud täiesti põhjendamatud ega oleks omanud 18.11.2014 kohtumisel kokkulepituga mitte mingit seost. Hageja seletas kohtuistungil antud ütlustes, miks ta märkis 19.11.2014 akti reale nr 5 viite tööde mittevastavuse kohta. Ta tegi seda selleks, et Maksu- ja Tolliametil ei tekiks küsimusi, sest teise töö vastu lepingu hinna vähendamine on ebatavaline. Kohus ei ole selgitanud, miks ta ei pidanud hageja selgitust ustuvaks.
3. Kuigi hageja tõi menetluses välja, et kostja andis kohtuistungitel Rootsi töö osas vastuolulisi ütlusi, eitades esialgu 18.11.2014 kokkuleppe mistahes seost Rootsi töödega, siis vaatamata vastuoluliste ütluste andmisele luges kohus kostja seadusliku esindaja ütlused usaldusväärsemaks kui hageja omad. 08.10.2015 istungil eitas kostja esindaja, et 18.11.2014 oli juttu Rootsis töö teostamisest. 10.12.2015 istungil on aga kostja esindaja vande all öelnud, et juttu oli sellest, et ta võib hagejale edaspidi Rootsis tööd pakkuda. Kohus oleks pidanud 18.11.2014 kokkuleppe sisu tõlgendamisel lugema kostja seadusliku esindaja poolt antud ütluste vastuolu tõttu usaldusväärseks hageja esindaja ütlused. Hageja esindaja ei andnud vastuolulisi ütlusi, need riimuvad asjas esitatud teiste tõenditega ning need on eluliselt usutavad.
4. Hagejale jääb arusaamatuks, millele tuginedes jõudis kohus järeldusele, et 18.11.2014 kokkusaamisel lubas kostja juhatuse liige võimaluse korral hagejale Rootsis tööd anda. Ainus tõend, mis seda kinnitab, on kostja vande all antud ütlus, mis on aga vastuolus hageja esindaja ütlustega. Ükski teine menetluses esitatud tõend seda ei kinnita. Hageja väidet toetavad lisaks vande all antud ütlustele ka seitse hageja poolt kostjale saadetud e-kirja, millele kostja ei vastanud. Selliste tõendite pinnalt ei ole võimalik järeldada, et kostja ei lubanud hagejale Rootsis tööd siduvalt, vaid üksnes võimaluse korral. Vastus apellatsioonkaebusele
5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas.

Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hagejal puudus alus taganeda 18.11.2014 kokkuleppest. Maakohus leidis õigesti, et tõendamata on hageja väide, et hageja alandas tööde hinda seetõttu, et kostja kohustus andma hagejale Rootsis Gustafsbergi objektil tööd. Hageja poolt 19.11.2014 esitatud tööde lõppaktis on hageja vähendanud tööde eest saada olevat summat 10 000 euro võrra märkega - „tööde mittevastavus, kokkulepe 18.11.14“ (I kd tl 33). 19.11.2014 kostjale saadetud e-kirjas on hageja märkinud tingimused, milles tema hinnangul 18.11.2014 kokku lepiti. Kokkuleppe põhisisu kohaselt vähendab hageja tööde lõpphinda 10 000 euro võrra ning kostja annab Rootsis oleva objekti (Gustafsberg) katuse ja seinte kergpaneelide montaažitööd MA-le (I kd tl 32). Puuduste kohta ei märkinud hageja e-kirjas midagi. Hageja palus kostjalt e-kirjas märgitule kinnitust. Kostja ei ole e-kirjale vastanud. 6
2. Maakohtus 10.12.2015 kohtuistungil kostja seadusliku esindaja JR vande all antud seletuse kohaselt leppisid pooled kokku, et tööde hinda vähendatakse 10 000 euro võrra, kuna hageja ei pidanud kinni tähtajast, mille tõttu tekkis tellijal kahju, samuti olid töös puudused. JR selgitas, et eelnevalt oli kostja leppinud kokku tööde tellijaga, et kostja maksab viimasele leppetrahvi 15 000 eurot, kuna objekti ei saadud õigel ajal valmis. Lisaks seletas JR, et 18.11.2014 ei olnud kostjal pakkuda hagejale Rootsis ühtegi objekti. Ta lubas hagejale edaspidi Rootsis tööd pakkuda, kuid mingeid konkreetseid kokkuleppeid ei olnud. Hageja seaduslik esindaja MA vande all antud seletuse kohaselt leppisid pooled 18.11.2014 kokku, et hageja vähendab lepingutasu 10 000 eurot ja vastutasuks annab kostja temale paneelipaigaldustööd Rootsis Gustafsbergi objektil. Nimetatud objekti ta ei saanud. Kostja pakutud teisest Rootsis asuvast objektist, mille maht oli 600 m2, hageja loobus, kuna ta ei oleks kaotatud 10 000 eurot tagasi saanud.
3. Kolleegium leiab, et JR seletus on kooskõlas hageja poolt 19.11.2014 esitatud tööde lõppaktiga, mille kohaselt oli hinna vähendamise põhjuseks tööde mittevastavus. MA seletus on aga vastuolus tema enda koostatud tööde lõppaktiga, kuna MA seletuse kohaselt oli hinna alandamise põhjuseks kostja kaudu Rootsis Gustafsbergi objektil saadav töö. MA selgitas, et tööde lõppaktis olev viide tööde mittevastavusele on tehtud sellepärast, et kui Maksu- ja Tolliamet küsib hinna vähendamise kohta, siis on selleks olemas loogiline põhjus. Kolleegium leiab, et see selgitus ei ole veenev. Hageja ei ole põhjendanud, miks võiks kokkuleppelisest hinna vähendamisest tekkida maksuõiguslikke küsimusi. JR ütlusi toetab ka kostja ning tellija vahel 05.12.2014 sõlmitud ehitustööde üleandmisevastuvõtmise akt, mille kohaselt vähendatakse kostjale makstavat summat 15 000 euro võrra seoses lepingu tähtaja ületamisega ning sandwichpaneelide ebakvaliteetse ja puudustega paigaldusega (I kd tl 89). Seda, et tellija vähendas kokkulepitud summat 15 000 euro võrra nähtub ka tunnistajate BT-L (kostja töötja) ja MP (tellija Yacht Service Kärla OÜ osanik) ütlustest.
4. Hageja on viidanud, et kostja seaduslik esindaja JR on andnud vastuolulisi ütlusi. Kolleegium märgib, et 08.10.2014 istungil esitatud väite, et 18.11.2014 ei olnud juttu Rootsis töö tegemisest, on esitanud kostja lepinguline esindaja Taivo Ruus, mitte seaduslik esindaja JR. Lepingulise esindaja väide ei ole tõend ning ei anna alust lugeda JR ütlusi ebausaldusväärseteks. Kohus on eelnevalt selgitanud, et JR ütlusi toetavad ka teised tõendid.
5. Ebaõige on hageja väide, et maakohus on eiranud hageja saadetud e-kirju. Maakohus ei ole neid eiranud, vaid on leidnud, et need ei tõenda hageja väidetut. Kuigi hageja on 2014.a detsembris – 2015.a märtsis küsinud e-kirjades korduvalt töö kohta Rootsis, millele kostja ei ole vastanud, ei tõendada need ka ringkonnakohtu hinnangul siduvat kokkulepet Rootsis asuva töö kohta. Puuduvad dokumentaalsed tõendid, millest nähtuks kostja tahteavaldus siduva kokkuleppe sõlmimiseks. TsÜS § 68 lg 4 sätestab, et vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Väiteid sellise kokkuleppe või praktika olemasolu kohta ei ole asjas esitatud. Kostja seaduslik esindaja JR ei kinnitanud ka vande all antud seletuses, et pooltel oli kokkulepe, et hageja saab töö Rootsis Gustafsbergi objektil. Kolleegiumi hinnangul ei ole ainuüksi hageja seadusliku esindaja vande all antud seletus (mis on osaliselt vastuolus tema koostatud tööde lõppaktiga) ning tema saadetud e-kirjad piisavad selleks, et lugeda tõendatuks hageja väidet, et hinda 7 vähendati selletõttu, et kostja lubas anda hagejale vastutasuks töö Rootsis Gustafsbergi objektil.
6. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse lahendamiseks vaja kindlaks teha, milles täpselt seisnes hageja poolne töövõtulepingu rikkumine. Vaidluse lahendamiseks on vaja selgeks teha 18.11.2014 kokkuleppe sisu. Arvestades, et lõppaktis on hageja ise tunnistanud tööde mittevastavust ning tõendamata on siduva kokkuleppe olemasolu töö saamiseks Rootsis Gustafsbergi objektil, siis on maakohus põhjendatult leidnud, et tööde hinda vähendati töövõtulepingu mittenõuetekohase täitmise tõttu.
7. Hageja on seisukohal, et sõltumata 18.11.2014 kokkuleppest taganemise kehtivusest on kokkulepe kehtivuse kaotanud, kuivõrd kumbki pool ei soovi olla sellega seotud. Sisuliselt on hageja väitnud, et 18.11.2014 leping on lõppenud poolte hilisema kokkuleppega. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kostja 20.05.2015 vastuse p-dest 3.10-3.11 järeldub, et kostja näeb 18.11.2014 kokkuleppe lõpetamist sellisena, et poolte vahelised lepingulised suhted taastuvad endises mahus ning hageja maksab kostjale 51 286,10 eurot. Sellistel tingimustel 18.11.2014 kokkuleppe lõpetamisega ei ole hageja nõustunud. Seega ei saa väita, et pooled on jõudnud 18.11.2014 lepingu lõpetamises kokkuleppele.
8. Ülaltoodule tuginedes on maakohus jätnud õigesti hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
9. Maakohus jättis menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulud 46,05 töötunni eest 6081,82 eurot, millele lisandub käibemaks 1216,36 eurot, ja 18 eurot äriregistri väljavõtte kulu, kõik kokku 7316,18 eurot. Kuna hagi jääb rahuldamata, puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu poolt põhjendatuks peetud kostja esindaja ajakulule ega tunnitasu määrale (132,07 eurot) sisulisi vastuväiteid esitanud. Siiski leiab kolleegium, et maakohus on ebaõigesti mõistnud kostja õigusabikuludelt välja käibemaksu. Kostja ei ole taotlenud käibemaksu hüvitamist. Samuti ei ole kostja kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 6099,82 eurot ületavas osas (7316,18 – 1216,36). 30. Kuigi apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda, kuna

§ 178

lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Arvestades, et maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus (

§ 174lg 3).

17.03.2017 esitatud nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud järgmised: apellatsioonkaebusega tutvumine ning sellele vastuse koostamine 8h 25min; ringkonnakohtu 09.03.2017 kirjaga tutvumine ja kliendiga nõupidamine 10min ja menetluskulu nimekirja koostamine 25min. Kostja esindaja töötunni hind on 135 eurot käibemaksuta. Kokku palus kostja hagejalt välja mõista 1215 eurot ja viivise. Hageja kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. 31.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium 8 leiab, et arvestades apellatsioonkaebuse ja vastuse mahtu tuleb apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks pidada 7 tundi. Põhjendatud on ka ringkonnakohtu kirjaga tutvumise ja kliendiga nõupidamise ajakulu 10 minutit. Menetluskulu nimekirja koostamise ajakulu 25 minutit ei ole põhjendatud. Riigikohus on märkinud, et menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja selle saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole see põhjendatud ja vajalik kulu

§ 175lg 1 mõttes (Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12).

Seega on kostja esindaja põhjendatud ajakulu ringkonnakohtus 7 tundi 10 minutit. Kostja esindaja tunnitasu määr jääb turuhinna raamidesse. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 967,50 eurot. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt ringkonnakohtu menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu 9