. Ta vajab kaitset piinamise lõpetamiseks, pidevalt alates 26.02.2015 kartseris viibimisega. Veel palub kaebaja vabastada teda riigilõivu tasumisest.
) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 7. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõigetest 5 ja 8 tuleneb kinnipeetavale kohustus läbida enne kohtusse pöördumist kohustuslik kohtueelne menetlus nii tühistamis-, kohustamis-, keelamiskui ka hüvitamisnõude puhul. Kohtueelse menetluse läbimine on kaebuse lubatavuse eeldus.
8. Kohus on tuvastanud, et kaebaja ei ole esitanud Tartu Vangla 06.10.2016 käskkirja nr 62/1616 peale vaiet. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning tühistamiskaebus Tartu Vangla 06.10.2016 käskkirja nr 6-2/1616 peale ei ole menetletav.
lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale
9. Kohus märgib, et ei pea võimalikuks suunata kaebajat ka üksnes tuvastamiskaebuse esitamisele.
Kui kaebaja leiab, et talle on tekitatud kahju Tartu Vangla käskkirjaga nr 6-2/1616 ja tema eesmärk on hüvitamiskaebuse esitamine, siis tuleb ka selleks läbida eelnevalt kohtueelne menetlus. Vastavalt VangS § 11 lg-le 8 on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. 10. Kohus selgitab täiendavalt, et kaebajal on õigus vaidlustada Tartu Vangla haldusakti, esitades selle peale vaide Tartu Vangla direktorile vanglateenistuse kaudu 30 päeva jooksul akti teatavakstegemisest arvates. Käesolevaks hetkeks on möödunud 06.10.2016 käskkirja nr 62/1616 vaidlustamise tähtaeg. Samuti on käskkirjaga mõistetud distsiplinaarkaristus täitmisele pööratud. Kuigi kaebaja pöördus halduskohtu poole eeltoodust nähtuvalt karistuse täideviimise kestel, siis ei oleks kohtul võimalik esialgse õiguskaitse kohaldamisega samuti kaebaja õigusi kaitsta, kuna
lg 5 järgi võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohus ei saa rakendada kaebaja õiguste kaitseks esialgset õiguskaitset, kui kaebaja ei ole vaidlustanud põhivaidluse eset. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse
/allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.