lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt leotakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
lg 2 määratleb, kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, võib tema suhtes kohaldada
sätteid.
kohaselt, kui toimingut saab teha üksnes 3 võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha
§-s 26 ülalõikega 1 sätestatud korras. Sissenõudja seisukoht
lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäitur on teinud 29.08.2016.a otsuse, millega jättis kaebuse läbi vaatamata. Xxxx esitas 12.09.2016.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets´a 29.08.2016.a otsusele täiteasjas nr 014/2016/
lg 1 sätestab, et kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta.
lg 2 sätestab, et dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. TsMS § 306 lg 1 sätestab, et menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. TsMS § 306 lg 2 sätestab, et menetlusdokumendi üleandmine peab kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. Kohtutäitur on avaldajale otsuse kättetoimetanud väidetavalt e-posti vahendusel. Nimetatud kättetoimetamisviis tuleneb TsMS § 3111 lg-st 4 4, mis sätestab, et kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik kasutada menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kasutatavat infosüsteemi või infosüsteemi kaudu kättetoimetamine ei ole tehniliselt võimalik, võib kohus toimetada saajale menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte ka muul viisil, täites seejuures käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 sätestatud teavitamise nõuded ja andmete otsimise nõude. TsMS § 3111 lg 5 sätestab, et menetlusdokument loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Kohtule võib elektroonilise kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi. Saaja peab käesolevas lõikes nimetatud kinnituse saatma kohtule viivitamata. Kohtutäitur ei ole kohtuni toonud, et avaldaja oleks kinnitanud otsuse kättesaamist 29.08.2016.a. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
kohaselt, kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha seadustiku §-s 261 sätestatud korras. Sunniraha määramine või mittemääramine on
kohaselt kohtutäituri kaalutlusotsus, mis allub kohtulikule kontrollile üksnes piiratud ulatuses. Seega saab kohus üksnes kontrollida, kas kohtutäitur ületas sunniraha otsust tehes temal oleva diskretsiooni piire. Kuid selleks, et kohus saaks sellekohase otsustuse teha, peab kohtutäituri seisukoha kujunemine nii kohustuse rikkumise veenvuse kui ka sunniraha määramise osas olema jälgitav. 21. Asja materjalidest nähtub, et 25.07.2016.a, 04.08.2016.a ja 08.08.2016.a on kohtutäitur Marek Laanemets teinud täitemenetluses otsused kohustuste täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatused. Seda, et asjas oleks tehtud kohast ja põhjendatud sunniraha määramise otsust asja materjalidest ei nähtu.
¹ järgi on hoiatus sunniraha määramise eelduseks, ilma milleta ei saa kohtutäitur sunniraha määrata, kuid hoiatusega ei kaasne täitemenetluse osalisele muid negatiivseid tagajärgi, mille vastu ta peaks end kaebuse esitamisega kaitsma ja mille vastu ta ei saaks kaitset sunniraha määramise otsust vaidlustades. Hoiatuse eesmärgiks on anda kohustatud isikule teada, et kui ta ei asu täitedokumenti kindlaks kuupäevaks täitma, määrab kohtutäitur talle sunniraha.
¹ lg 7 kohaselt sunniraha on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Otsus ja hoiatus toimetatakse kohustatud isikule kätte käesoleva seadustiku paragrahvis 10 sätestatud korras. Kohus möönab, et kuigi kehtestatud ei ole kohustuslikku sunniraha otsuse vormi, tuleneb ka
22. Kohus selgitab, et sunniraha määrates tuleb kohtutäituril kontrollida sunniraha kohaldamise eeldusi ning alles siis saab kohtutäitur teha sunniraha määramise otsuse. Õige ei ole arusaam, et sunniraha määramise eelduseks on üksnes asjaolu, et kohtulahendit ei ole täidetud, ning muudel asjaoludel ei ole sunniraha määramisel tähtsust. Kohtutäitur võib vanema ja lapse suhtlemist reguleerivat kohtulahendit täites määrata lapsega koos elavale vanemale sunniraha, kui vanem takistab kohtulahendi sundtäitmist, s.o takistab lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil suhelda. Seetõttu ei ole sunniraha määramisel otsustava tähendusega mitte asjaolu, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil, vaid see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu. Eelnevast tulenevalt peab kohtutäitur sunniraha määrates kindlaks tegema, et lapsega kooselav vanem takistas lapse ja teise vanema suhtlemist sunniraha määramise hoiatuses antud tähtaja jooksul, ega saa lähtuda üksnes sellest, et lapse ja vanema suhtlemist ei ole kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil toimunud (RKÜKm 3-2-1-4-13). Käesoleval juhul ei ole sunniraha määramisel kohtutäituri otsuse kujunemine selge. Asjast ei nähtu, kuidas on tuvastatud ja 6 dokumenteeritud takistuste tegemine avaldaja poolt. Võlgnikule peab olema selge, millised on need põhjendused, miks kohtutäitur on otsustanud sunniraha määrata. Üksnes põhjenduste olemasolul on võlgnikul võimalik esitada kaebuses kohtutäiturile nende põhjenduste kohta vastuargumente. Kui kohtutäituri sunniraha otsuses puuduvad sunniraha määramise põhjendused, siis puudub menetlusosalisel võimalus saada kohtutäituri seisukohta oma vastuargumentide osas kohtuväliselt. Eelnev toob kaasa selle, et esmane vaidluse lahendamine, mis
kohaselt peaks toimuma kohtuväliselt, kandub üle kohtumenetlusse.
lg 1 teises lauses sätestatud, et enne kaebuse esitamist kohtule tuleb läbida kohustuslik kaebemenetlus kohtutäituri juures. Kohtutel tuleb kohtutäituri otsuse (millega lahendatakse menetlusosalise kaebus vaidlustatud otsuse peale) peale esitatud kaebust lahendades lähtuda esmajoones esialgses sunniraha otsuses esitatud põhjendustest või nende puudumisest, kuid hinnata tuleb ka argumente, mida kohtutäitur võlgniku kaebust lahendades sunniraha otsusele lisab. Eeltoodu alusel on kaebus selles osas põhjendatud. 23. Kaebaja on esialgses kaebuses esile toonud, et ta ei ole teinud takistusi lapsele isaga suhtlemise õiguse realiseerimiseks. Kohus osundab, et kui võlgnik on seisukohal, et ta ei ole täitedokumendist tulenevat kohustust rikkunud, kujutab see materiaalõiguslikku vaidlust sissenõudja ja võlgniku vahel. Sellest tulenevalt saab võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks sunniraha määramist puudutavas osas. Sellise nõude aluseks on kohustuse rikkumise puudumine. 24.
lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtutäitur on teinud 03.06.2016.a tasu väljamõistmise otsuse, mis on Xxxx 03.06.2016.a kätte toimetatud. Puudub 30.07.2016.a kuupäevaga kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Xxxx esitas 09.08.2016.a kaebuse kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale. Kohtutäitur jättis kaebuse tasu otsuse peale läbi vaatamata kuivõrd kaebus ei olnud esitatuid tähtaegselt. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et 09.08.2016.a kaebus kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale on esitatud pärast kaebuse esitamiseks antud tähtaega, seega vaidlustamise tähtaeg oli möödunud ning kohtutäitur jättis õigesti esitatud kaebuse läbi vaatamata. See, et kohtutäitur andis kaebajale tähtaja otsuse täitmiseks, ei anna kaebajale uut tähtaega otsuse vaidlustamiseks. Seega jättis kohtutäitur õigesti kaebuse selles osas läbi vaatamata. Lisaks kohus märgib, et KTS § 28 lg 1 järgi on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Vastavalt KTS § 32 lg 3 lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. KTS § 30 lg-s 1 ja 2 on sätestatud, et menetluse alustamise tasu maksab isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluses tasub menetluse alustamise tasu ja menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KTS § 32 lg 1 ja 2 lg 2 järgi menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse alustamisega, mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega. Lapsega suhtlemise võimaldamine on kindla põhitasu suurusega täituritoiming (KTS § 36 1g 1 p3 ja lg 2). Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur on tasu suuruse määranud kooskõlas KTS §-ga 36, eeltoodust tulenevalt on kohtutäituri tasu väljamõistmine kooskõlas KTS-ga.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.