Obsah (8)
§ 121§ 120§ 64§ 74§ 75§ 2§ 56§ 16KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse aeg ja koht 24.11.2016, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-3752 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prok
§ 121
(alates 01.01.2015 kvalifitseeritav
§ 121
lg 2 p 2 järgi) ja § 120 lg 1 järgi Süüdistatav ANDRUS KIVISALU, isikukood 38103260298, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx; kesk-eriharidusega, emakeel eesti keel; lahutatud, 4 alaealist last; töötab xxx. Varem kriminaalkorras karistamata; kehtivad väärteokaristused puuduvad. Tõkend - elukohast lahkumise keeld kohaldatud 01.12.
- Asja läbivaatamise kuupäev 23.08., 02.
- ja 07.11.2016, avalikul kohtuistungil Kohtuotsuse õiguslik alus KrMS § 306, § 309, § 313, § 315, § 318, § 319, § 175 lg 1 p 2, 9 ja § 179 lg 1 p 2 O T S U S T A S: ANDRUS KIVISALU süüdi tunnistada
§ 121
järgi (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav
§ 121
lg 2 p 2 järgi) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 9 kuud vangistust. ANDRUS KIVISALU süüdi tunnistada
§ 120
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 10 kuud vangistust. 1
§ 64
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima karistuse suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust, millist karistust
§ 74
lg 1, 3 alusel tingimisi mitte kohaldada 2 aastase katseajaga.
§ 75
alusel määrata Viru vangla kriminaalhooldusosakonna juhatajal Andrus Kivisalule katseajaks kriminaalhooldusametnik ja kohustada teda katseajal järgima
§ 75
lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 8 alusel kohustada Andrus Kivisalu osalema kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Katseaja alguseks lugeda 24.11.
- Tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel või selle kehtivuse lõppemisel. Menetluskulud Välja mõista Andrus Kivisalult menetluskulu riigituludesse: - 645,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel; - 48,00 eurot kaitsetasu adv. Heiki Kuninga poolt kohtueelses menetluses õigusabi osutamise eest; - 61,04 eurot tunnistaja C T sõidukulu ja saamata jäänud töötasu katteks KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel. Menetluskulud kokku summas 754,04 eurot tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danskebank EE
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700084942 ja selgitus „nimi, 1-16-3752, menetluskulu.“ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista süüdistatav Andrus Kivisalult 1860,00 eurot kannatanu E V poolt valitud kaitsjale adv. Liis Puidakule makstud tasu katteks KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel, mis kannatanu taotlusel kanda E V arvelduskontole nr xxxx. Edasikaebamise kord. 2 Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 15.12.2016 kell 16.
- Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 12.01.
- KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUS Andrus Kivisalu on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 25.08.2014 peale kella 18.00 lõi Lääne-Virumaal xxxx vallas xxxx külas xxxx asuvas korteris isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus oma abikaasat E V (end. nimega K) ühe korra lahtise käega vastu näo paremat poolt, haaras seejärel ühe käega naisel kõrist kinni ja lõi teise käega ühe korra vastu näo vasakut poolt, põhjustades kannatanule valu ja tervisekahjustusi – parema põse turse ja suus parema põse siseküljel pindmine limaskesta vigastus. Seega Andrus Kivisalu, lüües teist inimest, põhjustades sellega teisele isikule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, pani toime
§ 121
järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav
§ 121lg 2 p 2 järgi).
Andrus Kivisalu süüdistatakse selles, et tema sõimas ja solvas 10.10.2015 kella 14.00 paiku xxxx vallas xxxx külaplatsil oma eksabikaasat E V (end. nimega K) ja ähvardas korduvalt talle peksa anda ning tekitada tervisekahjustusi. Kuna Andrus Kivisalu oli E V varem füüsiliselt rünnanud, tundis kannatanu reaalset ohtu oma tervisele. Seega Andrus Kivisalu, ähvardades teist inimest tervisekahjustuse tekitamisega, mille täideviimist on alust karta, pani toime
§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
II KOHTULIKU UURIMISE UURITUD TÕENDID KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA Andrus Kivisalu avaldas, et süüdistus on temale arusaadav, kuid temale esitatud süüdistuses ta end süüdi ei tunnistanud. Kannatanu E V andis kohtuistungil ütlusi, et tema kooselu Andrus Kivisaluga algas juba kooli ajal ehk rohkem kui 16 aastat tagasi, abielu lahutasid 2014, kuid alates 2013 elasid juba eraldi tubades. Pika kooselu jooksul olid kogu aeg mingid probleemid – kas majanduslikud või omavahelised või suguvõsaga või Andruse isiklikud probleemid, mida ta eiras, kuid mille tõttu perekond kannatas ja mida tema pidi lõpuks lahendama. Kooselu oli tsükliline, igale tülile järgnesid Andruse vabandused ja lubadused olukorra 3 mittekordumise kohta. Kogu kooselu on aga saatnud Andruse armukadedus, mille puhul on ta kasutanud ka vägivalda. Kannatanu ei pöördunud politseisse, kuna tal oli piinlik ja Andrus ütles, et teda kui litsi niikui nii ei usuta. 2014.a. intsident oli aga viimane piisk karikas, kuna füüsilisele vägivallale oli lisandunud ka vaimne vägivald, kusjuures Andrus oli ilma tema teadmata une pealt teinud tema intiimpiirkondadest fotosid. Laste kasvatamisest ja perekondlikust elust Andrus osa ei võtnud, oli pidevalt kodust ära ja ajas omi asju. Kogu laste ja kodu ja majapidamisega seonduv koormus oli kannatanu kanda. Kergekäeline füüsiline vägivald aktiveerus 2014, kui Andrus koondati, lisaks olid terviseprobleemid, operatsioon ja poja haigestumine. Nad töötasid samas ettevõttes xxxx-s, Andrus oli kontoris koordinaator ja tema keevitushallis keevitaja ning teda ei koondatud, kuigi tema tööstaaž seal firmas oli Andruse omast lühem. Andrus süüdistas teda enda koondamises ja selles, et ta Andrust ei kaitsnud. Üldse oli ta kogu 15 aasta jooksul alati ja kõiges süüdi, kõike valesti teinud, lits olnud, Andruse raha kulutanud ja tema elu persse keeranud, ükski ettepanek ei sobinud. Mida rohkem ja paremini ta üritas, seda enam Andrus vingus ta kallal. Üldse oli kodus pidevalt sõnavahetus ja kõlasid Andruse süüdistused. 25.08.2014 tekkis tüli sellest, et ta oli nõus minema kolmeks nädalaks komandeeringusse xxxx, kuna raha oli vaja ja Andrus sel ajal ei töötanud. Andrus süüdistas teda aga selles, et ta läheb sinna litsi lööma. Tüli tekkis küsimusest, kas ta armastab Andrust. Ei ega ja vastuse variandid ei sobinud ja lõpuks ta eiras küsimust. See aga ärritas Andrust ja ta tuli kallale, seisis ukse peal ees, kui ta tahtis välja minna, lõi teda lahtise käega vastu ühte näo poolt, haaras kõvasti kõrist ja lõi veelkord lahtise käega vastu teist näo poolt. Ta rabeles siiski vabaks ja tormas uksest välja ilma jalanõudeta ja ilma telefonita, sest selle oli Andrus ära võtnud. Kuulis väljudes, kuidas Andrus ütles lastele, et ema karjub sellepärast, et ta lõi teda, aga lõi teda selle eest, et ema lõi kolm nädalat xxxx litsi. Üle tee asuvatelt töökaaslastelt helistamiseks abi ei saanud, kõndis paduvihmas märgade riietega ilma jalanõudeta põldude vahel teadmata, mida edasi teha. Andrus oli vanema tütrega teda otsima tulnud ja tütar oli õele ja õemehele ka teada andnud, kus nad on. Andrusega tekkis sõnavahetus, ta tahtis teda autosse rebida ja koju viia, kuid ta polnud nõus. Õemees R tuli ja viis ta enda juurde koju, kus rääkis õele juhtunust ja küsis nõu. Järgmisel hommikul läks traumapunkti, eelmisel päeval ei olnud millegagi minna. Traumapunkti läks sellepärast, et löögid olid peapiirkonda, peavalu oli ja suu oli seest katki. Otsustas asja politseisse anda, kuna ei jaksanud enam teeselda ilusat elu, kannatada mõnitamist, tegelik käärimine ja mädanemine hakkas ka juba väljapoole paistma ning mõjutama tööd ja laste kasvatamist. Peale seda löömist Andrus jälitas teda pidevalt ja vaimne terror jätkus – ta saatis sõpradele, tuttavatele ja sugulastele inetuid sõnumeid tema litsakuse kohta. Kõige hullem oligi see, et vaimne terror toimus läbi vanema poja, kes põeb ajukasvajat, kuid kes pidi Andruse helistamise peale isale ta käikudest pidevalt aru andma. Lahutamiseks ühisavalduse viisid sisse mais, kuid sellest ei saanud asja, kuna Andrus ei ilmunud kohale ja lõpuks lahutas selle abielu kohus septembris
- 10.10.2015 jalutas laste ja sõber-tuttava C T külaplatsil, kui sõitis mööda Andrus, kes tuli C selgitama, millise inimesega tal E näol tegu on. Andrus sõimas ja süüdistas teda ka poja haiguses ning valetamises, sest tema meelest mingit löömingut varem ei olnud. Andrus ähvardas talle ka tappa anda põhjendades seda sellega, et nüüd võibki tappa anda, kuna nad ei ole enam abikaasad ja selle eest saaks ta ainult väärteomenetluse. Ta võttis seda ähvardust tõsiselt, sest see ei oleks olnud esimene vägivallaakt ja Andruse käitumine oli eelnevalt olnud ettearvamatu. 10.10.2015 Andrus teda füüsilisest ei rünnanud, kuna ei tema ega C T ei allunud Andruse provokatsioonidele. 4 Kokkuvõttes on ta kogu aeg proovinud suhteid Andrusega parandada, on käidud perenõustamises, psühholoogide juures, seksuaalterapeudi juures, xxxx valla lastekaitsespetsialistiga on probleeme arutatud. Lepitusmenetlus ei õnnestunud, kuna Andrus siiski ei suutnud lugupidavalt käituda, toetada ega aidata ning majapidamisasjadest osa võtta. Lähisuhtevägivalla nõustaja juures käib siiani. Tunnistaja C T andis kohtuistungil ütlusi, et tunneb E alates 19.09.2015, tutvusid internetis, intiimsuhteid nende vahel pole, on lihtsalt sõber, kellega saadi vahel kokku, käidi ühistel üritustel ja väljasõitudel. E oli talle rääkinud, et suhted peres on keerulised, esinenud on vaimset ja füüsilist vägivalda ja probleemid on laste ning vara jagamisega. Teema oli ebameeldiv, pikemalt sellel ei peatutud, pinnapealne info E ja Andruse eelnevast elust teadmisi ei andnud. Tänased teadmised tulid hiljem. 10.10.2015 oli ta xxxx xxxx külas, kes elas siis oma ema juures, seal olid tol päeval kohal ka E õed ja kõik neli last. Ühiselt tehti süüa ja vaadati telekat ning laste soovil mindi maja taha mänguplatsile. E osutas samas teepeal olevale mustale xxxx bussile, mis hetke pärast keeras ringi, jäi seisma ja sealt väljus Andrus Kivisalu, kes nende juurde tuli. Andrus hakkas E maha tegema, teda alavääristama, rääkima, kui lõtvade elukommetega E on, kui halb ja hoolimatu ema. Ebatsensuursed väljendid ja sõnad käisid sinna juurde. Andrus käskis tal xxxx, xxxx ja tema lastest eemale hoida. Andruse kehakeel väljendas agressiivsust, kuna ta tuli autost välja juba ennast suureks tegevana, käed-jalad käisid ning ta rõhutas oma sõnu näpuga toksides ja näidates, et tema teeb reegleid. Esmane kohtumine Andrusega seal mänguväljakul kestis kuskil 15-30 minutit. Siis läks Andrus oma bussi paremini parkima tee äärde ja jõudis talle ning E järgi maja trepikoja juures. Andrus hakkas E ähvardama korraliku keretäiega, kuna E on esitanud valesüüdistusi, aga kui E anda üks korralik keretäis, siis oleks ka põhjus, miks avaldus politseisse on esitatud. Ähvardus tundus tol hetkel reaalsena, kuna Andrus oli E hästi lähedal kehaliselt ja ta vehkis kätega. Andrus seekord siiski E ei löönud, rabamist ja puutumist ei toimunud ning seetõttu puudus tal vajadus sekkuda. Samas süüdistas Andrus E poja haiguses. Ühel hetkel ei olnud Andrusel rohkem enam midagi öelda, ta aur sai otsa ning ta lahkus, kui nad E tuppa läksid. E oli küll ärritunud, kuid samas uhke, et ta nutma ei olnud hakanud. Järgmisel päeval jäi xxxx tagasi sõites bussist maha ja istus xxxx kohvikus teist bussi oodates ja aega parajaks tehes kui tema lauda saabus Andrus. Stseene ta ei teinud, kuid üritas selgeks teha, et tal siia linna asja ei ole. Bussi peale saates võttis aga tuurid üles selgitades, et kui jutust aru ei saada, siis on inimesi, kes panevad teda aru saama sellest, et tal ei ole asja xxxx ega veel vähem E juurde. Nõudis, et makstaks kinni E koolitamisele kulunud raha. Andruse telefonikõnesid ta väldib, sõnumid kahjuks tulevad, Facebookis on ta blokeeritud, kuid Andrus kasutab suhtlemiseks oma vanemat poega ja nii see kestab siiamaani. Tunnistaja R L andis kohtuistungil ütlusi, et E on tema naise õde. Tunnistaja kinnitas, et mingil ajal, see võis olla 25.08.2014, toimus Andruse ja E vahel tüli, mille käigus E põgenes kodust. Tüli põhjuseks olid tunnistaja hinnangul perekondlikud asjad ja see, et E oli suhteliselt suur koormus kanda seoses laste ja koduga. Andruse ja E suhet iseloomustab tunnistaja kui pikaajalist tüli. E kohta ei saa midagi halba öelda, ülemäära äkiline ta tunnistaja hinnangul ei ole, samas ka mitte kõige rahulikum. Seetõttu võis E kodust põgenedes minna jumal teab mis suunas ja teda tuli hakata otsima. Leidis E kruusatee lõigul, mis viib xxxx asulast xxxx poole, võttis ta auto peale ja viis enda juurde. E oli läbimärg, sokkide väel, vihma sadas ja tal oli külm. Tee peal juttu ei aetud, E ei soovinud rääkida. Nähtavaid kehavigastusi ei olnud. Kohale jõudes muretses 5 E oma naise riided, saatis ta pesema, tegi talle teed ja jättis ta rahule. E jäi nende juurde mõneks ajaks, täpset ajalist kestust ei mäleta. Naine rääkis E juhtunust, tema ise ei rääkinud ega tahtnud sellest ka väga midagi teada, kuid samas majas olles ta paratamatult kõrvalt üht-teist kuulis ja teemaks olid üldised mured, suhted, Andrusele tehtud ülekohus xxxx ja selle mõju Andruse käitumisele. Tema hinnangul tegi E avalduse politseisse kehalise väärkohtlemise tõttu. Tunnistaja hinnangul oli see tüli alanud juba väga ammu ja omavahel teineteist ärritades ning üles keerates see muudkui kasvas ja käis läbi sellistest juhtumitest nagu praegu kohtus on. Kaks inimest ei suutnud lihtsalt koos elada. Tunnistaja L T andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on ta Andrusega tuttavaks saanud tööalaselt seitse aastat tagasi,
- aastal, paaril viimasel aastal on tihedamalt sõpradena suhelnud, käinud koos mõnel vabaaja üritusel. Ta iseloomustab Andrust kui rõõmsameelset, rahulikku, hästi abivalmis ja viisakat inimest, agressiivset käitumist ei ole täheldanud. Andrus on vestlustes üldjuhul kiitnud oma naist ja lapsi, kuid hiljem, kui nad naisega koos enam ei elanud, mainis vahel harva, et on laste pärast ja omavahelised jagamised. E V ei tunne, teab ainult nime- ja nägupidi, Andruse ja E kodusest elust midagi ei tea ega näinud pole. Andruse palvel on ta kirjutanud talle positiivse iseloomustuse ja enda teada oli see valla sotsiaaltöötaja jaoks. Iseloomustuse saatis ta Andrusele, mis tema sellega edasi tegi, ei oska öelda, kuid hiljem kirjutas E talle omapoolse seisukoha ja nägemuse asjadest. Siis selgus, et Andrus oli selle iseloomustuse E andnud. E kiri oli häiriv ja tema seisukohad ei olnud meeldivad, kuid tunnistaja sellesse rohkem ei süvenenud ja teema vastu huvi ei tundnud. Tunnistaja E I, kes töötab xxxx xxxx andis ütlusi selle kohta, et alates 2015 aastast on ta korduvalt nii kannatanut kui ka süüdistatavat laste kasvatuse ja hoolduse teemal nõustanud, kohtunud perega mitmel korral, meile vahetanud ja telefoni teel vestlenud. Asja algatajaks oli Andrus, kes tuli aprillis murega vanema tütre pärast, kuna pere oli lahku läinud ja pereema oli koos vanema tütrega kodust ära kolinud. Andruse soov oli perena jätkata. Tunnistaja kohtus ka kannatanuga ja märkis, et osapoolte versioonid teatud sündmuste kohta on alati erinevad selliste suhteliselt dramaatiliste lahkuminekute puhul. Tema hinnangul ei toiminud see peresuhe seal juba pikemat aega ja teatud sündmused viisid pereema lahkumiseni. Muude asjade ja sündmustega ei ole kursis. Aga kuna politseiteade perevägivalla kohta tuli valda, siis ta võttis telefonitsi ühendust Andrusega. Selgitab, et kuna selline juhtum oli ka tema praktikas esmane, siis ei osanud toimida ja kuna sinnamaani oli tubli ja toimiva perega tegemist, siis ei pidanud vajalikuks tookord kannatanuga ühendust võtta. Lisaks tundus teave uskumatuna, et sellises tublis peres saab midagi korrast ära olla, kuna varem polnud ühtegi selleteemalist signaali kuskilt saabunud. Andrus selgitas intsidenti, tunnistas perevägivalla juhtumit ja väitis, et tegemist oli kahe tugeva isiksuse omavahelise arusaamatusega ning et probleem on lahendatud. Andrus sai suunatud psühholoogilisele nõustamisele M M juurde, prooviti soovitada meesterahvast psühholoogi, kuid Andrus oli ise leidnud sobiva psühholoogi, kelle juures ta käis. Ka pereterapeut E N juures käis. Tunnistaja sõnul selliseid piltpostkaardilikke peresid on ja nende puhul ei tea tegelikult iial, mis seal koduseinte vahel toimub. Tunnistaja M T sõnul tunneb ta Andrust aastast 2008 tööalaselt, hiljem sõpruskonna liikmena ja iseloomustab teda kui rõõmsameelset, hea huumorisoonega, rahulikku ja sõprade jaoks abivalmis isikut. Ebaviisakat suhtlemist ning vägivaldset käitumist ei ole 6 täheldanud. Oma perekonnast rääkis Andrus alles siis, kui suhted keeruliseks läksid ja üldsõnaliselt, et on sõnelusi olnud ning lahutus on käsil, elukaaslast ei halvustanud. Andruse kodus külas pole käinud, tema perega koos ei ole aega veetnud, oskab Andrust iseloomustada vaid selles osas, mis puudutab tema välisfassaadi väljaspool kodu. Pereringis suhtluse ja käitumise kohta ei oska midagi öelda. Ka tema on Andruse palvel koostanud Andrusele iseloomustuse ja ka enda teada valla sotsiaaltöötaja jaoks mingil lastega seotud teemal. Iseloomustuse andis Andruse kätte ja ta ei tea, mis sellest edasi sai Tunnistaja A P andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on ta tuttav nii süüdistatava kui ka kannatanuga, E on aga kokku puutunud vähem. Iseloomustab Andrust kui sõbralikku ja abivalmis isikut, Andruse agressiivsust pole näinud ega sellest ka kuulnud. Paaril korral on Andruse juures kodus külas käinud kui ta E koos elas, tundus tavaline sõbralik pereelu olema, riidlemist ja vaidlemist ei näinud. Ka tema oli Andruse palvel kirjutanud talle iseloomustuse, põhjust ja asjaolusid aga täpselt ei mäleta. Koostatud iseloomustuse saatis Andrusele meili peale, rohkem ei tea sellest midagi. Süüdistatav ANDRUS KIVISALU ütluste kohaselt algas tema suhe E 20.12.1996 ja faktiliselt elavad koos peale E ja tema enda kooli lõpetamist, aasta võis olla
- Kooselu on kulgenud nii nagu ikka, aegajalt on olnud nägelemist ja arusaamatusi, mida pidi lahendama. Erimeelsused olid seotud majanduslike küsimustega ja laste kasvatamisega. Erimeelsuste lahendamiseks pöördus esmakordselt perenõustamisse 2014 sügisel, käisid I A juures E koos ja eraldi eesmärgiga perena koos edasi elada. E I poole pöördus laste hoolduse ja kasvatamise küsimustega siis, kui E oli kodust juba lahkunud. I oli politseist perevägivalla teade tulnud ja ta pidi sellele reageerima, vestluses avaldas imestust, kuidas selline olukord peres on saanud tekkida, kuna oli ju nii tubli ja toimiv perekond. Perevägivalla juhtumit I ei tunnistanud, märkis ainult, et oli konflikt. Mõni aeg enne 25.08.2014 oli E tekkinud kummalisi kõnesid, mida ta kas ei võtnud vastu või läks toast välja rääkima. Ka tol päeval tuli selline kõne, mille peale läks E aru pärima ja sai käreda vastuse, et oma asi, ärgu sekkugu. Ilmselt võttis E arupärimise ajal õlgadest kinni, et silma vaadata. E tõukas ta eemale ja käskis mitte ahistada. Võimalik, et ta võttis veelkord naisel õlgdest kinni, et veelkord silma vaadata ja korrata küsimust, et mis toimub ja kas tal on uus suhe. Ta kahtlustas, et E on abieluväline suhe, kuna töölähetuses olles vestles ta tihti ja pikalt ühe meesterahvaga. Kui ta E õlgadest kinni võttis, olid nad mõlemad ärritunud, ilmselt oli riid valjuhäälne ja E ilmselt provotseeris öeldes talle, et eks anna siis molli, kui nii kõva mees oled. Ta patsutas E põse peale ja vastas, et ei pea seda tegema. Patsutamine ei olnud tugev ja usutavasti ei olnud E valus. Võimalik, et oli veel rüselust teemal, miks ta teda kinni hoidis. E ei tahtnud korterist väljuda, vaid ilmselt sellest toast ainult ja temast mööda astuda. Võimalik ka, et ta püüdis E takistada väljumast, sest tahtis asjad selgeks rääkida ja lahendusi leida, kuid ta ei hoidnud teda kuskilt tugevalt kinni. Kõrist ei ole teda kinni võtnud, võimalik, et võttis riietest-särgist lühiajaliselt kinni ja tahtis teada, miks E karjub ja teeb sellist tsirkust. Iseloomustas E kui tubli pereema, kes lastega tegeles ja kodu hoidis, samas oli E käre ja otsekohene, lapsi karistav ja oma otsustes kindlameelne. Samas ei ole ta kunagi sõprade, tuttavate ringis või kuskil üritustel rääkinud, et E on mõrd või lohemadu või räige bitch. 25.08.2014 rüselus lõppes sellega, et E astus korteri uksest välja sokkides, jalas dressipüksid ja seljas lühike särk ning läks kuskile. Tütar C läks teda otsima, helistas E õemehele R, et äkki on E sinna jõunud, sest väljas sadas paduvihma. Sõitis ümbruskonna külateedel, kuni nägi E, palus tal tulla autosse, kuid naine keeldus. Helistas R uuesti, et 7 ehk õnnestub R naine ümber veenda ja vihma käest ära viia. R tuli ja viis ta autoga minema. Pärast seda juhtumit elas E mõnda aega oma ema juures, toimus omavaheline vestlus, perekoosolek vanemate lastega ja nad käisid I A juures teraapias. Pärast paari korda teraapias kolis naine koju tagasi. Uuesti lahkus E kodust 2015 aasta
- märtsi paiku. Maavalitsuse kaudu lahutusega tegelikult nõus ei olnud, sest tulevik oli omavahel lahti rääkimata. Kohus lahutas abielu 14.09.
- 10.10.2015 aitas xxxx elavat tuttavat, nägi E võõra meesterahvaga koos jalutamas, peatas auto ja läks E rääkima, tahtis teada, miks ta niimoodi valelikult ja süüdistavalt on käitunud. Sõnavahetus algas teemal, et E oli kodust lahkudes öelnud, et ta on teda terve elu ainult ahistanud nagu ka tema kõik meessoost töökaaslased ja et ta ei suhtu ühessegi mehesse kui mehesse vaid ainult kui sõpra ning et ta tahab olla üksi, elada üksi. Nähes E koos meesterahvaga tahtis teada, kas naine on nüüd leidnud endale meestuttava, kellega koos magada. Ilmselt toimus vestlus kõrgendatud toonil mõlemalt poolt ja kindlasti solvati üksteist, kuna emotsioonid olid laes. Võõras vestlusesse ei sekkunud ja hoidis eemale, kuid ta esitas võõrale paar küsimust ja ilmselt tahtis teada, kus ja millal nad E tutvusid. On kindel, et E ta selle kohtumise käigus mitte millegagi ei ähvardanud. C T pole jälitanud, ta lihtsalt läks tol pühapäeval bistroosse kohvi jooma ja avastas sealt C õlut joomas. Väiksest trotsist või millestki sellisest läks C rääkima ja mainis talle, et kui mees tahab E edasi suhelda, siis päevane õllejoomine tuleb ära jätta, kuna E see ei meeldi ja see võib tekitada sõnelust. Leidis, et huvi oleks ikka teada saada, kellega E suhtleb ja kus ta viibib, samas nõustus, et õigust E ellu sekkuda ei ole. Neljalt sõbralt palutud positiivsete iseloomustuste kohta selgitas, et soovis need esitada xxxx E I, kuna tundis esmakordsel vestlusel suhtumist, et ta ongi tropp, kes on kõik need asjad korda saatnud. Iseloomustused esitas E I paberkandjal ja kannatanule saatis kohtueelse menetluse käigus, et ta teaks, et sõbrad erinevalt E ei pea teda tropiks, idioodiks, värdjaks ega tondiks. Arvas, et sellise teo eesmärgiks ei olnud kannatanu mõjutamine. Kohtuliku uuurimise käigus uuriti ka kohtule esitatud kirjalikke tõendeid: - Patsiendikaart nr R272499 26.08.2014, mille kohaselt kannatanu E V (end. K) pöördus 26.08.2014 ise kell 10:45 EMOsse. Kannatanu avaldas, et eile abikaasa löönud lahtise käega pea piirkonda, peale mida olnud peavalu ja iiveldust. Parema põse piirkonnas turse, suus parema põse siseküljel pindmine limaskesta vigastus. Suunatud perearsti vastuvõtule ja jälgimisele. - Lepituskokkulepe, lepituse käiku kirjeldav aruanne, kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, lepituse lõpparuanne ja kriminaalmenetluse uuendamise määrus. Nimetatud dokumentide kohaselt koostas prokuröri abi 04.11.2014 kannatanu ja kahtlustatava nõusolekul lepitusmenetluse rakendamise määruse. 01.12.2014 sõlmis Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna peaspetsialist M M lepituskokkuleppe kahtlustatava Andrus Kivisalu ja kannatanu E K vahel. Lepituskokkuleppest ja lepituse käiku kirjeldavast aruandest nähtub, et Andrus Kivisalu kohustus hoiduma erimeelsuste lahendamisel E K suhtes vägivallast ning käituma viisakalt ja lugupidavalt, pühendama oma perele rohkem vaba aega, abistama naist majapidamistöödes ja tegelema lastega, tunnistama juhtunut ja vabandama E. K ees. 09.01.2015 lõpetati antud kriminaalasjas menetlus KrMS § 2031 alusel. Kohustuste täitmise tähtajaks määrati
- juuni
- 8 Kriminaalhooldaja 11.06.2015 lõpparuandest nr 27-1/643/234731 nähtub, et Andrus Kivisalu on rikkunud lepitusmenetluse käigus sõlmitud kokkuleppe tingimusi. A. Kivisalu on kasutanud kodus vaimset vägivalda, tütar C kardab isaga suhelda, kuna isa on domineeriva käitumisega ja ei arvesta tütrega, E. K on kodust lahkunud. 17.03.2015 alustasid abikaasad lahutusmenetlust. 12.06.2015 uuendas prokuröri abi käesolevas kriminaalasjas menetlust, kuna Andrus Kivisalu rikkus kokkuleppes välja toodud tingimusi. - Viru Maakohtu otsus nr 2-15-8986 14.09.2015, millega lahutati E K ja Andrus Kivisalu 20.12.2011 sõlmitud abielu. Kohtuotsusest nähtuvalt olid lahutuse põhjused samad, millest E V (end K) rääkis käesoleva kriminaalasja arutamisel kohtuistungil. III KOHTU PÕHJENDUSED Tulenevalt KrMS § 3051 lg 1 ja 2 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus saab otsuse rajada üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Vastavalt KrMS § 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Hinnanud uuritud tõendeid kogumis, s.o kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistajad ning olles uurinud asjas olevaid kirjalikke tõendeid, on seisukohal, et Andrus Kivisalu tegevuses on tõendatud nii
§ 121
kui ka
§ 120lg 1 ette nähtud kuriteo koosseis.
Tõendamist on leidnud, et süüdistatav Andrus Kivisalu kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused ning ähvardas teda mõni aeg hiljem vägivallaga. Süüdistatav Andurus Kivisalu kaitseversioon, et tema ei ole kannatanut kehaliselt väärkohelnud ega ka ähvardanud, ei ole eluliselt usutav ning ei haaku tuvastatud tehioludega. Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed selles, et tema kannatanut ei ole löönud ega ähvardanud, vaid on tõendatud nii vägivalla kasutamine kannatanu suhtes kui ka tema ähvardamine. Ei saa pidada usutavaks, et kannatanu endale ise mingil viisil on vigastusi tekitanud või vigastused on tekkinud mingil muul moel, sest kannatanu on juba EMO-s avaldanud, et abikaasa lõi teda lahtise käega pea piirkonda ning tuvastatud vigastused haakuvad kannatanu poolt kirjeldatud vägivallaga. Andrus Kivisalu poolt esitatud kaitseversioon on ennast õigustav ja kanntud kohtu hinnangul püüdest vabaneda vastutusest. Kannatanu E V ja tunnistaja C T ütlustes ei ole kohtul põhjust kahelda, kuna need ütlused on olnud järjekindlad ning eriti tunnistajal ei ole mingit huvi anda ebaõigeid ütlusi või selliseid asju välja mõelda. Kusjuures tegemist ei ole ainult kannatanu sõna süüdistatava sõna vastu. Tunnistaja kinnitab kannatanu ütlusi ja ka avaldatud kirjalikud materjalid on kooskõlas kannatanu poolse sündmuste kirjeldusega. Põhjust, miks peaks tunnistaja ja ka kannatanu sellise asja välja mõtlema või valetama, ei ole asja menetluse käigus tuvastatud. Kusjuures lisaks sellele, et tunnistaja C T kinnitab vägivallaga ähvardamist, kinnitab ta ka seda, et süüdistatav lubas nüüd korraliku keretäie anda, et 9 oleks ikka põhjendatud politseisse avalduse esitamine. Tema sõnul oli ähvardus reaalne, kuna Andrus oli E kehaliselt hästi lähedal ja ta vehkis kätega. Kannatanu ja tunnistaja C T ütlused hindab kohus usaldusväärseteks ja eluliselt usutavateks ning on seisukohal, et neil puudus motiiv valetamiseks ning need haakuvad muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kaitsja tunnistajad L T, M T ja A P, kes on Andrus Kivisalu sõbrad iseloomustasid teda rõõmsameelse, rahuliku, abivalmi ja viisakana ning et nemad ei ole näinud tema poolt agressiivset käitumist. Kõik kolm kirjutasid Andrus Kivisalu palvel iseloomustuse tema kohta, mille viimane esitas sotsiaaltöötajale ning edastas ka kannatanule. Kõigi nende tunnistajate ütlustest nähtub, et nad oskavad iseloomustada Andrus Kivisalu vaid selles osas, mis puudutab tema suhtlust väljaspool kodu, s.o välist fassaadi, kuid sellest, mis Kivisalude kodus varjatult toimus, ega ka Andrsu Kivisalule süüks arvatud tegude kohta nemad ütlusi anda ei teadnud. xxxx xxxx E I, andis tunnistajana ütlusi, et nõustas kannatanut ja süüdistatavat siis, kui neil toimus abielulahutus, kuid tema ütlustest nähtub, et hiljem ta ei süvenenud vajaliku põhjalikkusega nn. piltpostkaardiliku välisfassaadiga pere ellu, kui saabus info perevägivalla juhtumi kohta, vaid rahuldus pelgalt süüdistatava selgituse ja nägemusega konflikti kohta, et tegemist oli peres omavahelise arusaamatusega, et nad on selle probleemi lahendanud. Kannatanuga ta sel korral ühendust ei võtnud. Kaitsja tunnistaja R L, ütlused 25.08.2014 sündmuste kohta aga kinnitavad kannatanu ütluste usaldusväärsust, kuna asjaolu, et tunnistaja leidis E V endast väljas olevana vihmas, külma ilmaga läbimärjana ja sokkide väel teel ringi ekslevana, annab kinnitust, et kannatanu oli eelnevatest sündustest tulenevalt nii tugevas stressis, et tema jaoks ei omanud ta enda seisund ja ümbritsev keskkond mingit tähtsust, ta ei suutnud ega soovinud sellest isegi rääkida. Seda kinnitab ka asjaolu, et kannatanu keeldus koju naasmast, vaid tahtis minna tema jaoks võimalikult neutraalsesse paika, s.o oma õe juurde. R L kirjeldatu kinnitab kannatanu selleaegset psüühilist seisundit, mis ajendas E V viimaks abi saamiseks politsei poole pöörduma. Enda sõnul ei jaksanud ta enam ilusat elu teeselda, kannatada mõnitamist ja vaimset terrorit, kuna tegelik käärimine ja mädanemine hakkas ka juba väljapoole paistma ning mõjutama tööd ja laste kasvatamist. Käesolevas kriminaalasjas kohaldatud lepitusmenetlus ebaõnnestumine Andrus Kivisalu poolt lepitusmenetluse käigus sõlmitud kokkuleppe tingimuste rikkumise tõttu, kuna ta kasutades kodus vaimset vägivalda, kinnitab kohtule süüdistatava püsivat vägivaldset käitumismustrit. Ka Viru Maakohtu 14.09.2015 otsusest nr 2-15-8986 nähtuvalt, millega lahutati E K ja Andrus Kivisalu abielu, olid lahutuse asjaolud ja põhjused samad, mis E V (end K) avaldas käesoleva kriminaalasja arutamisel kohtuistungil. Seega, hinnates kohtuistungil kontrollitud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal kannatanu E V ei ole kummaski süüdistusepisoodis andnud Andrus Kivisalu suhtes süüstavaid ütlusi alusetult. Tema ütlused on usutavad ja vigastuste tekkimine tõepärane ning neid kinnitavad teised kogutud tõendid. Käesolevas kohtuasjas on tegemist situatsiooniga pereelus, milles kõrvaliste isikute jaoks on elu perekonnas ilus justkui 10 piltpostkaardil ja see, et kodus on toimunud aastaid nii psüühiline kui ka füüsiline vägivald, on teiste eest olnud varjatud ja toimunud suletud uste taga. Käesolevas kohtuasjas on leidnud tõendamist, et süüdistatav Andrus Kivisalu kasutas kannatanu E V suhtes füüsilist vägivalda, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused ning ähvardas teda mõni aeg hiljem vägivallaga. IV KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS
§ 2
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
§ 16
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Andrus Kivisalu poolt E V löömine ja kõrist pigistamine on tulenevalt nimetatud käitumissituatsioonist ja konkreetse kuriteosündmuse puhul süüstavatest tõenditest toimunud otsese tahtlusega.
§ 121
näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Andrus Kivisalu käitumises esinevad
§ 121
järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav Andrus Kivisalu pani toime
§ 121
järgi (alates 01.01.2015
§ 121
lg 1) kvalifitseeritava kuriteo, mis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Ähvardamisega rünnatav õigushüve on inimese vaimne tervis ehk vaimne heaolu. Objektiivse koosseisu moodustav tegu – ähvardamine – on tulevase kahju tekitamise sõnaline või konkludentne väljendamine. Ähvardamine peab olema suunatud konkreetses kannatanus hirmutunde tekitamisele. Ähvardamise sisu ehk teadvustatav kahju on tapmine ja tervisekahjustuse tekitamine. Kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Selliseks aluseks võib olla süüdlase varasem käitumine või konkreetne 11 situatsioon. Subjektiivsest küljest eeldab tahtlust ning süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatav Andrus Kivisalu käitumises esinevad
§ 120
järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Andrus Kivisalu, ähvardades teist inimest tervisekahjustuse tekitamisega, mille täideviimist oli alust karta, pani toime
§ 120
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohus nõustub prokuröri poolt esitatud karistusettepanekuga, pidades seda mõistlikuks ja piisavaks, et mõjutada Andrus Kivisalu edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samas ei pea kohus karistusest tingimisi vabastamise korral põhjendatuks kohaldada tema suhtes maksimaalset võimalikku katseaega, kuna leiab, et konkreetse isiku puhul saab pidad optimaalseks kaheaasatst katseaega, mille jooksul on võimalik isiku üle kontrolli teostada. Andrus Kivisalu tegevuses
§-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Andrus Kivisalu süüteod on õigesti kvalifitseeritud
§ 121
ja § 120 lg 1 järgi ning puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Andrus Kivisalule süüks arvatud teod on toime pandud otsese tahtlusega.
§ 56
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
§ 121
ja § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod võimaldavad vangistuse kõrval mõista ka kõige kergemaliigilist, s.o rahalist karistust. Kohtu hinnangul ei ole aga otstarbekas karistada Andrus Kivisalu rahalise karistusega, kuna tema ei ole mõistnud oma süütegude ohtlikkust ning on püüdnud vabaneda vastutusest. Seega on kohus seisukohal, et kergem karistus ei avalda piisavalt mõju isiku suunamiseks õiguskuulekale käitumisele ning seega tuleb rahalist karistust pidada liiga leebeks mõjutusvahendiks süüdistatava suhtes ja mõistab karistuseks vangistuse. Andrus Kivisalu on varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest kehtivad karistused puuduvad.
§ 56
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Samas, arvestades Andrus Kivisalu poolt toimepandud kuriteo raskust, tema isikut ja seda, et ta on varem kriminaalkorras karistamata, tuleb pidada põhjendatuks kohaldada vangistusest tingimisi vabastamist ja allutamist käitumiskontrollile, kuna temale reaalse vangistuse määramine teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu ei ole põhjendatud. Kuna tegemist on lähisuhte vägivallaga, siis tuleb pidada otstarbekaks kohaldada Andrus Kivisalu suhtes täiendava kohustusena osaleda katseajal sotsiaalprogrammis, mis on täiendavaks abinõuks, et kallutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas 12 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 645,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas menetluses on selleks 48,00 eurot kaitsetasu adv. Heiki Kuninga poolt kohtueelses menetluses õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele tunnistajale KrMS § 178 kohaselt makstavad summad, milleks käesolevas asjas on tunnistaja sõidukulu ja saamata jäänud töötasu kokku summas 61,04 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud kulud, milleks käesolevas kohtuasjas kannatanu E V poolt valitud kaitsjale mõistliku suurusega makstud tasu 1860,00 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 15.03.2017 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1. Jätta Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 24. novembri 2016 otsus muutmata. 2. Apellatsioon jätta rahuldamata. Riigikohtu 14.06.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Andrus Kivisalu kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe kassatsioon menetlusse võtmata. 24.11.2016 kohtuotsus 1-16-3752 jõustus 14.06.2017 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Keili Rosar Referent 13