) §-des 52 kuni 54 sätestatud võimalusi, mistõttu jäi korraldus kaebajale kätte toimetamata maksuhalduri teadliku tegevuse tõttu. Kaebaja, olles haiguslehel ning viibides seetõttu tihti kodust eemal, kontrollis pidevalt väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud informatsiooni, kuid MTA ei ole kaebajale väljaande kaudu ühtegi korraldust kätte toimetanud. Koos eriarvamusega esitas kaebaja vastustajale palve viia läbi vastutusmenetlus seadustega kooskõlas, kuid maksuhaldur ignoreeris seda palvet. Vastutusotsuse projektile esitatud eriarvamuses selgitas kaebaja, et maksuotsusega maksustatud väljamaksed olid kaebaja poolt äriühingule hüvitatud täies ulatuses (kaebaja ja OÜ MGM Continent sõlmisid 01.08.2014 kahju hüvitamise kokkuleppe, mille kohaselt kohustub kaebaja hüvitama OÜ-le MGM Continent sularahakassast kadunud raha kokku summas 118 337,06 eurot, so 110 709,06 eurot põhisumma ja intress 7628 eurot. Kaebaja kohustus tagastama 118 337,06 eurot viie kuu jooksul. Raha tagastamine kaebaja poolt toimus nii sularaha sissemaksetena äriühingu pangakontole kui ka sularahas kassasse. 2 Vastutusotsuse väljastamisel oli maksuhaldur seega teadlik sellest, et kaebaja tagastas äriühingule raha koos intressidega. Nimetatu kinnitab asjaolu, et vastutusotsuse kohaselt aktsepteeris maksuhaldur osaliselt juhatuse liikme poolt raha tagastamist. Vaatamata sellele ei ole maksuhaldur ise uurinud raha tagastamisega seotud asjaolusid ega võimaldanud kaebajal neid asjaolusid tõendada ja selgitada vastutusmenetluse raames. Pärast eriavamuse esitamist ootas kaebaja maksuhalduripoolset tagasisidet eriarvamuses avaldatud seisukohtadele – selgitust, miks ei ole kaebajat menetlusse kaasatud, samuti selgitust, miks tekib käesolevas asjas ümberpööratud tõendamiskoormus, või korraldust dokumentide esitamiseks. Kuna juhatuse liige hüvitas äriühingule tekitatud kahju, siis ei ole õigustatud temalt samade summade nõudmine ka vastutusmenetluse raames. Seega oli kaebaja poolt eriarvamuses avaldatud informatsioon äärmiselt oluline ning pidi olema maksuhalduri poolt kas täies ulatuses aktsepteeritud või täiendavate uurimistoimingutega kontrollitud. Nimetatu tähendab, et maksuhaldur teadlikult ja sihikindlalt väljastas vastutusotsuse, vaatamata sellele, et asjas tähtsust omavad asjaolud jäid uurimata. Juhul, kui maksuhaldur oleks viinud vastutusmenetluse läbi seaduse kohaselt, siis oleks kaebaja suuliste selgituste andmisel maksuhaldurile selgitanud, et maksuotsuses mainitud sularaha oli täies ulatuses kaebaja poolt äriühingule hüvitatud. Sama informatsioon oleks maksuhaldurile kättesaadav ka siis, kui maksuhaldur oleks vastutusmenetluse raames pöördunud äriühingu enda poole. Viimast aga maksuhaldur teinud ei ole. Kaebaja esitas kassaorderid esmakordselt alles kohtumenetluses eelkõige selleks, et näidata, et maksuhalduripoolse uurimiskohutuse rikkumise tõttu jäid tähtsust omavad asjaolud uurimata. Juhul, kui maksuhaldur oleks kas ise nõudnud kaebajalt nende dokumentide esitamist (toimetades kaebajale korraldused dokumentide esitamiseks kätte) või oleks võimaldanud kaebajale neid esitada peale eriarvamuse esitamist, siis on võimalik, et maksuhaldur oleks vastutusotsuse väljastamisest loobunud või oleks maksuhaldur väljastanud vastutusotsuse teistel tingimustel. Kuna maksuhaldur ei ole vastutusmenetluse raames tõendeid kogunud, siis põhinesid tema järeldused maksuvõla tekkimise põhjuste osas asjaoludel, mis vahepeal muutusid. Nimelt lähtus maksuhaldur vastutusotsuse koostamisel eeldusest, et juhatuse liige tegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mistõttu jäid maksud tasumata. Tegelikult aga tagastas juhatuse liige äriühingule sularahakassast „kadunud“ raha täies ulatuses. Nimetatu tähendab, et ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid enam ei eksisteeri (kuna juhatuse liige hüvitas need, siis äriühingu vara hulk ei vähenenud). Nimetatu tähendab, et vastutusotsuses kirjeldatud põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel ei ole õige. Ainuüksi korrektsete andmete hilisem deklareerimine ei anna alust vastutusotsuse väljastamiseks. Kui maksuhaldur oleks kassaordereid analüüsinud vastutusmenetluse raames, siis oleks maksuhaldur teadnud sularaha tagastamise asjaolusid, sh seda, kes, millal ja kus raha tagastas ja vastu võttis, kuidas seda raha kasutati jne. Lisaks sellele oleks maksuhaldur leidnud vastuse küsimusele, miks jäid osa äriühingu maksukohustustest täitmata. Kaebaja arvates oli selleks nõrk äriplaan ning nimetatud seisukoht ühtib ajutise pankrotihalduri seisukohaga. Nõrk äriplaan ei ole aluseks vastutusotsuse väljastamiseks. Vastustaja: Vastustaja ei nõustu kaebaja hinnangutega, et vastutusmenetlus on läbi viidud puudulikult, rikutud on uurimis- ja motiveerimiskohust, maksuvõla tekkimise tegelikud põhjused on välja selgitamata, põhjendamatud väljamaksed on äriühingule hüvitatud ja et juba pankrotihaldur möönis vara tagasivõitmise võimaluste puudumist. Maksuhaldur on teinud kõik endast oleneva vastutusmenetluses, järgitud on uurimisprintsiipi ja kaebaja etteheited esitamata tõenditest seonduvad pigem tema enda tahtesfääri kuulunud teabe tahtliku esitamata jätmisega (kokkulepe ja kassaorderid), mistõttu ei saa alles kohtumenetluses esitatud ebausaldusväärseid tõendeid maksukohustust vähendava asjaoluna (
Vastustaja hinnangul on vastutusotsus piisavalt motiveeritud ning maksuvõla tekkimise põhjused ja kaebaja süü välja selgitatud. 3 Antud juhul oli vastutusotsuse aluseks 10.07.2015 maksuotsus nr 12.2-3/20817-4. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et vastutusotsus on tehtud 10.06.2015, mil MGM Continent OÜ oli õigusvõimeline juriidiline isik ja tema maksukohustus oli kehtiv. Vastustaja on seisukohal, et maksuvõla kujunemine eelnimetatud maksuotsuse alusel on vastutusotsuse kohaselt ka tõendatud. Vastutusotsuses on maksuhaldur põhjalikult analüüsinud kaebaja tegevust maksuõigusrikkumiste toimepanemisel kohustuste lõikes, mistõttu on vastustaja hinnangul ka sellekohased motiivid kaebaja süü motiveerimisel põhjendatud ja piisavalt selgelt välja toodud. Vastutusotsuses on selgitatud asjaolusid, millest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kaebaja on tahtlikult varjanud äriühingu tegelikku sularahakäivet, jättes osa äriühingu sularahakäibest deklareerimata ning deklareerimata jäetud käibelt arvestatud käibemaksu riigieelarvesse tasumata. Maksuhalduri seisukohta, et kaebaja omas ülevaadet MGM Continent OÜ tegelikust sularahakäibest, toetab asjaolu, et just kaebaja tegeles MGM Continent OÜ kassaaruandlusega ning kogus iga päeva lõpus ettekandjate käest kassatšekid kokku ning võrdles nende andmeid kassas oleva rahaga. Samas esitas kaebaja MGM Continent OÜ raamatupidajale T. J.le äriühingu raamatupidamisarvestusse sisestamiseks andmeid äriühingu käibemahtude kohta, mis ei vastanud tegelikkusele. Seega saab eelnimetatud käitumist pidada kaebaja teadlikuks ja tahtlikuks tegevuseks saada maksueelist läbi sularahakäibe varjamise ja maksude tasumise kohustuse vältimise. Kaebaja tahtlikuks tegevuseks saab pidada ka varjatud sularahakäibe arvelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemist. Nimelt selgus maksumenetluse käigus, et MGM Continent OÜ sularahakassa oli kaebaja valduses ja kontrolli all. Samuti omas kaebaja ülevaadet äriühingu sularaha arvelt tehtavatest kulutustest. Kiites nimetatud kulutused heaks ning tunnistades nende tegemist ka maksuhaldurile 25.02.2014 antud ütlustes, oli kaebaja teadlik tehtud kulutuste deklareerimise vajadusest. Jättes aga vaatamata oma teadlikkusele ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed äriühingu raamatupidamises kajastamata, tegi kaebaja seeläbi võimalikuks MGM Continent OÜ maksudeklaratsioonides ebaõigete andmete kajastamise ja deklareerimata jäetud maksukohustuste riigieelarvesse tasumata jätmise. Vastustaja hinnangul saab kaebaja eelnimetatud käitumist pidada üksnes teadlikuks ja tahtlikuks tegevuseks eesmärgiga saada maksueelist läbi maksude tasumise kohustuse vältimise. MGM Continent OÜ maksudeklaratsioonides töötajatele tehtud väljamaksete osas ebaõigete andmete kajastamine ning deklareerimata jäetud töötasudelt arvestamata jäetud maksude tasumata jätmine sai teoks kaebajapoolse raske hooletuse tulemusel. Nimelt nähtus asja materjalidest, et lisaks kaebajale tegeles teenindussaali töötajate töö korraldamise ja juhtimisega ka P. Z. Seega olukorras, kus lisaks kaebajale tegeles töötajate värbamise ja neile töötasu väljamaksete tegemisega P. Z, ei saa välistada, et kogu vajalik info ei jõudnud P. Z`i poolt G.V`i või MGM Continent OÜ raamatupidaja T. J.`ni. Samas oleks nimetatud olukord olnud välditav, kui kaebaja oleks tundnud huvi äriühingus töötavate töötajate ja neile tehtavate töötasuväljamaksete vastu. Kuna kontrolli raames selgus, et kaebajal puudus äriühingu juhatuse liikmena täpne ülevaade äriühingus töötavatest inimestest ning nendele tehtud väljamaksetest, siis on maksuhaldur põhjendatult asunud seisukohale, et MGM Continent OÜ maksudeklaratsioonides töötajatele tehtud väljamaksete osas ebaõigete andmete kajastamine ning deklareerimata jäetud töötasudelt arvestamata jäetud maksude tasumata jätmine sai teoks üksnes kaebajapoolse raske hooletuse tulemusel. Maksukohustuslasest äriühingu maksevõime omab tähtsust üksnes
lg-s 5 sätestatud ulatuses, kuid oluline ei ole, kas juhatuse liikme äriühingust lahkudes või mingil muul ajahetkel oli äriühingul teoreetiliselt piisavalt vara, et tuvastatud maksuvõlga tasuda. Juhatuse liikmele tuleneb
lg-st 1 kohustus tegutseda viisil, et äriühingul maksuvõlgasid üldse ei tekigi ning juba ainuüksi selle kohustuse tahtlik või raskest hooletusest toimunud rikkumine toob kaasa solidaarvastutuse selle tulemusena tekkinud maksuvõla eest. MGM Continent OÜ seaduslikul esindajal G.V`il oli kohustus tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (
Põhiliseks rahaliseks kohustuseks on tasumiskohustus, mis tuleneb
§-st 31 ning mitterahaliseks kohustuseks on 4 deklareerimiskohustus, mis tuleneb
Kui juhatuse liige rikub tahtlikult või raskest hooletusest eelnimetatud kohustusi, vastutab ta solidaarselt äriühinguga tekkinud maksuvõla eest. Juhul, kui kaebaja oleks MGM Continent OÜ juhatuse liikmena deklareerinud maksukohustusi nõuetekohaselt ning kasutanud äriühingu rahalisi vahendeid maksukohustuste tasumiseks (mitte ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tegemiseks), siis ei oleks tekkinud MGM Continent OÜ-l maksuvõlgnevust, mida käesoleval hetkel äriühing enam tasuda ei suuda. Seega on kaebaja rikkunud oma kohustusi nii raskest hooletusest kui tahtlikult, põhjustades sellega MGM Continent OÜ-le maksuvõla tekkimise ja selle tasumata jätmise. Kuna maksuvõlalt arvestatud tasumisele kuuluv intress on oma olemuselt lahutamatult seotud põhivõlaga, on kaebajapoolne maksuseaduste rikkumine kaasa toonud ka intressivõla tekke.
lõike 1 järgi on maksukohustuslasel õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited. Ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited avaldada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Menetlusosalisele peab olema selge, millise sisuga tema õigusi puudutav haldusakt võidakse välja anda ning millised on akti andmise peamised põhjused (Riigikohtu 14.01.2004 otsus nr 3-3-1-82-03, p 17). Vastustaja hinnangul on maksuhaldur käesolevas asjas kaebaja ärakuulamisõiguse sisuliselt taganud läbi võimaluse tutvuda vastutusmenetluse tulemusena koostatud vastutusotsuse projektiga ja selle kohta oma arvamus või vastuväited esitada. Siinkohal juhib vastustaja tähelepanu, et ärakuulamisõiguse tagamine ei tähenda maksuhaldurile keeldu menetluse lõpetamiseks olukorras, kus isik ei soovi vastavat õigust kasutada, vaid ärakuulamisõiguse tagamine tähendab mõistliku võimaluse loomist vastuväidete esitamiseks. Käesoleval juhul on maksuhaldur vastavad võimalused kaebajale loonud ning G.V on neid sisuliselt ka kasutanud, esitades oma vastuväited vastutusotsuse projektile 25.05.2015. Vastustaja on eeltoodud asjaolusid arvesse võttes seisukohal, et kaebaja ärakuulamisõigust ei ole MTA poolt rikutud. Kaebaja poolt alles kohtumenetluses hilinenult esitatud tõendid on vastustaja poolt analüüsitud argumentidel ebausaldusväärsed, mida ei saa maksukohustust vähendavate asjaoludena arvesse võtta kaebaja enda teadliku tegevuse tõttu (ei esitanud teadlikult, kuna arvas, et maksuhaldur peab neid asjaolusid tõendama). Maksuhalduri põhjendatud kahtlusi ei saa hakata ümber lükkama enda valitud ajal, vaid seda peab tegema maksumenetluses. Seega vaide- või kohtumenetluses saab maksukohustuslane tugineda maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavale tõendile üksnes juhul, kui tõendite esitamata jätmine ei olnud tingitud tahtlusest või hooletusest. Antud juhul ilmnesid kaebaja tegevuses tahtlikud tunnused tõendite mitteesitamiseks, mistõttu ei saa neid maksukohustust vähendavatena arvestada (
lg 1 p 2).
lg 1 näeb ette, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kuna
lg 2 kohaselt vastutusotsusele kohaldatakse maksuotsuse kohta sätestatut, siis kehtib nimetatud tõendamiskoormis ka vastutusotsuse vaidlustamisel. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas haldusasjas kaebuse esitaja leiab, et vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlus oli puudulik, vastuolus seadusega ja hea haldustavaga, samuti rikutud on uurimis- ja motiveerimiskohustust, mille tulemusena jõudis maksuhaldur väärale ja põhjendamatule seisukohale kaebaja süü osas. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et vastutusmenetlus on läbi viidud puudulikult, rikutud on uurimis- ja motiveerimiskohust. Vastustaja väitel maksuhaldur on vastutusmenetluses 5 järginud uurimisprintsiipi ning vastutusotsus on piisavalt motiveeritud ning maksuvõla tekkimise põhjused ja kaebaja süü välja selgitatud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlus oli puudulik, vastuolus seadusega ja hea haldustavaga, samuti rikutud on uurimis- ja motiveerimiskohustust, mille tulemusena jõudis maksuhaldur väärale ja põhjendamatule seisukohale kaebaja süü osas. Kohtu hinnangul vastustaja ei ole rikkunud uurimis- ega motiveerimiskohustust ning maksumenetlus ei olnud puudulik. Maksuhalduri tegevus vastutusmenetluses oli kooskõlas seadusega ning kohus ei ole antud asjas tuvastanud menetlusnormide rikkumist. Samuti oli kaebuse esitajale tagatud vastutusmenetluses ärakuulamisõiguse teostamine. Vastustaja ei ole eksinud ka kaebaja süü määratlemisel, mida on maksuhaldur piisavalt põhjendanud vastutusotsuses, mida kohus üle ei korda. Kohus nõustub kaevatavas vastutusotsuses maksuhalduri poolt väljendatud seisukohtadega, mida ei hakka üle kordama tulenevalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-st 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kaebuse esitaja märgib, et vastutusotsuse projektile esitatud eriarvamuses selgitas kaebaja, et maksuotsusega maksustatud väljamaksed olid tema poolt äriühingule hüvitatud täies ulatuses, kuna GV (OÜ MGM Continent juhatuse liikmena/seadusliku esindajana) ja OÜ MGM Continent sõlmisid 01.08.2014 kahju hüvitamise kokkuleppe, mille kohaselt kohustub kaebaja hüvitama OÜ-le MGM Continent sularahakassast kadunud raha kokku summas 118 337,06 eurot, so 110 709,06 eurot põhisumma ja intress 7628 eurot. Kaebaja kohustus tagastama 118 337,06 eurot 5 kuu jooksul ning raha tagastamine kaebaja poolt toimus nii sularaha sissemaksetena äriühingu pangakontole kui ka sularahas kassasse. Kaebuse esitaja väitel maksuhaldur ei ole kaebajale võimaldanud raha tagastamisega seonduvaid asjaolusid tõendada ja selgitada vastutusmenetluse raames, millega kohus ei nõustu. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas kassaorderid esmakordselt alles kohtumenetluse käigus, põhjendades seda sellega, et soovis näidata, et maksuhalduripoolse uurimiskohutuse rikkumise tõttu jäid tähtsust omavad asjaolud uurimata. Kaebaja märgib, et juhul, kui maksuhaldur oleks kas ise nõudnud kaebajalt nende dokumentide esitamist või oleks võimaldanud kaebajale neid esitada peale eriarvamuse esitamist, siis on võimalik, et maksuhaldur oleks vastutusotsuse väljastamisest loobunud või oleks maksuhaldur väljastanud vastutusotsuse teistel tingimustel. Kohus kaebaja poolt väidetuga ei nõustu. Maksuhaldur ei ole takistanud kaebuse esitajat esitama vastutusmenetluses tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja seisukohti ja lükkaksid ümber maksuhalduri poolt tuvastatu. Kohus märgib, et isik peab ise olema huvitatud enda jaoks oluliste tõendite esitamisest vastutusmenetluses. Maksuhaldur saab vastutusmenetluses lähtuda üksnes nendest tõenditest, mis on talle esitatud, sh maksuhalduri enda poolt kogutud tõendid. Kummastav on kaebaja seisukoht, et kassaorderid jäid vastutusmenetluses esitamata põhjusel, et sooviti näidata, et maksuhalduripoolse uurimiskohutuse rikkumise tõttu jäid tähtsust omavad asjaolud uurimata. Kaebaja mõistlikult käitudes oleks pidanud kassaorderid esitama vastutusmenetluses, mitte hoidma neid enda käes kohtumenetluses esitamiseks. Maksuhaldur ei tea ega peagi teadma, millised dokumendid on kaebuse esitaja käsutuses, millega soovitakse tõendada asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kohus märgib, et mingit takistust tõendite esitamiseks vastutusmenetluses kaebajal ei olnud. Kaebaja väidab, et olles haiguslehel, viibis ta seetõttu tihti kodust eemal, (kaebaja ei täpsustata, kus ta haigena viibis). Samas haigus ei takista isikul korraldada asju selliselt, et keegi tema eest toimetab asjakohased dokumendid maksuhaldurile. Alusetu on kaebuse esitaja etteheide vastustajale, et kui maksuhaldur oleks kassaordereid analüüsinud vastutusmenetluse raames, siis oleks maksuhaldur teadnud sularaha tagastamise asjaolusid, sh seda, kes, millal ja kus raha tagastas ja vastu võttis, kuidas 6 seda raha kasutati jne. Kohus märgib, et kaebuse esitaja ise ei pidanud vajalikuks vastutusmenetluses esitada kassaordereid, mida maksuhaldur oleks saanud hinnata koostoimes teiste tõenditega. Kaebuse esitaja oli teadlik vastutusmenetluses, mida temale ette heidetakse ning seega oli tal võimalik esitada maksuhaldurile asjakohased tõendid oma seisukohtade kinnitamiseks. Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur ei võimaldanud kaebajal raha tagastamisega seotud asjaolusid tõendada ja selgitada vastutusmenetluse raames. Kohus leiab, et selline võimalus oli kaebajal olemas kogu vastutusmenetluse vältel, sh ka siis, kui talle edastati vastutusotsuse projekt ning ta esitas sellele oma eriarvamuse/vastuväited. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja on tahtlikult esitamata jätnud tema enda tahtesfääri kuulunud teabe (kokkulepe ja kassaorderid), mistõttu ei saa alles kohtumenetluses esitatud tõendeid, mida vastustaja hindab ebausaldusväärseteks, maksukohustust vähendava asjaoluna arvesse võtta vastavalt
lg 1 p-le 2, mille kohaselt maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Kohus on seisukohal, et kui kaebaja jaoks olid vastutusmenetluses olulise tähtsusega eelviidatud kokkulepe ja kassaorderid, siis oleks pidanud need maksuhaldurile esitama õigeaegselt vastutusmenetluses, mitte aga hiljem kohtumenetluses. Oluline on seejuures märkida, et kaebaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis oleks takistanud esitada maksuhaldurile kõnealused dokumendid vastutusmenetluses. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et kaebuse esitaja jätab vastutusmenetluses maksuhaldurile esitamata kaebaja jaoks määrava tähendusega dokumendid, mis tema enda väitel oleks kaasa toonud maksuhalduri poolt teistsuguse otsuse tegemise. Kaebuse esitaja väited vastutusmenetluses maksuhaldurile dokumentide esitamata jätmise kohta ei ole kohtu jaoks veenvad. Maksukorralduse seaduse (
) § 8 lg-st 1 tulenevalt äriühingu juhatuse liige on kohustatud tegutsema viisil, et äriühingul maksuvõlgasid ei teki ning ainuüksi selle kohustuse tahtlik või raskest hooletusest toime pandud rikkumine toob kaasa solidaarvastutuse selle tulemusena tekkinud maksuvõla eest. MGM Continent OÜ seaduslikul esindajal juhatuse liikmel GVil oli kohustus tagada Maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine vastavalt
Põhiliseks rahaliseks kohustuseks on tasumiskohustus (
) ning mitterahaliseks kohustuseks on deklareerimiskohustus, mis (
Seega juhul, kui juhatuse liige rikub tahtlikult või raskest hooletusest eelnimetatud kohustusi, vastutab ta solidaarselt äriühinguga tekkinud maksuvõla eest. Vastustaja on õigesti leidnud, et kui kaebaja oleks MGM Continent OÜ juhatuse liikmena deklareerinud maksukohustusi nõuetekohaselt ning kasutanud äriühingu rahalisi vahendeid maksukohustuste tasumis, siis ei oleks tekkinud MGM Continent OÜ-l maksuvõlgnevust, mida käesoleval ajal äriühing enam tasuda ei suuda. Õige on maksuhalduri seisukoht, et kaebaja on rikkunud oma kohustusi nii raskest hooletusest kui tahtlikult, põhjustades sellega MGM Continent OÜ-le maksuvõla tekkimise ja selle tasumata jätmise ning kuna maksuvõlalt arvestatud tasumisele kuuluv intress on oma olemuselt lahutamatult seotud põhivõlaga, on kaebaja poolt maksuseaduste rikkumine kaasa toonud ka intressivõla tekke. Kohus nõustub vastustajaga, et ärakuulamisõiguse tagamine tähendab mõistliku võimaluse loomist maksuhaldurile vastuväidete esitamiseks. Maksuhaldur on sellise võimaluse GVile vastutusmenetluses loonud ning G.V on seda ka kasutanud, esitades oma eriarvamuse/vastuväited. Kohus ei nõustu kaebaja väitega tema ärakuulamisõiguse rikkumise kohta. Kohus leiab, et kaebaja ärakuulamisõigust ei ole maksuhalduri poolt rikutud. Kaebuse esitaja poolt alles kohtumenetluses esitatud tõendid on vastustaja hinnanud ebausaldusväärseteks, mida ei saa maksukohustust vähendavate asjaoludena arvesse võtta kaebaja enda teadliku/tahtliku tegevuse tõttu. Kohus nõustub vastustajaga, et maksuhalduri põhjendatud kahtlusi ei saa hakata ümber lükkama isiku poolt valitud ajal, vaid seda peab tegema maksu-/vastutusmenetluses. Sellest tulenevalt vaide- või kohtumenetluses saab maksukohustuslane tugineda haldusmenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavale tõendile üksnes juhul, kui tõendite esitamata jätmine ei olnud tingitud tahtlusest või hooletusest. Vastustaja on 7 õigesti leidnud, et antud juhul ilmnesid kaebaja tegevuses tahtlikud tunnused tõendite mitteesitamiseks, mistõttu ei saa neid maksukohustust vähendavatena arvestada (
lg 1 p 2).
lg 1 sätestab, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti ning kuna
lg 2 kohaselt vastutusotsusele kohaldatakse maksuotsuse kohta sätestatut, siis kehtib nimetatud tõendamiskoormus ka vastutusotsuse vaidlustamisel. Kohus nõustub selles vastustajaga. HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt haldusakti ja toimingu õiguspärasust kohus hindab haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga, mida kohus on antud juhul ka teinud. Kohtu hinnangul vaidlustatud vastutusotsus on piisavalt põhjendatud, oma sisult selge ja arusaadav, selles on toodud faktilised asjaolud ja õiguslikud alused, samuti maksuvõla sissenõudmiseks sooritatud toimingute kirjeldus, maksuvõla tekkimise asjaolud erinevate maksude lõikes (käibemaks, tulumaks, tööjõumaksud). Vastutusotsuses on toodud ka MGM Continent OÜ rikkumised (tasumiskohustuse rikkumine, maksudeklaratsioonides ebaõigete andmete esitamine). Samuti on vastutusotsuses lahti kirjutatud juhatuse liikme kohustuste rikkumine: käibemaksu tulumaksu ja tööjõumaksude deklareerimata ja tasumata jätmine ning intressi arvestamise ja tasumise kohustuse rikkumine. Vastutusotsuses selgitatakse süü tuvastamisega seotud asjaolusid ning tuuakse välja ka põhjuslik seos. Lisaks sisaldab vastutusotsuse ka maksude arvutamise metoodikat. Samuti on vastutusotsuses on kajastatud ka ärakuulamisõiguse tagamisega seonduv. Kohus nõustub maksuhalduri poolt vastutusmenetluses tuvastatuga ning vastutusotsuses esitatud seisukohtadega. Kohus eeltoodut kokku võttes asub seisukohale, et kaevatav vastutusotsus on õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus tehti kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.