) §-dele 96 ja 97 on alaealine laps õigustatud saama vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega iga kalendrikuu eest.
järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis lapsele ei saa üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (
Mõjuval põhjusel võib elatist vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära. Väljamõistetud elatise suurust on võimalik muuta, kui lapse vajadused ja/või vanema varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (TsMS § 459 lg 1 p 1,
lg 1,
Eelnevast tulenevalt tuli kohtul analüüsida, kas lapse 2 igakuised kulud on põhjendatud ja missuguses ulatuses on hageja võimeline alaealisele lapsele elatist tasuma. Kohus tuvastas, et kostja igakuised vajalikud ja tõendatud kulud, pidades silmas kostja vajadusi ja tavalist elulaadi, on 887 eurot, mis moodustub kulutustest koolile (165 eurot), söögile (200 eurot), eluasemele (100 eurot), puhkusele (139 eurot), ravile (55 eurot), hügieenile (50 eurot), tennisekoolile (65 eurot), koorile (25 eurot), koori kontsertsõitudele (50 eurot) ja flöödiringile (38 eurot). Järgnevalt tuvastas kohus, et hageja ei ole suuteline kohtulahendiga hagejalt kostja kasuks väljamõistetud ulatuses elatist tasuma. Hageja igakuine sissetulek on kokku 631,84 eurot, mis moodustub töötasust (keskmiselt 341,33 eurot), sotsiaaltoetustest (53,70 eurot) ja pensionist (236,81 eurot). Äriregistri andmetel ei tegele hageja ettevõtlusega. Hagejal puudub Eestis kinnisvara, kuid temale kuuluvad kaks kinnisasja Venemaal. Hagejal on kaks sõiduautot, millele on seatud erinevate täitemenetluste raames hulganisti keelumärkeid. Hageja pangakonto SEB Pank AS-is on arestitud 27 230,41 euro ulatuses. Hageja suhtes on käimas mitmeid täitemenetlusi. Hageja kannab igakuiselt kulutusi eluasemele, toidule, transpordile ja sidele 285 eurot. Tulenevalt hageja tervislikust seisundist on tõenäoline, et hageja kannab igakuiselt kulutusi ka tervishoiule. Pärast igakuiste kulutuste kandmist jääb hagejale kätte maksimaalselt 346,84 eurot, mistõttu ei ole hageja võimeline kostjale väljamõistetud määras (447,38 eurot) ülalpidamist andma. Kostja ema majanduslik seisukord on piisav lapsele vajalikul määral ülalpidamise võimaldamiseks. Emal on stabiilne ja piisav sissetulek, temale kulub kinnisasi Tallinnas Haabersti linnaosas ja ta on äriregistri andmetel kasumliku ja varaka äriühingu OÜ A juhatuse liige, osanik ja asutaja. Pidades silmas asjaolusid, et hageja majanduslik olukord ei võimaldanud väljamõistetud määras elatist tasuda, ta oli osaliselt töövõimetu, mistõttu oli raskendatud tema võimalused suurema sissetuleku teenimiseks ja hagejale ei jäänud pärast elatise ja muude igakuiste kohustuste tasumist kätte piisavalt raha, et tagada iseenda piisav ülalpidamine, tuli hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatist vähendada. Kuivõrd praegusel juhul ei esinenud
lg-s 2 kirjeldatud mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla
lg-s 1 sätestatud määra, tuli hagejalt kostja kasuks välja mõista igakuine elatis summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kostja apellatsioonkaebus
Hageja palus apellatsioonimenetluse kulud välja mõista kostjalt. Hageja vastuapellatsioonkaebus
lg 1 ja
lg 1 valguses, kas lapse (kostja) igakuised kulud olid põhjendatud ja missuguses ulatuses oli lapsevanem (hageja) võimeline alaealisele lapsele elatist tasuma. Kusjuures igakuiselt makstava elatise vähendamiseks ei pidanud mõlemad eelnevalt nimetatud elemendid esinema kumulatiivselt. Kohus leidis õigustatult, et pidades silmas kostja vajadusi ja tavalist elulaadi, olid tema igakuised kulud 887 eurot. Samuti tuvastas kohus veenvalt nii hageja ja kostja esitatud kui kohtu poolt kogutud tõendite alusel, et hageja igakuine sissetulek oli 631,84 eurot ja kulud mitte vähem kui 285 eurot. Lisaks sissetulekutele võttis kohus nõude osalisel rahuldamisel arvesse hageja vara, sh järelevalveta ja rahaliste kohustustega koormatud kinnisasju Venemaal ning erinevate võlgnevuste suurt ulatust ja täitemenetluste rohkust. Samuti omistas tähenduse hageja töövõime kaotusele 50% ulatuses. Seega jõudis kohus veenvalt järeldusele, et hageja halb majanduslik olukord ei võimalda kostjale maksta elatist rohkem kui seaduses sätestatud miinimummäära ulatuses. 4 Ringkonnakohus märgib vastuseks kostja etteheitele, mille kohaselt kohus ei arvestanud kohtuotsuse tegemisel hageja suurt elatisevõlgnevust kostja ees ning Harju Maakohtu otsust, millega hageja mõisteti süüdi KarS § 169 järgi lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise eest, et kirjeldatud asjaolud ei omanud praeguses kohtuasjas tähendust. Lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine on taunimisväärne, kuid see ei ole eraldivõetuna elatisenõude vähendamise eelduseks. Väljamõistetud elatise suuruse vähendamise eeldused on nimetatud otsuse eelmises lõigus. Ülalpidamiskohustuse rikkumine ei takista poolel taotleda perioodiliste maksete suuruse muutmist, kui pärast otsuse jõustumist on oluliselt muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud. Ringkonnakohus selgitab, et vanemad peavad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekutele ja varalisele seisundile (RKTKo 3-2-1-118-12). Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist. Seega oli praegusel juhul põhjendatud tuvastada kostja seadusliku esindaja majanduslik olukord. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kohus ei ole teinud piisavaid pingutusi asja lahendamiseks kompromissiga, mida ilmestab kostja hinnangul asjaolu, et kohus jättis tähelepanuta kostja kompromissettepaneku. Kohtute infosüsteemi andmetel on menetlusdokument, milles kostja on mh pakkunud välja kompromisslahenduse, hagejale lepingulise esindaja kaudu kätte toimetatud hiljemalt 12.02.2016. Samuti on kohus korduvalt teinud kohtuistungitel pooltele ettepaneku lahendada asi kompromissiga (I köide tl 130, I köide tl 186). 10.03.2016 kohtumääruses tegi kohus pooltele tungiva ettepaneku esitada kohtule hiljemalt 03.05.2016 kompromissileping (II köide, tl 44). Nimetatud määruses selgitas kohus, et asja võib kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga ja rõhutas, et kompromissi sõlmimisel on võimalik vältida edaspidiseid menetluskulusid. Määrus toimetati samal kuupäeval pooltele kätte, kuid nimetatud kuupäevaks pooled kompromissilepingut ei esitanud. Ringkonnakohus vastab järgnevalt hageja vastuapellatsioonkaebuses välja toodud etteheitele menetluskulude jaotuse osas. Hageja taotles hagiavalduses kostja kasuks väljamõistetud elatise vähendamist 177,50 euroni kuus alates 28.07.2014 kuni kostja täisealiseks saamiseni (I köide tl 5). Hagiavalduse põhjendustest nähtub, et nimetatud summa kujunes hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud töötasu alamäära alusel (I köide tl 3). 03.05.2016 esitas hageja kohtule lõplikud seisukohad, kus tõdes, et töötasu alammäär on vahepeal tõusnud, kuid palus sellegipoolest nõude lahendamisel lähtuda hageja esialgsest taotlusest ja välja mõista kostja kasuks elatis 177,50 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni, sest hagejal on tuvastatud töövõime kaotus 50% (II köide tl 57-59). Seega palus hageja
lg 2 alusel mõjuva põhjuse tõttu vähendada elatist alla
Kuivõrd kohus hageja taotlust täiel määral ei rahuldanud ja vähendas elatist kuni pooleni Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, rahuldas maakohus õigesti hageja nõude osaliselt. Seega jättis maakohus õigesti TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmise kohta. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega Harju Maakohtu 29.03.2016 otsuse, millest nähtub, et hageja mõisteti süüdi KarS § 169 järgi (II köide tl 109-113), 06.10.2015 maakohtule esitatud taotluse (II köide tl 106-107) ja kirjavahetuse kohtuga (II köide, tl 107-108). TsMS § 633 lg 5 kohaselt, kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. TsMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist 5 tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Praegusel juhul ei ole kostja põhjendanud Harju Maakohtu 29.03.2016 otsuse lubatavust ja tõend ei ole ilmselt vajalik, mistõttu keeldub ringkonnakohus kohtuotsuse vastuvõtmisest TsMS § 633 lg 5 alusel ja eemaldab toimikust. Samuti keeldub kohus apellatsioonkaebusele lisatud 06.10.2015 taotluse ja kirjavahetuse vastuvõtmisest TsMS § 238 lg 1 p 2 ja § 639 lg 1 alusel, sest tõend juba asub maakohtu toimikus (II köide tl 2-4) ja eemaldab viimasena esitatu toimikust. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid paberkandjal esitajale tagastada. Menetluskulud 9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Kuna rahuldamata jäävad nii apellatsioonkaebus kui vastuapellatsioonkaebus, jätab ringkonnakohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Tühistatud osaliselt Riigikohtu 20.06.2017 otsusega RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-1455028 osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja A. B apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. 2. Tühistatud osas saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 3. Jätta ringkonnakohtu otsus muutmata osas, milles ringkonnakohus keeldus apellatsioonkaebusele lisatud Harju Maakohtu 29. märtsil 2016 kriminaalasjas nr 1-16183 tehtud otsuse, kostja 6. oktoobri 2015. a taotluse ja kohtuga peetud kirjavahetuse vastuvõtmisest ning eemaldas need toimikust. 4. Rahuldada A. B kassatsioonkaebus osaliselt. 5. Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.