) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 alusel hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et puudub alus jätta hagi läbi vaatamata, kuna hageja on esitanud avalduse hagist loobumiseks. Kohus leiab, et puuduvad
lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et vastavalt
lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses hageja loobumisega esitatud hagist. 4. Juhindudes
§-st 150 lg-st 2 p-st 2 ja lg-st 4 kuulub hagejale taotluse alusel tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 112,50 eurot, mis on tasutud maksekäsu kiirmenetluses summas 55,72 eurot ja hagi esitamisel 12.01.2017, selgitusega „täiendav riigilõiv 169.28 eur Harju MK tsiviilasjas 2-16-127147 xxxx vastu tasu nõudes“ summas 169,28 eurot. 5.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja palub kohaldada
Kohus leiab, et puudub alus
Kostja on esitanud 20.03.2017 vastuse hagile ja 28.03.2017 seisukoha, milles palub rahuldada hagi osaliselt ehk 50% ulatuses. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus kostja oleks võtnud kohe hagi õigeks. Kostja on põhjustanud oma käitumisega hagi esitamise. 2 2-16-127147 Kohus leiab, et tulenevalt
Hageja loobus hagist, kuna kostja rahuldas nõude pärast hagi esitamist. 6.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on
lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.
Hageja märgib, et kostja poolt tasutud 2 700 euroga saab poole riigilõivu lugeda kaetuks. Hageja lepingulise esindaja kulud on kogusummas 1 777,50 eurot, millest saab kostjapoolse ülekandega summas 2 700 eurot lugeda tasutuks 804,44 eurot. Kostja peab seega hagejale hüvitama lepingulise esindaja kulud summas 973,06 eurot. Hageja palub välja mõista lisaks viivised menetluskuludelt. Kostja on hageja menetluskuludele vastu vaielnud, leides, et mitmed toimingud on olnud tehnilised toimingud ja need ei kuulu hüvitamisele. Kohus leiab, et hagi koostamiseks kulunud aeg 16,75 tunni (tl 28) ulatuses on asja mahtu ja keerukust arvestades ülemäärane. Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega. Lisaks nähtub, et hageja lepingulise esindaja ajakulu sisse on arvestatud e-kirjade väljaprintimist, nummerdamist, skaneerimist, klammerdamist, kopeerimist. Tegemist on tehniliste ülesannetega, mis ei vaja õigusalaseid eriteadmisi. Kohus peab põhjendatuks vähendada hagi koostamisele kulunud aega 3 tunni võrra. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu arvestades vastab see 270 eurole. Seega vähendab kohus hageja esindaja kulusid 270 euro võrra ning loeb kulud põhjendatuks summas 1 507,50 eurot. Võttes arvesse, et hageja on lugenud menetluskuludest tasutuks 804,44 eurot, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 703,06 eurot, so 1 507,50804,44. 7.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.