Väärteoasi nr 4-17-1226 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 18. mai 2017 Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses Väärteoasja number Kohtunik 4-17-1226 Laris

) § 118 p 4 ja § 181 lg 1 p 4 alusel järgmistel tingimustel: tööandja - XXX (xxx; töökohtxxx; töötamiskoha aadress xxx Maksu- ja Tolliameti töötajate registri (TÖR) andmetel xxx (1xxx) A. B.iga töölepingu lõpetanud 07.01.2016. Vastavalt xxx (xxx), keda esindab juhatuse liige T. S., 14.11.2015 Töövõtulepingule nr 2015/207 osutas A. B. tantsutundide läbiviimise teenust OÜ Corrigo rehabilitatsiooni keskuse noorukitele alates 14.11.2015, saades tehtud töö eest tasu. A. B. osutas vastavalt OÜ Corrigo

§ 176

lg 2 alusel tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis ning töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel.

§ 181

² võib välismaalane, kes on saanud elamisloa töötamiseks, samal ajal töötada mitme tööandja juures, järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi.

§ 185

lg 1 alusel, töötamiseks antavas tähtajalises elamisloas määratakse kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused, sealhulgas vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht.

§ 185

lg 3 järgi välismaalasel, kellele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks, on lubatud Eestis töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud tingimustel, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. A. B.il oli õigus Eestis viibida töötamise eesmärgil elamisloas määratud tingimustel, töötada Eestis registreeritud tööandja xxx OÜ (xxx) xxx reisilaevadel M/S xxx kuni 01.12.2016. Kuna xxx-ga (xxx) oli tööleping 07.01.2016 lõpetatud, siis ei olnud A. B.il õigust Eestis töötada teise tööandja OÜ Corrigo

§ 286

lg 1 alusel on tööandja kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus.

§ 286

lg 2 on tööandjal keelatud sõlmida lepingut töötamiseks välismaalasega, kellel puudub õiguslik alus Eestis viibimiseks või töötamiseks.

§ 286

lg 3 on tööandja kohustatud lõpetama lepingu välismaalasega, kellel puudub õiguslik alus Eestis viibimiseks või töötamiseks. Väärteo eest vastutab karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 ja § 23 tulenevalt selle toime pannud isik. Tulenevalt KarS § 14 lg 1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt 2 juriidilise isiku huvides. KarS § 14 lg 2 alusel juriidilise isiku vastutusele võtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutusele võtmist. OÜ Corrigo

§ 286

ja toime pannud

§ 301lg 2 alusel karistatava väärteo. OÜ Corrigo rikkumine on tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, Vt

M alustamise teatisega, Töövõtulepinguga nr 2015/207, Töölepinguga nr 2016/207, VtM kutsega OSAÜHING CORRIGO, Käsunduslepinguga 2015/207. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati OÜ-d Corrigo

§ 301lg 2 järgi rahatrahviga summas 600 eurot.

27.02.2017 saabus Viru Maakohtule OÜ Corrigo kaebus 09.02.2017 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2403,17,

1. KAEBUS 27.02.2017 esitatud ja 22.03.2017 täiendatud kaebuses palub menetlusalune isik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse migratsioonijärelevalve vaneminspektor E. K. 09.02.2017 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2403,17,000002 tühistada ja lõpetada väärteomenetlus. Otsuses on sisuliselt Menetlusalusele isikule inkrimineeritud teoks see, et ta teise tööandjana ei lõpetanud A.B.iga töötamiseks sõlmitud lepingulist suhet koheselt peale põhitööandja (Showstoppers OÜ) poolt A.B.iga sõlmitud töölepingu lõpetamist 07.01.
2. Otsusest ei selgu, milline konkreetne füüsiline isik on A.B.ile Eestis töötamise tingimuste rikkumist võimaldanud ning kas ja miks on Otsuses nimetamata füüsiline isik süüteo toimepanemisel tegutsenud menetlusaluse isiku (juriidilise isiku) huvides. Samuti jääb selgusetuks, milles konkreetselt töötamise tingimuste rikkumise võimaldamine seisnes. Seega ei ole Kohtuväline menetleja tuvastanud ega Otsuses märkinud vahetult juriidilise isiku huvides tegutsenud füüsilise isiku tegevuse koosseisupärasust, õigusvastasust ja süülisust karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 mõttes. Jääb arusaamatuks, kes ja millises vormis on etteheidetud teo toime pannud. Ühelt poolt on Kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlustele tuginedes Otsuses märkinud, et OÜ-s Corrigo sõlmib töölepinguid ja kontrollib dokumente personalijuht. Teisalt ei ole Otsusest tulenevalt personalijuhi isikut välja selgitatud ega teda ka üle kuulatud (puudub isegi viide sellele). Kohtuväline menetleja on paljasõnaliselt ja ennatlikult järeldanud, et OÜ Corrigo on süüteo toime pannud. KarS § 14 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku vastutus avada tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja teo kaudu (vt nt RKKKo 3-1-1-38-08; p 7 ja 3-1-130-11, p 15.1). Juriidilise isiku nimel väidetava väärteo toime pannud isik on Otsusest tulenevalt jäänud välja selgitamata. Juhatuse liikme T. S. (S.) seonduvalt on Otsuses leidnud kajastamist vaid tema seadusest tulenev esindusõigus, mitte konkreetne tegevus või tegevusetus. See, et juriidiline isik osaleb väärteomenetluses on seadusliku esindaja kaudu, s.o. juhatuse liikme kaudu, ei tähenda seda, et sama juhatuse liige oleks juriidilisele isikule süükspandava teo toime pannud (RKKKo 3-11-131-
3. p 8 ja RKKKo 3-1-1-22-05, p 12). Seega puuduvad T.S. ja kellegi teise tegevuses väärteo tunnused ja kiirmenetluse kohaldamine tingimustes, kus väärteo toimepanemise 3 asjaolud ei olnud selged, on oluliseks väärteomenetlusõiguse (VTMS § 55 lg 1) rikkumiseks (vt RKKKo 3-1-1-39-03, p 7). Riigikohus on oma 08.03.2017 otsuse nr 3-1-1-84-16 punktis 27 veelkordselt kinnitanud ja selgitanud: KarS § 14 lg 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb kõnealune omistamisnorm ette tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõtte. See tähendab, et juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse või tegevusetuse kaudu, sest juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab toimida üksnes füüsilise isiku kaudu. Juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid ehk kui tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. (Vt RKKKo
4. märtsi
5. a asjas nr 3-1-1-7-04, p 10; 2.
7. a otsus asjas nr 3-1-1-8812, p 7 ja 13.11.
8. a otsus asjas nr 3-1-1-66-14, p 6). Samas Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-84-16 punktis 28 on sätestatud: See, milline organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo või andnud selle teo toimepanemiseks õigusvastaselt ja süüliselt käsu või heakskiidu, peab olema ära toodud juba väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses. Seejuures kehtib selline nõue nii tegevus- kui ka tegevusetusdeliktide korral. Tegevusetusdeliktide puhul tuleb mh näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul, ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti seda, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. (Vt nt RKKK 7.
10. a otsus asjas nr 3-1-1-84-07, p 8 ja 26.
12. a otsus asjas nr 3-1-1-43-08, p 9.). Käesolevas väärteoasjas ei ole Otsuses ära näidatud OÜ Corrigo organi liiget või juhtivtöötajat, kelle tegu Menetlusalusele isikule omistatakse. Juriidilise isiku huvides teo toimepannud organi liikme või juhtivtöötaja väärteoprotokollis või kiirmenetluses otsuses nimetamata jätmisel tuleb väärteoasjas menetlus lõpetada, kuna kõiki süüteo tunnuseid ei ole võimalik tuvastada (Vt RKKKo 3-1-1-38-08, p 7 (koos seal viidatud kohtupraktikaga) ja 3-1-1-21-12, p 6.1). Ehk siis OÜ Corrigo, kui õiguslik abstraktsioon, ei saanud võimaldada välismaalasele A.B. Eestis töötamise tingimuste rikkumist (see on vastuolus derivatiivse vastutuse põhimõttega). Karistusõiguses kehtiva individuaalvastutuse põhimõtte järgimiseks on tähtis, et juriidilise isiku vastutuselevõtmisel selgitataks välja isik, kes vastutab konkreetse kohustuse täitmise eest. Selleks võib juhatuse liikme kõrval olla ka muu juhtivtöötaja. Seega tuli kindlaks teha, kuidas olid välismaalaste töötamisega seonduvad ülesanded jagatud juhatuse liikme ja teiste töötajate vahel, mis võimaldaks anda hinnangut Menetlusalusele isikule etteheidetavale teole. Vastasel juhul oleks juriidilise isiku vastutuse kindlakstegemisel tegevusetusdeliktide puhul alati võimalik viidata sellele, et äriühingu kohustuste täitmise eest vastutab tema juhatus ja sellega piirduda. Otsusest ei selgu, millises vormis (tegevus või tegevusetus) on toime pandud tegu, mida Menetlusalusele isikule ette heidetakse. Tegevusetusdelikti puhul tulnuks ära näidata nii nõutav tegu, tegutsemiseks kohustatud isik, kui ka vastav tegutsemiskohustuse alus. Üks ja sama tegu ei saa üheaegselt olla nii tegevus või tegevusetus (RKKKo 3-1-1-64-07 p 10). Tegevusetuse omistamine juriidilisele isikule ei ole antud juhul võimalik, sest

-is ei ole sätestatud füüsilist isikut, kes peaks

-is ette nähtud tööandja kohustusi täitma (vrd. RKKKo 3-1-1-84-16, p 41). 4 Vaatamata väidetava väärteo puudumisele, juhib Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja tähelepanu alljärgnevatele asjaoludele Õigusnormiks, mille rikkumist Menetlusalusele isikule ette heidetakse, ei saanud olla

§ 286

. Nimetatud säte viidi

-i (väärteo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis) sisse tulenevalt Riigikogu poolt 18.02.2015 vastu võetud „Välismaalaste seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega” (jõustus 01.01.2016). Nimetatud seaduse eelnõu (809 SE) seletuskirjas on selgitatud: „Eelnõu § 1 punkti 92 kohaselt sätestatakse

-i §-s 286 ebaseadusliku töötamise keeld, mis tuleneb direktiivi 2009/52/EÜ artikli 3 lõikest 1.” Direktiivi (EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/52/EÜ,

1. juuni 2009, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded) artikli 3 lõikes 1 on sätestatud, et „liikmesriigid keelustavad ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike töötamise” Kohtuväline menetleja on Otsuses ka ise kinnitanud, et A.B.il oli õigus Eestis viibida ja töötada. Väidetava väärteo toimepanemise ajal omas A. B. Eestis tähtajalist elamisluba Eestis töötamiseks 02.12.2014-01.12.
2. Seega ei viibinud kolmandast riigist saabunud välismaalane Eestis ebaseaduslikult ning

§ 286ei ole antud väärteoasjas kohaldatav.

Menetlusalusel isikul puudusid igasugusedki andmed, kuidas ja mis alustel A.B. Eestisse saabus ja töötas nn põhitööandja xxx juures. Rääkimata töölepingu lõpetamise faktist xxx-ga. Kohtuväline menetleja on väidetava väärteo kirjelduses viidanud „Maksu- ja Tolliameti töötajate registrile”, mille andmetel on xxx lõpetanud A.B.iga töölepingu 07.01.2016. Otsusele on lisamata tõend, mis kinnitaks eelpool nimetatud fakti (VTMS § 315 – andmekogust tehtud päringu kohta tehakse märge kiirmenetluse otsusesse, millest peab nähtuma päringu tegemise aeg ja päringu tulemus). Kohtuväline menetleja on viidanud maksukorralduse seadusega (MKS) loodud töötamise registrile. MKS § 252 lõikest 2 tulenevalt on „tööd võimaldav isik kohustatud töötamise registris registreerima käesoleva seaduse § 251 lõikes 4 või 5 nimetatud isiku töötamise alustamise, peatumise ja lõpetamise ning teatamise liigi”. Seejuures tuleb arvestada, et Menetlusalune isik näeb töötamise registris vaid temaga tööalases suhtes oleva konkreetse isiku andmeid seoses töötamise või mittetöötamisega Menetlusaluse isiku juure, mitte sama isiku töötamist või mittetöötamist teiste tööandjate juures. Seega puudusid Menetlusalusel isikul igasugusedki võimalused saada teavet asjaolu kohta, et xxxOÜ on 07.01.2016 lõpetanud töötamise A.B.iga. Kohtuvälise menetleja esindaja E.K. on ise menetlusalusele isikule selgitanud: „Kui välismaalane tahab töötada teise tööandja juures, peab ta ise teavitama teist tööandjat oma põhitöökohast, mis on märgitud ID-kaardil. Iga tööandja võib seda kontrollida telefoni teel. Välismaalane võib töötada teistes töökohtades nii kaua kui töötab põhitöökohal. Töötaja peab ise teavitama teisi tööandjaid juhul, kui ta läheb põhitöökohalt ära ja teised tööandjad peavad kohe lõpetama töösuhted töötajaga. Selle jaoks registrit ei ole”.

§ 285

lg 1 sätestab, et „tööandja on kohustatud teavitama Politsei- ja Piirivalveametit välismaalase tema juurde tööleasumisest, lühiajalise töötamise registreerinud välismaalasega töösuhte aluseks oleva lepingu sõlmimata jätmisest, välismaalase tööle asumata jätmisest, töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmisest, töösuhte aluseks oleva lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ja välismaalase töötamise tegelikust lõpetamisest”. Tulenevalt

§ 285

lõikest 21, „ei ole tööandjal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamiskohustust andmete osas, mis ta on registreerinud töötamise registris.” Menetlusalune 5 isik on täitnud antud teavitamiskohustuse ja kandnud töötamise registrisse koheselt kõik A.B.i töötamisega seonduva andmed. Menetlusalune isik on seisukohal, et talle omakspandavas väidetavas väärteos on eelkõige süüdi A.B. ise.

§ 280

punkt 4 sätestab üheselt, et välismaalane on kohustatud teavitama Politseija Piirivalveametit „töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamistingimuste muutmisest, lepingu lõpetamisest ja töösuhte lõppemisest”. On ilmselge, et A.B. ei ole antud kohustust täitnud. Nimetatud kohustuse täitmine oleks välistanud kõik järgnevad väidetavad seaduserikkumised. Menetlusalusel isikul puuduvad andmed A.B.i karistamise kohta seadusega sätestatud kohustuse täitmata jätmise eest. Otsuse kirjeldavast osast ilmneb, et A.B. sai tähtajalise elamisloa Eestis töötamiseks xxx-s. Seega lasus xxxl ka otsene kohustus teavitada A. B.iga sõlmitud töölepingu lõpetamisest mitte ainult töötamise registri kaudu, vaid ka eraldi otse Politsei- ja Piirivalveametit. Menetlusalune isik kontrollis igakordselt enne A.B.iga töötamise lepingu sõlmimist töötamise seaduslikkust - A.B. esitas elamisloa ja kinnitas, et töötab elamisloas nimetatud tööandja juures loas märgitud tingimustel. Menetlusalune isik tegi dokumendist koopia ning kinnitas A.B.i töötamist töötamise registris. Seega võis Menetlusalune isik põhjendatult eeldada A.B.i heausklikkust.

-st ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene, et Menetlusalune isik oleks A.B.i töötamise alustamisel ja töötamise jätkamisel kohustatud veel midagi tegema (nt kuhugi kellelegi helistama, nagu pakkus välja Kohtuväline menetleja,

). VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr 2403,17,000002. Menetlusalune isik väidab kaebuses, et

§ 286

ei saanud olla õigusnormiks, mille rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse ning viitab EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVILE 2009/52/EÜ, 18.juuni 2009, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja väitega, sest välismaalane A.B. ei viibinud Eestis ebaseaduslikult. A.B.il oli õigus Eestis viibida töötamise eesmärgil elamisloas määratud tingimustel kuni 01.12.2016. Seega on

§ 286on kohaldatav ja viide eelpool toodud direktiivile ei ole asjakohane.

Eestis elamisluba omavatel välismaalastel on reeglina õigus ka Eestis töötada. Töötamise õiguse kohta kantakse märkus elamisloakaardi tagumisele küljele. Eestis elavat välismaalast tööle võttes on tööandjal kohustus veenduda, et isikul on kehtiv elamisluba ning millistel tingimustel on tal õigus Eestis töötada. Kuidas tööandja kontrollib välismaalase viibimise ja töötamise õigust on tööandja enda otsustada. Kui välismaalasel on elamisluba Eestis töötamise eesmärgil teatud tingimustel, siis on elamisloakaardi tagumisele küljele kantud tööandja andmed (regisrikood) ja töökoht. Menetlusalune isik on kolmel korral sõlminud lepingu töötamiseks välismaalase A.B.iga ja võimaldanud töötamist OÜ-s Corrigo erinevatel ametikohtadel, kuigi A.B. ei omanud alates 08.01.2016 luba Eestis töötada teise tööandja, OÜ Corrigo

sätestab vastutuse tööandja poolt välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise võimaldamise eest. Menetluse käigus kogutud tõenditega on tuvastatud, et menetlusalune isik, OÜ Corrigo, võimaldas Vene Föderatsiooni kodanikul A.B.il seadusliku alusega kindlaks määratud töötamise tingimustele mittevastava töötamise OÜ-s Corrigo erinevatel ametikohtadel alates 08.01.2016 kuni 03.11.2016. Kohtuväline menetleja arvestas asjaoluga, et juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon, saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu. Seetõttu eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus süüteokoosseisu, õigusvastasuse ja süü tuvastamist konkreetse teo toime pannud juriidilise isiku organi liikmete (füüsilised isikud) käitumises (KarS § 14 lg 1). Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus seda, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides. OÜ-s Corrigo sõlmis A.B.iga lepingud töötamiseks OÜ Corrigo juhatuse liige T. S.. Käesoleval juhul vastutab juhatuse liige T. S. rikkumise eest, mille pani toime OÜ Corrigo, sest T. S. sõlmis lepingu, tema allkirjastas lepingu. Äriregistri andmetel on T. S. ainuke OÜ Gorrigo juhatuse liige. On selge, et välismaalane ise ei saa valida ettevõtet ega töökohta, kus tööle asuda. Ettevõte otsib kvalifitseeritud spetsialisti ja kvalifitseeritud spetsialisti tööle võtmine on seotud juhatuse liikme huvidega. Huvi seisnes selles, et välismaalane A.B. pakkus teenust ja teostas töid ettevõttele OÜ Corrigo nendel ametikohtadel, mille järgi ettevõttel oli vajadus. Vastasel korral poleks OÜ Corrigo juhatuse liige T. S. välismaalase A.B.iga lepinguid töötamiseks sõlminud. Menetlusaluse isiku esindaja on märkinud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis 09.02.2017, et töötajana töö tegemise kohta neil A.B.ile pretensioone ei olnud. Töötajaid on OÜ-l Corrigo vaja. A.B.i töötamine OÜ-s Corrigo ja tehtud töö eest tasu saamine on tõendatud menetluse käigus kogutud tõenditega töötajate registri väljavõttega. Menetlusalune isik esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kiirmenetluse otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist või alternatiivselt karistuseks määratud rahatrahvi suuruse vähendamist.

§ 301

lg 2 välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamine kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. Kohtuvälise menetleja 09.02.2017 otsusega 2403,17,000002 karistati menetlusalust isikut

§ 301lg 2 rikkumise eest rahatrahviga summas 600 eurot.

Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja taotlusega ja märgib, et menetlusalusele isikule 09.02.2017 kiirmenetluse otsuse 2403,17,000002 koostamisel on arvestatud kõiki asjaolusid 7 kogumis ning määratud karistus rahatrahv on määratud proportsionaalselt toime pandud

rikkumisega. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 301lg 2 järgi. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja sis

E.endumuse kohaselt hinnanud kogutud tõendid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10). Käesolevas väärteoasjas on süüdistus esitatud OÜ Corrigo, keda esindab juhatuse liige T. S.,

§ 301lg 2 järgi selles, et OÜ Corrigo võimaldas välismaalasele A.

B.ile Eestis töötamise tingimuste rikkumise perioodidel 08.01.2016 kuni 31.08.2016 ja 01.09.2016 kuni 03.11.2016 kokku 10 kuud 08 kalendripäeva, rikkudes

§ 286

. Kohus märgib, et kiirmenetluse otsus on väärteo toimepanemise aja osas vastuoluline. Sissejuhatavas osas on toimepanemise ajaks märgitud 08.01.2016 – 31.08.

1. Kirjeldavas ja süüstavas osas aga lisaks sellele ka 01.09.2016 – 03.11.
2. Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu, alustab süüteokoosseisu objektiivsest küljest, lähtudes esitatud süüdistuse raamest. Käesolevas väärteoasjas on asjassepuutuv

§-s 301 sätestatud koosseisupärane tegu tööandja poolt välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamine. Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu, alustab süüteokoosseisu objektiivsest küljest, lähtudes esitatud süüdistuse raames. Kohtul tuleb tuvastada kas OÜ Corrigo võimaldas A. B.i Eestis töötamise tingimuste rikkumise, kas teo on toime pandud OÜ Corrigo organi, selle 8 liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt, kas teo on toime pandud OÜ Corrigo huvides, kas juriidilise isiku tegu on karistatav

§ 301lg 2 järgi.

Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid: - PPA kodakondsus- ja migratsiooniosakonna 02.12.2014 otsus 1030467733/TE (lk 26), mille kohaselt anti A. B.ile elamisluba töötamiseks 02.12.2014-01.12.2016 tingimusel, et ta töötab tööandja 12072364 juure koreograaf-xxx M/S Isabelle ja M/S Rxxx(lk 26); - EMTA andmebaasi väljatrükk (lk 27-28), millest nähtuvad A. B.ile väljamakseid teinud asutused; - Töötajate registri väljatrükk (lk 29-33), millest nähtub, kus, millal ja mis alusel on A. B. töötanud; - Töövõtuleping nr 2015/207 (lk 34-35), mis on 14.11.2014 sõlmitud OÜ Corrigo ja A. B.i vahel; - Käsundusleping 2015/207 (lk 36-37), mis on 01.03.2016 sõlmitud OÜ Corrigo ja A. B. vahel; - Tööleping nr 2016/207 (lk 38-40), mis on 01.09.2016 sõlmitud OÜ Corrigo ja A. B. vahel; - menetlusaluse isiku OÜ Corrigo esindaja T. S. ütlused (tl 52), mille kohaselt sõlmib töölepinguid personalijuht, kes kontrollib ka elamisluba ja tööle vormistamise õigust. B. töötas teisel töökohal, kui OÜ Corrigo tema tööle võttis. Ei tunne end millegi süüdi. Kohus loeb väärteoasjas kogutud tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks ning otsuse tegemisel rajaneb kogutud tõenditele. Väärteoasjas kogutud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et PPA kodakondsus- ja migratsiooniosakond on 02.12.2014 Välismaalaste seaduse (

) § 118 p 4 ja § 181 lg 1 p 4 alusel andnud A. B.ile elamisluba töötamiseks kehtivusajaja 02.12-01.12.2016 tingimustel, et tema tööandjaks on 12072364, töötamiskohaga aadressil xxxreisilaev, xxx, M/S xxx koreograaf-tantsija. Otsuse on märgitud, et välismaalane on kohustatud teavitama PPA-d tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamistingimuste muutmisest, lepingu lõpetamisest ja töösuhe lõppemisest. Välismaalasel on lubatud Eestis töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud tingimustel (tl 26). Maksu- ja Tolliameti töötajate registri (TÖR) andmetel töötas A. B.i perioodil 01.09.201430.11.2014, 01.09.2015-07.01.2016 ja alates 09.11.2016 xx OÜ-s

§ 286

lg 2 kohaselt on tööandjal keelatud sõlmida lepingut töötamiseks välismaalasega, kellel puudub õiguslik alus Eestis viibimiseks või töötamiseks.

§ 286

lg 3 kohaselt on tööandja 9 kohustatud lõpetama lepingu välismaalasega, kellel puudub õiguslik alus Eestis viibimiseks või töötamiseks. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Riigikohtu 08.03.2017 otsuses 3-1-1-84-16 on selgitatud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb kõnealune omistamisnorm ette tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõtte. See tähendab, et juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse või tegevusetuse kaudu, sest juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab toimida üksnes füüsilise isiku kaudu. Juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid ehk kui tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-1-1-7-04, p 10;
3. oktoobri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-88-12, p 7 ja
5. novembri
6. a otsus asjas nr 3-1-1-66-14, p 6). See, milline organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo või andnud selle teo toimepanemiseks õigusvastaselt ja süüliselt käsu või heakskiidu, peab olema ära toodud juba väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses. Seejuures kehtib selline nõue nii tegevus- kui ka tegevusetusdeliktide korral. Tegevusetusdeliktide puhul tuleb mh näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul, ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti seda, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. detsembri
8. a otsus asjas nr 3-1-1-8407, p 8 ja
9. septembri
10. a otsus asjas nr 3-1-1-43-08, p 9.) Kohus ei saa väljuda esitatud süüdistuse piiridest, st käesolevas väärteoasjas kiirmenetluse otsuses ära toodud juriidilisele isikule etteheidetava teo kirjeldusest. PPA Ida prefektuuri piirivalvebüroo piirija migratsioonijärelevalvetalituse migratsioonijärelevalve vaneminspektor E. K. 09.02.2017 kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 2403,17,000002 pole väärteokirjelduses ära toodud, milline OÜ Corrigo organi liige või juhtivtöötaja pani OÜ Corrigo huvides toime õigusvastase teo, samuti pole märgitud, mida nimelt pidi see isik tegema, et mitte võimaldada A. B.il rikkuda Eestis töötamise tingimusi. Kiirmenetluse otsuse kohaselt peaks tegu olema tegevusetusdeliktiga. Kohtuväline menetleja pole kiirmenetluse otsuses märkinud, kes konkreetselt ja mida pidi tegema. Otsuses on vaid märgitud, et OÜ Corrigo, keda esindab juhatuse liige T. S., võimaldas välismaalasel A. B.il rikkuda Eestis töötamise tingimusi. Samas on otsuses märgitud, et T. S. selgituste kohaselt tegeleb OÜ-s Corrigo töölepingute sõlmimisega ja dokumentide kontrollimisega personalijuht. Asja materjalides olevad lepingud (töövõtuleping, käsundusleping ja tööleping) on küll allkirjastatud T. S. poolt, kuid kohus peab veenvaks T. S. ütlusi, et tegelikult valmistas neid ette personalijuht. Menetluse käigus pole kindlaks tehtud, kes on see personalijuht ning teda pole ka antud asjas üle kuulatud. 10 Sellest tulenevalt puudub füüsilise isiku koosseisupärane tegu, mida oleks võimalik KarS § 14 lg 1 alusel OÜ-le Corrigo omistada. Seega pole täidetud KarS § 14 lg 1 tulenevad eeldused OÜ Corrigo karistamises

§ 301lg 2 järgi.

Kohtu hinnangul puudub OÜ Corrigo teos

§ 301

objektiivne koosseis ning kohus ei siirdu järgmisele kontrolltasandile - subjektiivse koosseisu, õigusvastasuse ning süü tasanditele. Lähtudes ülalmainitust leiab kohus, et OÜ Corrigo kaebus tuleb rahuldada, tühistada Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse migratsioonijärelevalve vaneminspektor E. K. 09.02.2017 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2403,17,000002 ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud alustel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 11