) § 414 lõikele 1, pidas võimalikuks vaidluse sisulist lahendamist kostja kohalolekuta. Hagi aluseks olevad asjaolud on piisavalt välja selgitatud. Kohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 67 lõigetele 1-3. Hageja kinnitas, et soovib abielu lahutada. Kostja teatas kirjalikus seisukohas, et abielu lahutada ei soovi. Kohus ei andnud pooltele leppimisaega. Leppimisaja andmine on ebamõistlik, kuna abielulised suhted lõppesid 9a tagasi ja mõlemal poolel on uus pere, kumbki ei ole soovinud suhteid taastada. Kostja avaldas, et soovib abielu jätkata põhjusel, et lahendamist vajavad laste ja varaga seotud küsimused. Arvestades, et suhted lõppesid 9a tagasi ja kostja tahab abielu jätkata erinevate küsimuste lahendamiseks, mitte aga abielu tegelikuks jätkamiseks, ei ole suhete taastamine tõenäoline. Abielu on vabatahtlik ühendus ning kohus ei saa kostja palvel hoida abielulises ühenduses hagejat, kes selles olla ei soovi.
Maakohus andis kostjale selgelt mõista, et tema tahtest ei sõltu midagi, et kohus on juba otsustanud ja et leppimisaega ei anta. Teatades selgelt ette, et lahutus on otsustatud hiljemalt 11.04.2017, nullis kohus ärakuulamise mõtte sootuks. Kohus järeldas, et poolte abielu on lõppenud, et ei ole alust arvata, et abikaasade kooselu saaks taastada ja tegi kõik muud järeldused üksnes hageja väidete põhjal. Üksnes ühe poole info põhjal ei saa järeldada, et leppimisaega ei ole vaja anda ja et teist poolt ei olegi vaja ära kuulata. Kostja leiab, et leppimisaeg on ja saab olla mõistlik mitmel erineval põhjusel. Kohus tegi otsuse liigselt kiirustades, kaotades igasuguse soliidsuse ja austuse kohtupidamise vastu, jättes kostjale selge mulje, et ärakuulamine on formaalsus ja kostja on isik, kellest ei sõltu midagi, küll aga sõltub kõik hagejast, sest tema ei taha enam abielu. Kohus ei kohelnud menetluses pooli võrdselt. Vähetähtis ei ole leppimisaja andmine ka põhjusel, et arutades lapsi jmt puudutavaid küsimusi, võivad pooled mh siiski jõuda leppimiseni. Kui nii juhtuks, ei oleks see esimene kord. Tsiviilkolleegiumi seisukoht 5. Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada üksnes kaebuse põhjal (
). Harju Maakohus rikkus asja arutamisel oluliselt menetlusõiguse norme, mis toob
Maakohtu rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonikohtus kõrvaldada, mistõttu saadab kolleegium asja uueks lahendamiseks tagasi maakohtule (
Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 6. Tsiviilasja materjalidest nähtub selgelt, et maakohus rikkus oluliselt kostja õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja tegi otsuse isiku (kostja) suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt.
lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on nimetatud rikkumised aluseks esimese astme kohtu otsuse tühistamiseks ja asja uueks arutamiseks saatmisele kaebuses esitatud asjaoludest olenemata. 7. Kolleegium nõustub kaebajaga, et maakohus ei kutsunud kostjat kohtusse seaduse kohaselt.
lõike 2 järgi peab kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jääma vähemalt kümme päeva, vaid menetlusosaliste nõusolekul võib tähtaeg olla lühem. Tegemist ei ole vaid formaalse sättega, vaid see peab andma menetlusosalisele tegeliku võimaluse teha vajalikud tööalased, perekondlikud jmt korraldused, et õigel ajal ja kohas istungil osaleda. Toimiku materjalidest nähtub, et kostjale saadeti 30.03.2017 määratud istungile kutse esmalt 14.03.2017 e-kirjaga (t lk 10). Kuna aga ekiri oli saadetud ebaõigele e-postiaadressile, saatis kohus kutse uuesti 23.03.2017 (t lk 11, 12). 29.03.2017 kinnitas kostja, et sai kutse kätte 24.03.2017 (t lk 17-18). Seega on tõendatud, et kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jäi üksnes viis päeva. Kostja nõusolekut
Vastupidi - 29.03.2017 taotles kostja selgelt istungi edasilükkamist, põhistades seda vajadusega saada aega tööaja ümberkorralduseks, hagile seisukoha kujundamiseks ja vajadusel advokaadi poole pöördumiseks (t lk 17-18). 4 8. Lisaks eelnevale nõustub kolleegium kaebajaga, et maakohus rikkus oluliselt kostja õigusliku ärakuulamise põhimõtet.
lõige 2 sätestab abieluasjas maakohtu kohustuse kutsuda pooled isiklikult kohtuistungile ja kuulata nad seal ära, välja arvatud, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Sama sätte lõike 3 kohaselt tuleb isiklikult kohtusse ilmumise kohustus teha teatavaks kutsega isiklikult menetlusosalisele. Käesolevas asjas ei sisalda pooltele saadetud kohtukutse (t lk 9) kohustust isiklikult kohtusse ilmuda. Lisaks tegi maakohus ise kostjale võimatuks istungile ilmumise, kui ei edastanud kutset piisava ajavaruga (vt põhjendused määruse eelmises punktis). Kirjeldatud rikkumised oleks maakohus saanud kõrvaldada vaid 30.03.2017 istungi edasilükkamisega. Rikkumisi ei kõrvaldanud 31.03.2017 e-kirjas (t lk 31) antud võimalus teatada soovist saada ära kuulatud. Samas kirjas oli kohus esmalt andnud teada, et teeb abielu lahutamise otsuse hiljemalt 11.04.2017 ega anna leppimisaega ega lükka istungit kaugemale kui 11. aprill. Kolleegium nõustub apellandiga, et selline avaldus kohtu poolt peale 30.03.2017 istungit, kus kohtunik mh oli teinud teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise ajana 11.04.2017 (protokoll t lk 22), on arusaamatu ja vastuolus tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega. Kirjas teavitas kohus küll formaalselt õigusest saada ära kuulatud, kuid samas ütles kostjale, et tema ärakuulamine otsuse tegemist ei mõjuta. Selliselt rikkus maakohus ka
§-st 7 tulenevat poolte võrdse kohtlemise põhimõtet. Hagimenetluses tuleb mõlemale poolele anda tegelik, mitte üksnes näiline võimalus oma seisukohtade esitamiseks. Seda eriti abieluasjas, kus seadus annab tulenevalt pooltevahelise suhte sügavalt isiklikust iseloomust abikaasa isiklikule osalemisele ja võimalusele saada kohtu poolt ära kuulatud erilise kaalu. 9. Kolleegium nõustub apellandiga ka selles, et maakohtul puudus alus viidata otsuse tegemisel
lõike 1 viimasele lausele, milline annab kohtule võimaluse lahendada ka abieluasi sisuliselt ühe või mõlema poole puudumisel kohtuistungilt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Maakohus jättis täielikult tähelepanuta sama sätte lõikes 2 sätestatud välistused kirjeldatud olukorras asja sisuliseks lahendamiseks. Seadus välistab viidatud kohtu õiguse, kui ilmumata poolt ei kutsutud istungile õigel ajal (punkt 1) või kui pool on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud ega ole soovinud asja läbivaatamist temata (punkt 2). Eelpool selgitas kolleegium, et maakohus ei kutsunud kostjat istungile õigel ajal. Samuti taotles kostja istungi edasilükkamist, põhistades mõjuvat põhjust (lühikese aja tõttu võimatu tööaega ümber korraldada, õigusabi saada) ega teatanud soovist asi tema kohalolekuta läbi vaadata (t lk 18). Seega esinesid käesolevas asjas mõlemad välistused asja sisuliseks lahendamiseks kostja kohalolekuta. Lisaks puudus maakohtul kostja vastus hagile, mistõttu ei saanud ta asuda seisukohale, et kõik vajalikud asjaolud on otsuse tegemiseks välja selgitatud. 11. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele maakohtu poolt vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.