1 Asjaolud ja hageja nõue 1.Kohtule 29.11.
lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 5.
lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 6.Poolte vahel ei ole vaidlust, et korteriomand asukohaga Xxxx kuulub kostjale ja hageja vahendab elamu Xxxx eluruumide omanikele kommunaalteenuseid. Hageja väitel on kostja jätnud osutatud teenuste eest tasumata ning võlgneb hagejale perioodil 01.01.2016.a – 31.10.2016.a esitatud arvete alusel kokku 787,277 eurot, millele lisandub viivis määraga 0,07 % päevas summas142,79 eurot (tl 32, 33). Kostja on seisukohal, et põhinõue on tõendamata ning hageja viivise arvestus ei ole põhjendatud, kuivõrd puudu on viivise määr ja viivitatud päevade arv. 7.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriühistu liikmeks on KÜS § 5 lg 1 esimese lause järgi kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse 2 korteriühistu olemasolul KÜS § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Kohus on seisukohal, et kostja kohustus tasuda hageja poolt osutatud teenuste eest tuleneb seega seadusest. Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (vt KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriomanikuna lasub kostjal kohustus tasuda hagejale elamu hooldus- ja remondikulude ning kommunaalteenuste eest seonduvalt Xxxx-23, Tallinn korteriga üldkoosoleku poolt kinnitatud majandustegevuse aastakavaga kehtestatud suuruses ja korras ning teha seda tähtaegselt, millise kohustuse on kostja osaliselt täitmata jätnud. 8.Kostja ei vaidlusta hageja poolt teenuse osutamist, kuid leiab, et mõiste korterimaks on talle arusaamatu. Kohus siinkohal kostja väiteid veenvaks ei pea. Maksekäsu kiirmenetluse avalduselt nähtub, et kostjal on pidevad võlgnevused korteriühistu ees, mida kostja siiski osaliselt on likvideerinud. Maksekäsu kiirmenetluses kostja hageja nõudele ühtegi sisulist vastuväidet ei esitanud. Asjaolu, et hageja kajastab raamatupidamises arve sisu nimetuse all „korterimaks“, ei muuda arveid kostja jaoks arusaamatuks. Korteriühistu liikme ning korteri omanikuna tarbib kostja majahooldusteenust, prügivedu, samuti on kostja kohustatud tasuma remondifondi. Iga keskmiselt mõistlik isik saab kohtu hinnangul aru, et tarbitud teenuste eest tuleb ka tasuda. Korteriühistu liikmel on alati võimalik osaleda ka korteriühistu üldkoosolekutel ning selgitusi saada temale esitatud arvete osas. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 787,28 eurot. 9. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 järgi võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja palub kostjalt välja mõista seisuga 01.11.2016. a sissenõutavaks muutunud viivise summas 142,79 eurot (tl 32). Kohtu hinnangul nähtub viivisearvestuselt üheselt nii viivitatud päevade arv kui viivise määr. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 142,79 eurot. Menetluskulud 10.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 11. Hageja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Hageja tasus riigilõivu kokku 175 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 930,07 eurot tasumisele riigilõiv 175 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 175 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.