← Eesti

2-13-42439/106

Obsah (10)§ 177§ 176§ 218§ 174§ 138§ 175§ 363§ 445§ 463§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Määruse tegemise aeg ja koht 03. mai 2017, Tallinn, Kentmanni tn kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-42439 Tsiviilasi Xxxx(endise hageja Xxxx(Xx

§ 177

lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasjas sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist. Kohus määrab käesolevas määruses kindlaks mõlema poole esimese ja teise astme menetluskulude rahalise suuruse kokku, jaotades menetluskulud selliselt, et maa- ja ringkonnakohtu mõlema poole menetluskulud jäävad 95 % ulatuses hageja kanda ning 5% ulatuses kostja kanda, seejärel kohus tasaarvestab poote nõuded.

  1. Kostja esitas Harju Maakohtule õigusteenuse aruande ning avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 20.03.2017 ning hageja selle osas oma seisukoha ja hageja õigusteenuse aruande koos avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks 29.03.
  2. Hageja seisukoha ja menetluskulude osas esitas kostja seisukoha 07.04.2017, millele hageja vastas 19.04.
  3. Kostja menetluskulud
  4. Harju Maakohus oma 14.07.2016 otsuses on kostja menetluskulud esimeses astmes rahaliselt kindlaks määranud ning otsustanud, et kostja põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks esimeses astmes on 6 134 eurot (sh käibemaks). Käesolevas määruses kohus ei muuda Harju Maakohtu 14.07.2016 otsuses välja arvestatud kostja esimese astme menetluskulude rahalist suurust. Kohus peab jätkuvalt kostja esimese astme menetluskulude põhjendatud rahaliseks suuruseks 6 134 eurot.
  5. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt apellatsiooniastme õigustoiminguteks ja kantud kuludeks on tutvumine apellatsioonkaebusega ja sellele vastuse koostamine 4 tunni ulatuses maksumusega 440 eurot ning tutvumine Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 30 minuti ulatuses maksumusega 55 eurot, kokku on kostja apellatsiooniastme kulud 495 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.
  6. Hageja palub kostja lepingulisel esindajal tõendada arvete esitamist ja et arved on õigeaegselt tasutud koos käibemaksuga ning taotleb jätta kostja menetluskulude nimekirja alusel kostja 2

(6)menetluskulud täielikult välja mõistmata. Hageja selgitab, et hageja lepinguline esindaja on töötanud Advokaadibüroos Taivo Saks & Partnerid OÜ ning teab, et kostja esindaja on kostja ema naaber ning hageja on veendunud, et tegelikult ei ole kostja ühtegi kulu kandnud seoses õigusabi andmisega ning samuti ei ole advokaadibüroo käibemaksu tasunud teostatud teenuste pealt vastavalt seadusele. Käibemaksuseaduse § 11 lg 1 p 1 alusel on käive tekkinud või teenus on saadud päeval, mil teenuse osutamine. Mis tähendab, et Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ pidi esitama arve ning deklareerima käibemaksu järgneva kuu 20ndaks kuupäevaks kogu menetluse vältel. Kuna kostja ei ole suutnud kuni käesoleva ajani tasuda 200 eurot kahju, mis kostja hagejale põhjustas, on ilmne, et ta pole suuteline kandma õigusabi kulusid summas 6 732 eurot. On ilmne, et Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ on teenust osutanud pro bono ehk tasuta. 8. Kohus selgitab, et Riigikohus oma lahendis 3-2-1-154-15 on selgitanud, et

§ 176

lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Näiteks juhul, kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on

§ 218

lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma

§ 176lg 6 esimest lauset kohaldamata.

Lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (vt nt Riigikohtu

  1. juuni
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18). Lisaks märgib kohus, et on paljasõnaline hageja seisukoht, et Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ on teenust osutanud pro bono ehk tasuta.
  3. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, siis vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 175 lg le 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku § 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas advokaat, st õigusabikulud on hüvitatavad.

  1. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu
  2. veebruari
  3. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14 teine lõik). Kostja esindaja tasumäär on 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on pidanud mõistlikuks esindajatasuks isegi 147,49 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu
  4. märtsi
  5. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15 p 14). Arvestades poolte esitatud dokumente ja menetluse käiku, leiab kohus, et kostja esindaja tunnitasu määr on põhjendatud. 11.

§ 174

lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on füüsiline isik, mistõttu kuuluvad kostja lepingulise esindaja kulud vastavalt

§ 174lg 10 kostjale hüvitamisele koos käibemaksuga.

12. Kostja menetluskulude nimekiri apellatsiooniastmes on kooskõlas tsiviilasja käiguga ning kohtu hinnangul on kostja esindaja apellatsiooniastme õigusabi ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse iseärasusi arvestades kõigis positsioonides põhjendatud. Kohus rahuldab kostja avalduse ringkonnakohtus menetluskulude kindlaksmääramiseks õigusteenuse eest summas 495 eurot, millele lisandub käibemaks 99 eurot, kokku 594 eurot. Kostja on kandnud maa- ja ringkonnakohtus menetluskulusid kokku 6 728 eurot (6 134 eurot + 594 eurot). Hageja menetluskulud 13.

§ 138

lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. Hagihind oli 7 000 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuli 3

(6)hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 375 eurot riigilõivu. Nähtuvalt toimikus olevast väljatrükist ja maksekorraldustest (kd I, lk 3 ja 60) on hagi esitamiselt tasutud 375 eurot. Lisaks on hageja tasunud riigilõivu määrusekaebuselt summas 50 eurot (kd I tl 22). 14. Kehtinud RLS § 59 lg 15 kohaselt tuli apellatsioonkaebuse esitamiselt tasuda riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Hageja taotles apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses, seega tuli apellatsioonkaebuse esitamiselt tasuda 450 eurot riigilõivu. Nähtuvalt toimikus olevast maksekorraldusest (kd II lk 165) on apellatsioonkaebuse esitamiselt tasutud 450 eurot. Hageja kulu tasutud riigilõivudele kokku on 875 eurot. Hageja on oma menetluskulude nimekirjas märkinud ka kulu kautsjonile 100 eurot seoses 12.01.2017 kassatsioonkaebuse esitamisega. Kohus leiab, et kassatsioonkaebuse kautsjoni kulu ei ole esimese ega teise astme kohtus kantud menetluskulu. Vastavalt Riigikohtu 13.03.2017 määrusele on hageja kassatsioonkaebus jäetud menetlusse võtmata ning hageja menetluskulud kassatsiooniastmes tema enda kanda. Seega ei ole tasutud kautsjon menetluskuluks, mille hüvitamist saaks vastaspoolelt nõuda. 15.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas nõuetekohase haridusega jurist, st õigusabikulud on hüvitatavad. Kohus kontrollib järgnevalt hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi menetluses maa ja ringkonnakohtus järgmised toimingud järgmise ajakuluga: Toiming hagi esitamine 02.01.2014 vastus kostjale istung 15.04.2014 tõendite kogumine ja analüüs täpsustatud hagi 05.2014 kohtuga suhtlemine seoses hageja surmaga tunnistajatega kohtumine hagi terviktekst istung 16.05.2016 Harju Maakohtu otsusega tutvumine ja analüüs apellatsioonkaebus vastustaja vastusega tutvumine, vastamine KOKKU Aeg (h) 15 10 1,5 4 7 2 2 11 1,5 3 8 1 66 16. Kostja on avaldanud arvamust, et hageja menetluskulud on olulisel määral ülepaisutatud. Kostja arvates on hagi koostamise mõistlik ajaline kulu 5 tundi, vastuse koostamise mõistlik ajaline kulu 2 tundi, tõendite kogumise ja analüüsi mõistlik ajaline kulu 1,5 tundi, kohtuga suhtlemise kulu 0,5 tundi, kautsjoni nõudele vastamise mõistlik kulu 0,5 tundi, kohtuotsusega tutvumise mõistlik kulu 0,5 tundi ja apellatsioonkaebuse koostamise mõistlik kulu 3,5 tundi. Hagi täpsustamise ja hagi tervikteksti esitamise kulu ei pea kostja põhjendatuks, kuna need olid hageja poolt esitatud tulenevalt hagiavalduse olulistest puudustest.

§ 363lg 1 p-de 1 ja 2 4

(6)kohaselt tuleb hagi esitamisel kohtule koheselt märkida hageja selgelt väljendatud nõue ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Hageja esindaja teenuse hinnale ei ole kostjal vastuväiteid.
  1. Kohtu hinnang kostja esindaja vajalikule ja põhjendatud ajakulule maa- ja ringkonnakohtus on järgmine: Nr Toiming ja ajakulu taotluses 1 Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta 2 hagi esitamine 02.01.2014, täpsustatud hagi 05.2014 ja hagi terviktekst vastus kostjale 15+7+ 11 osaliselt põhjendatud ajakulu 10 põhjendatud ajakulu 10 3 istung 15.04.2014 1,5 põhjendatud ajakulu 1,5 4 5 tõendite kogumine ja analüüs kohtuga suhtlemine seoses hageja surmaga 4 2 põhjendatud ajakulu põhjendatud ajakulu 4 2 6 tunnistajatega kohtumine 2 põhjendatud ajakulu 2 7 istung 16.05.2016 Harju Maakohtu otsusega tutvumine ja analüüs 1,5 3 põhjendatud ajakulu 1,5 põhjendatud ajakulu 3 9 apellatsioonkaebus 8 põhjendatud ajakulu 8 10 vastustaja vastusega tutvumine, vastamine 1 põhjendatud ajakulu 1 8 kokku 66 10 kokku 43
  2. Hageja on välja toonud, et õigusteenust osutati hinnaga 84 eurot tund (koos käibemaksuga). Kohtu hinnangul on 84-eurone tunnitasu kujunenud praktika kohaselt sarnase õigusteenuse eest põhjendatud. Hageja on füüsiline isik, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt

§ 174lg 10 hagejale hüvitamisele koos käibemaksuga.

Hageja põhjendatud õigusteenuse kulu maa- ja ringkonnakohtus on 3 6 12 eurot (84x43).

  1. Eeltoodut kokkuvõttes oli hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 4 487 eurot (õigusabikulu 3 612 eurot, millele lisandusid riigilõivud kokku summas 875 eurot). Kohus rahuldab hageja avalduse maa- ja ringkonnakohtus menetluskulude kindlaksmääramiseks õigusteenuse eest osaliselt. Hageja on kandnud maa- ja ringkonnakohtus menetluskulusid 6 663 eurot, kuid kohus peab põhjendatuks õigusteenuse kulu maa- ja ringkonnakohtus kokku 4 487 euro ulatuses. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse maa- ja ringkonnakohtus 2 176 euro saamiseks õigusabikulude osas (6663-4487). Menetluskulude väljamõistmine
  2. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 09.12.2016 otsusele jäid maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 95% ulatuses hageja Xxxxi kanda ja 5% ulatuses kostja Xxxxkanda. Hagejal tekkis põhjendatud menetluskulu 4 487 eurot ning kostjal 6 728 eurot. Võttes arvesse lahendis sisaldunud kulude jaotust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 224,35 eurot (4487x5%) ja hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 6 391,6 eurot (6728x95%). 21.

§ 445

lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

§ 463lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse 5

(6)kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu 6 167,25 eurot (6391,60-224,35). 22. 14.03.2017 on kohtu poolt üle kantud Xxxx arveldusarvele EExxxxxxxxxxxxxxxXxxx`ule väljamõistetud menetluskuludest 2 750 eurot Harju Maakohtu tagatisekontole Aachen Õigusabi OÜ poolt 05.01.2016 makstud tagatise arvelt, mistõttu jääb Xxxx Xxxx tasuda 3417,25 eurot. 23.

§ 178

lg d 1, 2 ja 4 näevad ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse menetluskulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

24.

§ 177lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. / allkirjastatud digitaalselt / Kaire Pullerits Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.