) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.
lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 10.
lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,
Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad
11. Puudub vaidlus ning on tõendatud, et: 1) Hageja ja kostjad sõlmisid 04.11.2008 laenulepingu nr xxxx(tl 11-14), mille alusel hageja maksis kostjatele 06.11.2008 välja eluasemelaenu summas 154 837,00 eurot; 2) Hageja ja kostja sõlmisid 19.06.2014 laenulepingu muudatuse, mille alusel maksis hageja 20.06.2014 kostjatele välja lisalaenu summas 1739,00 eurot (tl 15-19); 3) Hageja ja kostja sõlmisid 19.06.2014 laenulepingu nr xxxx (tl 20-26), mille alusel maksis hageja 20.06.2014 kostjatele välja laenu summas 4442,88 eurot; 4) 14.03.2007 seati notariaalse ühishüpoteegi seadmise lepingu alusel (tl 27-36) hageja kasuks Laenulepingust 1 tulenevate kohustuste tagamiseks ning samuti kõikidest teistest kostjatega sõlmitud ning sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevate kohustuste tagamiseks esimese järjekoha ühishüpoteek summas 209 694,12 eurot korteriomandile aadressil Xxxx, Tallinn (endine aadress Xxxx, Tallinn), registriosa nr. xxxx ja korteriomandile aadressil Xxxx, registriosa nr. xxxx; 5) Hageja ütles ennetähtaegselt lepingute rikkumise tõttu laenulepingud üles vastavalt 20.02.2015 ja 06.05.2015 edastatud lepingu erakorralise ülesütlemise teadetega (tl 38-40); 3 6) 04.02.2016 kordusenampakkumisel võõrandati laenulepingut taganud tagatis asukohaga Xxxx, Tallinn, registriosa nr. xxxx hinnaga 86 500,00 eurot, millest kohtutäitur kandis hagejale 78 396,41 eurot (tl 41-46); 7) 04.02.2016 kordusenampakkumisel võõrandati laenulepingut taganud tagatis asukohaga Xxxx, registriosa nr. xxxx hinnaga 22 500,00 eurot, millest kohtutäitur kandis hagejale 20 244,55 eurot (tl 47-52). 12.VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 399 lg 1 p 1-3 kohaselt laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. VÕS § 399 lg 1 kohaselt võib laenuandja pärast laenulepingu erakorralist ülesütlemist nõuda laenu kohest tagastamist. 13.Kohtuistungil viibinud kostja Xxxxei vaidlustanud tasumata laenu (tlk 92) suurust, leidis aga, et ei ole suuteline seda tasuma. Kohtu hinnangul on tasumata laenu võlgnevus tõendatud ja tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. Kostjad on vaidlustanud viivise suurust, mille kohus loeb põhjendatuks. Seega võlgnevad kostjad hagi esitamise seisuga VÕS § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja 2 ning § 94 lg 1 alusel hagejale põhivõlgnevuse summas 40 855,39 eurot, intressid summas 579,61 eurot ja viivised summas 10 413,01 eurot. Hageja on esitanud laenulepingu 1 alusel intresse 31 146,52 eurot, kostjad on tasunud hagejale laenulepingu 1 alusel intresse kokku summas 30 566,91 eurot, seega tuleb hagiavalduse esitamise seisuga laenulepingu 1 intressi võlgnevus 579,61 eurot kostjatelt välja mõista. VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 14.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu 1 üldtingimuste alusel laenu tagasimaksega viivitamisel maksavad kostjad viivist, mida arvestatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksega viivitatud päeva eest vastavalt eraisikute hinnakirjas toodud määrale. Laenulepingu 1 lõpetamise seisuga oli kogunenud viiviseid summas 134,33 eurot. Laenulepingu 1 lõppemisest on hagejal õigus nõuda alates järgmisest päevast pärast ülesütlemist kuni kohustuse kohase täitmiseni viivist. Kohtu hinnangul on põhjendatud nõuda kostjatelt välja viivised laenulepingu 1 alusel kuni hagiavalduse esitamiseni 12.07.2016 summas 10 413,01 eurot. Kostjad ei ole esile toonud VÕS § 162 sätestatud aluseid viivise vähendamiseks. Menetluskulud 15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis
4 16.
lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 17.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 ja 7 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud. 18.
lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. 19.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 1100 eurot. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on hageja kohtukulu hagilt tasutud riigilõiv summas 1100 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjatelt hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele menetluskulud summas 1100 eurot. 20.
lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.