Obsah (12)

§ 442§ 416§ 394§ 187§ 407§ 367§ 468§ 173§ 174§ 162§ 150§ 178

TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 08.05.2017, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-109811 Tsiviilasi Eesti Energia

§-le 367 edaspidine viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 885,97 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 732,65 eurot.

1. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt V T hageja Eesti Energia AS kasuks menetluskulude katteks 200 eurot.
2. Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
3. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg.6 § 633 lg.7).

Kostjal V T on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394

ja

§ 416

). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 12.05.2016 esitas Eesti Energia AS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses jätkumisega hagimenetluses 22.08.2016 Viru Maakohtule hagi V T vastu võlgnevuse nõudes. Seoses puuduste kõrvaldamisega esitas hageja 03.10.2016 hagiavalduse täienduse. Esitatud hagiavalduse ja täienduse kohaselt on kostjaga sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr 42012898/1, millest alates 21.08.08 kehtib kostja ja võrguettevõtja vahel võrguleping tarbimiskohal asukohaga xxxx võrguteenuse osutamiseks ja elektrienergia müümiseks. Tulenevalt lepingu lisaks olevate võrgulepingu tüüptingimuste punktist 9.

1. maksab ostja võrguettevõtjale võrguteenuste eest ja muud võrgulepingust tulenevad tasud arvete alusel nendel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Kostja esitatud arveid tasunud ei ole. Seoses elektrituru avanemisega lõppesid lähtudes elektrituruseaduse („ELTS“) § 1071 kuni 31.12.2012 kehtinud ELTS redaktsiooni § 76 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja müügikohustuse alusel sõlmitud elektrilepingud 31.12.
2. Vastavalt ELTS § 1101 lg 1 kui väiketarbija ei ole sõlminud
3. aasta
4. jaanuariks elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, osutatakse sellest kuupäevast alates talle üldteenust. Kuivõrd kostja ei olnud sõlminud avatud tarne elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, osutati talle üldteenust. Vastavalt ELTS § 761 lg 2 osutab võrguettevõtja üldteenust ise või kui ta ise elektrienergiat ei müü, nimetab ta teenust osutama tegevusloaga müüja. Vastavalt võrgulepingu tüüptingimuste p 15.1 on Elektrilevi OÜ nimetatud elektrimüüjaks Eesti Energia AS-i. Tulenevalt Elektrilevi OÜ nimetatud müüja Eesti Energia AS üldteenuse tüüptingimuste p 4.1 maksab ostja müüjale elektrienergia tarbimise ja muud tüüptingimustest tulenevad tasud arvetel märgitud maksetähtajaks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Kostja esitatud arveid tasunud ei ole. Kuna kostja ei ole teatanud vastavalt võrgulepingus sätestatud kohustusele võrguettevõtjale elektritarbimise näitusid, siis on võrguettevõtja vastavalt võrgulepingu tüüptingimuste punkti 8.5 alusel esitanud kostjale arved prognoositud koguste alusel. 20.02.2015 fikseeriti tarbimiskoha elektriarvestusandmed, mille alusel selgitati välja tegelik elektrienergia tarbimine ning vastavalt sellele on esitatud ka kostjale arve. Eesti Energia AS soovib nõuda võlgnevuselt viivist seaduses sätestatud viivise määras. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Lepingu alusel tekkinud võlgnevus seisuga 22.08.2016 on 885,97 eurot ja seadusjärgne viivis 103,10 eurot ( tabel tlk 99). Eesti Energia AS on elektrienergiat edastanud ja Elektrilevi OÜ võrguteenust osutanud, esitanud arved, aga kostja ei ole esitatud arveid tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuv seadusest tulenev viivis alates 22.08.2016, kuid mitte üle põhinõude summa. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt V T välja hageja menetluskulu summas 200 eurot. Väljamõistetud summad ja menetluskulu tuleb kostjal kanda Eesti Energia AS kontole EE08 1010 0020 5941 3005 SEB`s, EE23 2200 0011 8000 5555 Swedbank`is, EE70 3300 3320 9900 0006 Danske Bank`is või EE43 17000 1700 0115 797 Nordea Pangas viitenumbriga
5. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult Soome kohtu kaudu 14.03.
6. Kostjat on kohustatud hagile vastama 30 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest ning hoiatatud

§ 407tagajärgede eest.

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale edastanud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 14.03.2017, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 13.04.2017. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse

§ 407lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad hageja ja kostja poolt 21.08.2008 sõlmitud võrgu- ja elektrilepingust nr 42012898/1 ning kostjale 31.03.2013 – 30.04.2016 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Seega rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 885,97 euro väljamõistmiseks kostjalt. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 885,97 eurolt seadusjärgses määras. Hageja on esitanud hagiavalduses viiviste arvestuse tabeli (tlk. 99), mille kohaselt on hageja arvestanud viiviseid arvete maksetähtaegadele järgnevatest kalendripäevadest kuni 22.08.2016 kokku summas 103,10 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt

§ 367

arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 23.08.2016 – 08.05.2017 tagastamata põhivõlalt 259 päeva eest kokku summas 50,22 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 08.05.2017 seisuga kokku 153,32 eurot (103,10 eurot + 50,22 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 09.05.2017 edasiulatuv seadusjärgne viivis tasumata põhinõudelt 885,97 eurolt kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 732,65 eurot (885,97 eurot – 153,32 eurot).

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 200 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõiv hagi hinnalt tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu 225 eurot, s.o. 25 eurot rohkem kui seaduses ettenähtud riigilõivu määr, mille tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule nõuetekohane avaldus (

§ 150

). Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik