3-15-3066/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-3066 Kohtuasi S.S. kaebus kaitsjale helistamise takistamise läbi Viru Vangla poolt tekitatud 1000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: S.S. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta S.S. kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 21.03.
4. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 19.06.2015, 22.06.2015, 26.06.2015, 29.06.2015 ja 30.06.2015 on Viru Vangla kinnipeetav S.S. esitanud taotlused advokaat Kaido Koogale helistamiseks (tl 11-13). 21.06.2015, 25.06.2015, 26.06.2015 ja 30.06.2015 koostatud vaietes (tl 14-17) palus ta lõpetada piirangute tegemine 1 kaitsjaga suhtlemisel, lubada talle helistamist ning algatada menetlus ja karistada süüdlasi. 24.07.2015 vaideotsusega nr 6-12/136-2/139-2/148-2/150-2 (tl 18-19) tagastati vaide karistamist puudutav osa, muus osas aga otsustati vaie rahuldada ning võimaldada kaebajale telefoni kasutamist kaitsjaga suhtlemisel. 21.09.2015 koostas kaebaja kahjunõude (tl 21), milles soovis kaitsjaga suhtlemisele tehtud piirangute läbi tekkinud hingeliste kannatuste eest 5000 suurust hüvitist. 17.11.2015 vastusega nr 3-16/130-2 (tl 22) jäeti see rahuldamata. Veel on toimikusse esitatud kaebaja kontakte ja suhteid käsitlev väljavõte vangistusregistrist (tl 3132). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
6. 06.12.2015 koostatud kaebuses (tl 1-3) palus kaebaja, et kohus mõistaks Viru Vanglalt talle 19.06.2015, 25.06.2015, 26.06.2015 ja 29.06.2015 kaitsjale helistamise keelamise läbi tekitatud mittevaralise kahju eest välja 1000 euro suuruse hüvitise ja jätaks kohtukulud vastustaja kanda. Ta väitis, et soovis helistada riiklikule kaitsjale Kaido Koogale vaidlustamaks oma kinnisvara suhtes 17.06.2015 tehtud otsust nr 1-15-4979, kuid ametnikud keeldusid öeldes, et kinnipeetavana ei oma ta vanglas mingeid õigusi. Niisugust käitumist pidas ta enda alandamiseks ning inimõigustesse ja eraellu sekkumiseks, mis tekitas suuri ainult rahas hüvitatavaid hingelisi kannatusi. Ta möönis, et sai küll 18.06.2015 ja 22.06.2015 kaitsjaga üheks minutiks ühenduse, kuid tema oli hõivatud ja palus helistada hiljem. Veel väitis kaebaja, et hüvitamistaotluse menetlemisel rikuti tema õigust tõhusale menetlusele enda kaitseks. 10.01.2016 koostatud täienduses (tl 37-38) pidas kaebaja viiteid kaitsjaga toimunud kõnedele, kirja teel või kokkusaamistel suhtlemisele ja arvamust, et vajalike korralduste andmiseks piisab ka ühest minutist, arusaamatuks asjaolude moonutamiseks ning väitis, et piirangud olid seadusevastased ja kuna telefoni lubati kasutada ainult puhkepäevadel, ei olnud tal võimalik kaitsjale oma seisukohti selgitada. Vabandamist ei pidanud ta piisavaks hüvitiseks väites, et Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on pidanud seda raskeks rahaliselt kompenseeritavaks õiguserikkumiseks.
7. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 29) leiti, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus ning paluti arvestada kohtueelses menetluses kogutud tõendite ja otsuste seisukohtadega ning sellega, et kaebaja ees on juba vabandatud. Veel paluti arvestada asjaoludega, et 18.06.2015 ja 22.06.2015 on kaebaja kaitsjale helistanud, et talle vajalike korralduste andmiseks piisanuks ka vähemast kui ühest minutist, et kuni 29.06.2015 kasutas ta helistamisvõimalust aktiivselt ning lisati, et kahjunõude rahuldamata jätmine ei tähenda tema õiguste rikkumist menetluse käigus. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Käesolevas asjas ei ole pooltel vaidlust selles, et kaebaja ei saanud kaebuses nimetatud kuupäevadel kaitsjale helistada ning lahendamist vajab üksnes küsimus, kas seeläbi on talle tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.
9. Kinnipeetava telefonikõnedega seonduv on reguleeritud vangistusseaduses (VangS). Selle § 28 lg-s 1 on kehtestatud, et kinnipeetaval on õigus telefoni kasutamisele vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras, kui selleks on tehnilised tingimused. VangS § 28 lg 3 lubab vanglateenistuse ametnikul seda õigust vangla julgeoleku, korra või vangistuse täideviimise eesmärkide ohustamise korral ka piirata, kuid mitte kinnipeetava suhtlemise osas oma kaitsja või advokaadist esindajaga. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 27 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 51 lgd 1, 2, 3 ja 4 sätestavad, et kinnipeetavale võimaldatakse vähemalt üks kord nädalas helistada kasutades selleks ettenähtud telefoni ja vanglateenistuse poolt väljastatud telefonikaarti, telefoni teel edastatava sõnumi kaitse on tagatud, vaba liikumisõiguse puudumise korral tuleb kinnipeetaval 2 esitada kirjalik taotlus ning täpsem helistamise kord nähakse ette vangla kodukorras. Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ punktid 13.9.1.1, 13.9.1.2 ja 13.9.1.4 täpsustavad eelnimetatut võimaldades nõuetekohase taotluse õigel ajal esitamise korral telefoni kasutamist ühel korral kuni 10 minutit päevakavas selleks ettenähtud ajal.
10. Kohtu nõudmise peale toimikusse edastatud dokumentide kohaselt on kaebaja esitanud kirjalikud taotlused, milles soovis advokaat Kaido Koogale helistamist 19.06.2015, 26.06.2015, 29.06.
11. Taotlus sooviga helistada advokaadile ka 25.06.2015 puudub, küll on see aga olemas 22.06.2015 ja 30.06.2015 kohta. Esimesena nimetatud kuupäeval on vanglaregistri andmetel 63 sekundit kestnud kõne ka toimunud. Ühelgi teisel eelloetletud kuupäeval vastav register nimetatud isikule helistamist ei kajasta. Seda, et tegemist oli temapoolse VangS § 28 lg 3 tuleneva keelu rikkumisega, on vastustaja kaebaja vaiete kohta 24.07.2015 koosatud vaideotsuses selgelt tunnistanud. Seega on vangla küll piiranud kaebajale seadusega antud helistamise õiguse kasutamist, kuid see üksi pole veel piisav, et tema kahjunõudega kaebus rahuldada.
12. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise aluseid ja ulatust käsitlevad riigivastutuse seaduse § 9 lg-d 1 ja
13. Neis kehtestatu võimaldab nõuda mittevaralise kahju rahas hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Sama seaduse § 7 lg-tes 1 ja 4 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-s 4 kehtestatust tulenevalt on vastava nõude rahuldamise eelduseks, et avaliku võimu kandja õigusvastane süüline tegevus, kahju tekkimine ja põhjuslik seos nende vahel on tuvastatud.
14. Antud juhul on kinnitust leidnud vaid avaliku võimu õigusvastane süüline tegevus. Puudub aga kahju, sest õigusaktidega ettenähtud helistamise võimaluse piiramine võib küll olla vanglas viibivale isikule ebamugav, piirata tema eraelu sfääri puutuvat suhtelemisvabadust, tekitada solvumist ning talle seeläbi ka hingelisi üleelamisi põhjustada, kuid see ei tähenda tingimata veel rahas mõõdetava ja sellisena hüvitamisele kuuluva kahju tekkimist. VÕS § 134 lg-st 2 tulenevalt on isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju rahas hüvitamine mõeldav vaid juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige sellest põhjustatud hingeline valu seda õigustab. Kaebaja poolt osundatud Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-1-27-02 punktis 13 on leitud, et põhiseaduse § 25 eesmärk ei ole moraalse kahju tingimusteta ja üksnes rahaline hüvitamine ning vastav kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega, näiteks vabandamisega kannatanu ees. Ka tsiviilkolleegiumi lahendis nr 3-2-111-04 punktis 17 ei peetud isiklike õiguste rikkumise korral põhjendatuks reageerida tingimata rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega. Lahendi nr 3-3-1-44-06 punktis 13 jagas halduskolleegium seda seisukohta leides, et väiksema mõjuga rikkumise puhul pole rahalise hüvitise väljamõistmine põhjendatud. Need seisukohad on käesoleva kaebuse põhjustanud erinevatele asjaoludele vaatamata igati kohased. Kaebaja ei saanud tema poolt soovitud aegadel küll advokaadile helistada, kuid on siiski äärmiselt kaheldav, kas tema poolt väidetud valu ja kannatusi saab ikka pidada nii suureks, et neid on võimalik hüvitada ainult rahaga. Tegemist oli ju ajutiselt mõjunud piiranguga, üldse ilma kaitsjale helistamise võimaluseta pole teda jäetud ning tema elukorraldusele pole vanglateenistuse ametnike vastav tegevus püsivaid tagajärgi kaasa tuua saanud. Kaebuse nõude kohta kohtueelses menetluses koostatud vaideotsuses on vangla eksimust tunnistanud, rahuldanud kõik tema vaided, võimaldanud telefoni kasutamist kaitsjaga suhtlemisel ning toimunu pärast vabandanud. See on igati piisav ja kohane hüvitis nende kannatuste eest, mida soovitud telefonikõnede saamata jäämine talle tekitada sai.
15. Lisaks hingelistele kannatustele ja valule väidab kaebaja, et kaitsjale helistamise võimaluse puudumise tõttu ei saanud ta vaidlustada 17.06.2015 kriminaalasjas nr 1-15-4979 Harju Maakohtus tehtud kohtumäärust. Nimetatud kohtumääruse peale pole tema poolt tõesti määruskaebust esitatud 3 ning see jõustus ilma, et keegi oleks seda edasi kaevanud. Määrusega vabastati prokuröri taotluse alusel aresti alt sama kohtu 13.06.2014 kohtumäärusega nr 1-14-4992 tsiviilhagide tagamiseks arestitud kaebaja ja Tatjana Semiskari ühisomandis olev korteriomand nimetatud isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu ning arestiti üksnes selle korteriomandi kaebaja omandisse kuuluv osa. 13.06.2014 kohtumäärust kaebaja ei vaidlustanud ja see jõustus samuti ilma edasi kaebamata. See ja asjaolu, et 17.06.2015 kohtumäärus ei muutnud sisuliselt mitte midagi kaebaja varalistes õigustes, lubab kahelda tema edasikaebe soovi kohta esitatud väite siiruses. Neid kahtlusi süvendab ka see, et nii 18.06.2015 kui 22.06.2015 oli tal võimalus ligikaudu ühe minuti jooksul advokaadiga siiski rääkida ning kõne selline pikkus viitab selgelt, et vestlus ei saanud piirduda vaid advokaadi poolse palvega helistada tema hõivatuse tõttu uuesti. Seega ei luba rahalise hüvitise määramist võimaldavate kannatuste ja üleelamiste tegelikku olemasolu järeldada ka nimetatud kriminaalasjaga seonduv.
16. Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja eest kaebuse esitamisel tasutud 30 euro suurune riigilõiv halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt hüvitamata. Vastustaja oma menetluskulude kohta kuludokumente ja taotlust esitanud ei ole. Seetõttu jäävad ka tema võimalikud kulutused HKMS § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 4