← Eesti

3-17-484/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 8. märts 2017, Jõhvi Kohtuasja number 3-17-484 Kohtuasi A.M. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur

§ 120

lg 1 p-dest 1 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks.

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse määrusega tagastama, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 4.

§ 4

lg-s 1 kehtestatu järgi kuulub halduskohtu pädevusse ainult niisuguste avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, mille jaoks pole seadusega ette nähtud teistsugust menetluskorda.

  1. Kaebuse väidetest järelduvalt soovib selle esitaja saada hüvitist mittevaralise kahju eest, milline on talle tekkinud väärteomenetlusega, milles tehtud kohtuvälise menetleja otsus on kohtu poolt väärteo tunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tühistatud.
  2. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib SKHS, mille § 2 lg-s 1 ja §-s 12 sätestatu kohaselt hüvitatakse menetleja poolt väärteomenetluses tekitatud kahju Rahandusministeeriumi kaudu vastava kirjaliku taotluse alusel. SKHS § 14 lg 2, § 18 lg 1 ja § 21 lg 2 kohaselt tuleb vastav taotlus esitada väärtemenetluses kohtuvälisele menetlejale, väärteoasja kohtumenetluse kestel maakohtule või pärast seda ringkonnakohtule. Halduskohtule ei ole seaduseandja andnud õigust otsustada süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise üle.
  3. Eeltoodud järeldustel ei kuulu kaebaja nõude lahendamine halduskohtu pädevusse. Seetõttu ei saa Tartu Haldusohus tema kaebust menetleda ja peab selle

§ 121lg 1 p 1 kohaselt määrusega tagastama.

8. Tulenevalt kaebaja väidetest peab kohus vajalikuks selgitada, et SKHS § 5 lg 2 kohaselt saab VTMS § 29 lg 1 p1 alusel menetluse lõpetamise korral nõuda kahju hüvitamist vaid juhul, kui see tekitati kinnipidamisega või ebamõistliku menetlusajaga. SKHS § 8 lg-d 1 ja 2 võimaldavad nõuda kahju hüvitamist ka sõltumata süüasja lõpptulemusest, kui see tekitati seeläbi, et menetleja rikkus süüliselt menetlusõigust. SKHS § 11 lg 2 kohaselt on mittevaralise kahju hüvitamine võimalik vaid siis, kui füüsiliselt isikult on süüteomenetluse käigus võetud vabadus, teda on piinatud, ebainimlikult või alandavalt koheldud, tema tervist, kodu või eraelu puutumatust on kahjustatud, sõnumi saladust on rikutud või kui tema au või head nime on teotatud. Vastav taotlus tuleb SKHS § 14 lg-te 2 ja 4 kohaselt esitada väärteo kohtuvälisele menetlejale kolme aasta jooksul arvates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama kahjust, sõltumata teadasaamisest aga mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.