Obsah (5)

§ 293§ 200§ 475§ 477§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-16617 Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2017, Tallinn Kohtukoosseis Liis Arrak, Iko Nõmm, Ande Tänav Kohtuasi OSAÜHINGU BEST IDEA a

§ 293mõttes.

Võlgniku taotlus ei olnud heauskne

§ 200lg 1 mõttes.

Asjas on juba esitatud kaks hindamisakti ja puudub alus arvata, et kinnistu kolmandal hindamisel võiks kinnistu väärtuse tuvastada oluliselt suuremana. 4

1. Ajutise halduri Veli Kraavi tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses. Need vastavad nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu kuulub rahuldamisele pankrotivara arvel. Määruskaebus
2. Võlgnik palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta pankrotiavaldus läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3. Maakohus leidis ebaõigesti, et avaldaja nõue on tõendatud ja selge. Sellise seisukohavõtuga lahendas kohus ebaõigesti pankrotiasjas vaidluse, mis on teise kohtu menetluses. Seejuures lahendas kohus nõude üle peetava vaidluse enne, kui asja oli menetleva kohtu arvates ammendavalt arutatud. Kui võlgnik esitab nõude vaidlustamiseks hagi, tuleb kohtul võlgniku vastuväiteid pankrotimenetluses hinnata, et võlgnik ei saaks oma hagi esitamise õigust kuritarvitada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-32-07, p 11 ja 12). Käesoleval juhul esitas hagi võlausaldaja ise. Kui võlausaldaja soovis, et pankrotikohtul tekiks võimalus tema nõuet hinnata, siis tuli tal hagi tagasi võtta või sellest loobuda. Kuna avaldaja seda ei teinud, puudus pankrotikohtul pädevus avaldaja nõude tõendatust ja selgust hinnata. Isegi kui pankrotikohtul oleks pankrotiasja raames pädevus lahendada vaidlus, mis on teise kohtu menetluses, tuleb pankrotikohtul järgida lahendile kehtestatud nõudeid. Määrusest ei nähtu, et kohus oleks analüüsinud tõendeid. Avaldaja nõue tuleb lugeda ebaselgeks, seda ei saa avaldaja võlgade suuruse kindlakstegemisel arvestada ja võlgnevuste summaks tuleb lugeda 1 142 746 eurot (2 078 932 – 936 186).
4. Kohus jättis tuvastamata võlgniku vara väärtuse, mis on pankroti väljakuulutamise üheks eelduseks. Maakohus tugines väidetavalt usutavale ja tõenäolisele väärtusele, kuid see ei saa olla aluseks pankroti väljakuulutamisel. Kohus tuletas kinnistu tõenäolise väärtuse ebaõigesti täitemenetlusest. Praktikas määratakse täitemenetluse alghind täitmiseks esitatud nõuet ja täitekulusid aluseks võttes. Spetsialistid hindasid 2013.a mõttelise osa väärtust 1,6 ja 1,7 miljonile eurole. On üldteada, et kinnisvara väärtus on olnud tõusutrendis. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et kinnistu kolmandal hindamisel ei võiks kinnistu väärtust tuvastada suuremana.
5. Kohus ei andnud võlgnikule võimalust tõendada oma seisukohta kinnisasja kõrgema väärtuse kohta. Ajutine haldur esitas oma aruande, sh arvamuse kinnistu väärtuse kohta alles 2,5 tundi enne kohtuistungi algust. Võlgnikul ei olnud võimalik kinnistu suurema väärtuse kohta istungil tõendeid esitada. Võlgniku taotlusi kohus ei menetlenud/rahuldanud. Igal juhul oleks tulnud kinnisvara hind välja selgitada PankrS § 3 lg-s 3 sätestatud uurimispõhimõtte alusel. Kuna ajutine haldur kinnistu väärtuse osas seisukohta ei avaldanud, pidi kohus koguma täiendavaid tõendeid.
6. Pankrotiavaldus ei ole esitatud eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse kaitseks ja tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Avaldaja seadusega kaitstud õigus tema väidetava nõude rahuldamisel on juba kaitstud kohtuliku hüpoteegiga, samuti on keelatud teha enampakkumisel saadud müügihinnast võlgnikule väljamakseid. Võlgniku pankrot ei anna avaldaja nõude rahuldamisele midagi juurde. Vastus määruskaebusele
7. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse tühistamata ja menetluskulud võlgniku kanda. 5 Määruse põhjendused
8. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

1. Tsiviilasja materjalist nähtuvad järgmised asjaolud: - võlausaldaja müüs 10.10.2013 võlgnikule kinnistu Tallinnas, Kohila tn 2a/Pärnu mnt 139a; - ostu-müügilepingu kohaselt oli kinnistu müügihind 1 664 000 eurot, millest 990 000 eurot tuli tasuda kolme pangapäeva jooksul ja 674 000 eurot kahe aasta jooksul arvates ostumüügilepingu sõlmimisest; - võlgnik ei ole võlausaldajale teist osamakset tasunud; - võlausaldaja esitas 12.07.2016 Harju Maakohtule hagi teise osamakse ja viiviste sissenõudmiseks (tsiviilasi nr 2-16-10717); - maakohus tagas 14.07.2016 võlausaldaja hagi ja seadis Kohila tn 2a/Pärnu mnt 139a kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi; - AS LHV Pank täitmisavalduse alusel algatati võlgniku vara suhtes täitemenetlus, mille raames algatati Kohila tn 2a/Pärnu mnt 139a müük enampakkumisel; - 03.11.2016 esitas võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, kuna võlgniku varast ei jätku tema ja AS LHV Pank nõuete täitmiseks; - 07.11.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-10717 keelas kohus kinnisasja enampakkumisel müügi korral väljamaksete tegemise kostjale.
2. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et ebaõige on maakohtu järeldus avaldaja nõude selguse kohta. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ostu-müügilepingu p-st 3.4 tulenev kohustus tasuda ostu-müügihinnast 674 000 eurot hiljemalt 2 aasta jooksul arvates lepingu sõlmimisest, on täitmata. Pooled vaidlevad selle üle, kas viidatud lepingupunkt vastab poolte tegelikule kokkuleppele või on näilik. Võlgnik on nii pankrotimenetluses kui ka tsiviilasjas nr 2-16-10717 oma väidete tõendamiseks esitanud hulgaliselt tõendeid, samuti on üle kuulatud tunnistajad. Võlgniku vastuväited ei ole ilmselgelt otsitud või põhjendamatud ega esitatud pankrotimenetluse vältimiseks. Avaldaja nõude põhjendatuse üle otsustamiseks tuleb anda hinnang kõikidele võlgniku vastuväidetele ja tõenditele. Selline menetlus väljub ilmselgelt pankrotimenetluse raamidest ja maakohus ei saanud seetõttu pankroti väljakuulutamise menetluses ilma sisulisi põhjendusi esitamata asuda seisukohale, et avaldaja nõue on selge.
3. Õige ei ole aga võlgniku seisukoht, et seoses võlgniku vastuväidetega avaldaja nõudele ja avaldaja nõude menetlemise tõttu teises tsiviilasjas tuleb jätta pankrotiavaldus läbi vaatamata või rahuldamata. Pankrotiseaduse järgi ei too pankrotiavalduse aluseks oleva nõude vaidlustamine igal juhul kaasa võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata jätmist. Riigikohus selgitas 10.10.2014 määruse nr 3-2-1-57-14 p-s 19, et olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse, võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 või lg 3 tähenduses, tuleb kohtul võlgniku maksejõulisust (st suutlikkust tasuda võlgu ning vara ja kohustuste omavahelist vahekorda) hinnata ilma vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka ilma vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, siis on täidetud püsiva maksejõuetuse esimene eeldus PankrS § 1 lg 2 või lg 3 järgi. Seejärel tuleb hinnata ka samadest sätetest tuleneva teise eelduse täidetust ehk seda, kas maksejõuetus on püsiv. Seega tuli maakohtul võlgniku vastuväidete tõttu käesoleval juhul hinnata võlgniku maksejõulisust avaldaja nõudega arvestamata. Maakohus seda ei teinud. 6
4. Õige on määruskaebuse väide ka selle kohta, et maakohus jättis võlgniku maksejõulisuse hindamisel kindlaks tegemata võlgniku põhilise vara, s.o kinnisasja väärtuse. Maakohus tuvastas, et võlgniku ainus oluline vara on 6682/40945 suurune kaasomandi osa kinnisasjast Tallinnas, Kohila tn 2a/Pärnu mnt 139a. Ajutise halduri aruande kohaselt on kinnisasja bilansiline väärtus 1 414 000 eurot. Maakohtu hinnangul ei ole tulenevalt täitemenetluses kinnisasjale määratud hinnast ja enampakkumiste nurjumistest tõenäoline, et kinnisasja väärtus oleks üle 1 250 000 euro. Lisaks tuvastas maakohus, et 2013.a hindasid AS Pindi Kinnisvara ja Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ kinnistu väärtuseks vastavalt 1 700 000 ja 1 600 000 eurot. Võlgnik soetas kinnistu 2013.a hinnaga 1 664 000 eurot ja tema hinnangul on kinnisvara väärtus tänaseks tõusnud. Seega esitati kohtule kinnisasja väärtuse kohta oluliselt erinevaid andmeid.
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus järeldas täitemenetluses läbi viidud kinnisasja enampakkumise nurjumiste alusel ebaõigesti, et tõenäoliselt ei ületa kinnistu väärtus 1 250 000 eurot. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Täitemenetluses asja hinna määramine ja selle allahindamine toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Täitemenetluse eesmärk on sissenõudja nõude kiire ja efektiivne rahuldamine, mitte võlgnikule kasumliku ja turuhinnale vastava tehingu tegemine. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et täitemenetluses määratud hind ei pruugi seetõttu kajastada asja tegelikku väärtust.
6. Hoolimata sellest, et kohtul puudusid vara väärtuse kindlaksmääramiseks asja- ja ajakohased andmed, jättis kohus rahuldamata võlgniku taotluse määrata kinnistu väärtuse kindlakstegemiseks ekspertiis või anda võlgnikule täiendavat aega hindamise tellimiseks. Maakohus rikkus sellega oluliselt tsiviilkohtumenetluse seadustikust ja pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi.

§ 475lg 1 p 122 ja Pankr

S § 3 lg 2 lausete 1 ja 3 kohaselt lahendatakse pankrotimenetluse algatamine ja pankroti väljakuulutamine hagita menetluses.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asjas seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. PankrS § 3 lg 3 kohaselt peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Tulenevalt hagita menetluse ja pankrotimenetluse eripäradest on kohtul seega sõltumata menetlusosaliste taotlustest ja väidetest kohustus ise välja selgitada võlgniku maksejõulisus või maksejõuetus. Kohus ei või välja kuulutada sellise ettevõtte pankrotti, mis ei ole maksejõuetu. Maksejõuetust ei ole aga võimalik tuvastada ilma vara väärtust kindlaks tegemata. Asjaolu, et võlgnik esitas taotluse kinnisasja väärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi määramiseks alles 15.03.2017 kohtuistungil, ei oma seetõttu tähtsust. Kuna vara väärtuse kindlaksmääramine on maksejõulisuse hindamise ja seega pankroti väljakuulutamise oluline eeldus, ei oma tähtsust ka, kas võlgniku taotlus ekspertiisi määramiseks oli või ei olnud heauskne.

1. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel seda, et kohus ei nõustu võlgniku väitega, et pankrotiavaldus ei ole esitatud võlausaldaja eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse kaitseks ja tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Asjaolu, et võlausaldaja kasuks on tema nõude tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek, ei takista võlausaldajal tema õiguste kaitseks pankrotiavalduse esitamist kui ta leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlausaldaja tagatised ei anna alust järelduseks, et tsiviilkäibes võiks osaleda maksejõuetu 7 juriidiline isik. Pankrotiavalduse saab jätta rahuldamata siis, kui kohus tuvastab, et võlgnik on maksejõuline.
2. Kuna võlgniku vara väärtus on kindlaks tegemata, ei saa ringkonnakohus ise võlgniku maksejõulisusele hinnangut anda ja pankrotiavaldust lahendada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata võlgniku maksejõulisust, jättes tema kohustuste mahu kindlakstegemisel arvestamata avaldaja nõudega ja võttes tema vara väärtuse kindlaksmääramiseks tarvitusele vajalikud abinõud, korraldades vajadusel tõendite kogumist. Seejärel tuleb kohtul hinnata võlgniku vara ja kohustuste omavahelist vahekorda ning anda hinnang võlgniku maksejõulisusele. Kui kohus tuvastab võlgniku maksejõuetuse, siis tuleb kohtul hinnata, kas selline seisund on püsiv. 36.

§ 173

kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel menetlust lõpetavas määruses. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak Iko Nõmm Ande Tänav 8