KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-7793 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Marina Davõdovitš Prokurör Ave Arnim (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Ruslan Mõškovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Ruslan Mõškovski, isikukood: 38002280238, xxx Eduard Bulattšik Kaitsja Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON 27.04.2017 avalikul kohtuistungil Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Ruslan Mõškovski talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Eduard Bulattšik taotlus Ruslan Mõškovski´le riigi õigusabi osutamise eest tasu 106.08 eurot. Välja mõista Ruslan Mõškovski´lt kriminaalmenetluse kulud 106.08 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Ruslan Mõškovski´l tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. EE891010220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr. EE932200221023778606 SWEDBANK või arveldusarvele nr. EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele nr. EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1
(4)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ruslan Mõškovski tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Ruslan Mõškovski on süüdi tunnistatud Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2009 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja karistati 12 aasta vangistusega. Karistuse kandmise algus 12.12.2007 ja lõpp 12.12.2019. Ruslan Mõškovski andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 109). Kinnipidamisasutusest Ruslan Mõškovski kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama vanemate juurde aadressile xxx. Korter vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele ja selles elavad isikud andsid oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Isikul on vangistuses omandatud xxx ja läbitud on ka xxx kursused ning xxx. Omandanud xxx tasemel. töötas eelmise karistuse kandmise ajal xxx ca 6k metallitöötlejana. Pärast vabanemist töötas xxx abilisena, kokana ja pärast suveperioodi lõppu xxx Hiljem (2006.
- a)tegid koos isaga oma firma xxx kus töötas xxx Isikul oli pidevalt probleeme katseajal töökoha omamisega, vahetas tihti töökohti. Isik on korduvalt sooritanud kuritegusid rahalise kasu eesmärgil, ka vägivallakuritegusid. Tasumata rahalisi nõudeid summas 29950 eurot, millest ligikaudu 9600 moodustab elatisenõue, vabanemisfondis hoiustatud 1265,23 eurot. Materiaalselt toetab isikut ema, seega kaudselt tasub elatise nõuet isiku ema. Isik ise ei ole huvitatud vangistuses tööle asuma - seega ei huvitu kinnipeetav enda rahaliste nõuete tasumisest. Vabanemisel on tagatud isikule töökoht perefirmas xxxs. Isiku vanemad on valmis toetama materiaalselt. Tema lähivõrgustiku moodustavad vanemad, abikaasa koos kahe lapsega ja poeg. Kriminaalkorras karistatud vennaga suhtleb vähesel määral. Enda sõnul pole ta alkoholi liigtarvitanud. Põeb kroonilist haigust. Isik on toime pannud vägivallasisaldusega kuritegusid. Vahest võib käituda impulsiivselt. Vanglas on ühel korral kaotanud enesevalitsuse, tekkis konflikt vanglatöötajatega. Empaatiavõime on madal. Samas on näha arengut isiku käitumises, näiteks leidis viimane distsipliinirikkumine aset 2012.a. Probleemide lahendamise oskus nõrk, süüdistab enda probleemides teisi. Kuritegelik käitumine näitab, et isik kordab samu vigu, sest ei ole suutnud leida alternatiive. Teiste seisukohtadega ei arvesta, vaid on kinni enda arvamuses ja enda soovides. Eesmärgiks on seadnud kõrghariduse omandamise, töötamise ning pere toetamise. Samas on nende eesmärkide täitmine üheaegselt vabaduses vähetõenäoline. Suhtumine Eesti Vabariiki ja õigussüsteemi on väga negatiivne, sest enda arvates kannab ta süütult vanglakaristust. Toimepandud kuritegu ei tunnista, rõhutab, et ka kohtuotsuses on kirjas, et ta ei tunnista oma süüd. Varem on katseajal rikkunud (umbes 1998.
- a)kriminaalhoolduse nõudeid ning toime pannud uue kuriteo. Viimase katseaja läbis täies mahus (2004-2006.
- a)ilma seda rikkumata. Vangistuse ajal on olnud vanglaametnikega konflikt, mille eest karistati teda distsiplinaarkorras. Korduvalt kriminaalkorras karistatud, õigustab ja eitab tegusid. Kriminaalkorras karistatud 3 korda (2 karistust arhiveeritud), vangistuses viibib teist korda. Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammis xxx; xxx; xxx.Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 21%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 33%. 2
(4)Vangla ei toeta Ruslan Mõškovski ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama vanemate juurde aadressile Kärberi 8-28, Tallinn, mis kuulub tema emale. Korteris elavad vanemad ja tema vend. Korter vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Korteris elavad isikud on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas garanteeritud töökoht xxx. Vanemad on nõus teda toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. vcarem on katseajal rikkunud kriminaalhoolduse nõudein ning pani toime uue kuriteo. Viimast katseaega pikendati kahel korral. Kuritegude toimepanemise ajendiks on materiaalse kasu saamine. Ruslan Mõškovski taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsa arvamuse ning arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Ruslan Mõškovski tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kehtivad distsiplinaakaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja töökoht ning lähedaste toetus. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus peab positiivseks seda, et isik on olnud hõivatud hariduse omandamisega, riigikeele õppimisega ning läbinud sotsiaalprogrammid Sotsiaalsete oskuste treening; Viha juhtimine; Õige Hetk. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama aadressile xxx Korteris elavad isikud andsid nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Isiku lähivõrgustik koosneb tema vanematest, vennast, abikaasast ja lastest. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja seda, et isik siiani eitab enda süüd antud kuriteo toimepanemises, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. 3
(4)Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud esimese astme kuriteo toimepanemise eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 12.12.2019, ärakandmiseks on veel 2 aastat 7 kuud vangistust, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides, õppida riigikeelt ja käia tööl. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Ruslan Mõškovski temale Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 4
(4)