Kui tehinguid ei ole reaalselt toimunud, ei saa seda maksustamisel arvestada. Kaebaja esitatud dokumendid on puudulikud ega tõenda ehitus- ja remonditööde toimumist. 09.12.2013 sõlmitud alltöövõtulepingu nr 912 kohaselt kohustus alltöövõtja soetama vajalikke ehitusmaterjale ning teostama üldehituslikke 3 töid, kasutades selleks kvalifitseeritud tööjõudu. Samale lepingule viidatakse kaebajale esitatud Gardeja OÜ arvetel. Arvete kohaselt teostas Gardeja OÜ erinevatel objektidel ehitus- ja remonditöid. Nii lepingust kui arvetest nähtub selgelt, et teenuse osutajana on isikuliselt kajastatud Gardeja OÜ, vahendusteenuse osutamine ei tulene mitte ühestki dokumendist. Maksukohustuslane peab korraldama oma ettevõtlustegevuse nii, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud oleksid kontrollitavad (MKS § 57 lg 3; Riigikohtu otsus 3-3-1-57-13 p 16). 22.09.2014 väljastas Gardeja OÜ kaebajale arve nr 22-09/14, mille kohaselt oli osutatud teenuseks „Seadmete ja elektrimootorite remont vastavalt lepingule“ (arve kokku 22000 eurot). Samas on kaebaja juhatuse liige GD kinnitanud, et mootorite remontimisel alltöövõtjaid ei kasutatud, Gardeja OÜ osales ettevalmistustöödel. Seega lähevad kaebaja juhatuse liikme selgitused otsesesse vastuollu arvel märgituga. 25.08.2014 väljastas Gardeja OÜ kaebajale arve nr 22-08/2014, mille sisuks oli „Ettemaks, tagavaraosade ostmiseks seadmete ja el.mootorite remontimiseks“ (arve kokku 9000 eurot). Samas selgitas kaebaja juhatuse liige GD, et Gardeja OÜ tarnis vaid lakki. GD tunnistab, et arvele märgiti vale sisuga tehing: „Materjalid anti nö käest-kätte. Kuna sõna „ettemaks“ mõjub halvasti maksuhalduriga suhtlemisel, siis kirjutame ettemaks materjalide eest. Tegelikult oli see ettemaks töö eest.“ Siin kinnitab kaebaja juhatuse liige ka ise, et dokumentidel kajastatu ei vastanud poolte subjektiivsele tahtele. Jääb arusaamatuks, kuidas saab maksuhaldur sel viisil korraldatud majandustegevust tagantjärgi mõne konkreetse tehingu lõikes kontrollida või tehinguid tõendatuks pidada. Puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid, et mingid konkreetsed isikud oleksid kaebaja objektidel neid töid teostanud, mis oli arvetele ja töövõtulepingule märgitud, samuti puuduvad igasugused dokumendid tehingute sõlmimise täpsemate asjaolude kohta. 09.12.2013 alltöövõtuleping nägi ette, et hind määratakse kindlaks arvutuste teel või tööde loendi alusel ja kooskõlastatakse iga tellimuse jaoks eraldi (lepingu p 4). Selliseid dokumente maksuametile või kohtule aga esitatud ei ole. Ehituspäevikute osas, millega MTA esindaja tutvus 22.02.2016, selgitab MTA, et ehituspäevikute elektroonselt esitatud versioonid on allkirjade puudumise tõttu täielikult kontrollimatud ning ebausaldusväärsed (HKMS § 62 lg 6). Puuduvad mistahes isikute nimed, kes väidetavalt töid teostasid. Vastustaja on seisukohal, et arvetest (
) ja esitatud töövõtulepingust kui algdokumentidest ei saa järeldada selgelt identifitseeritavat ning tõendatud vahendustehingu toimumist, mistõttu ei ole alust sisendkäibemaksu maha arvamiseks ka siis, kui kohtumenetluses oleks tõendamist leidnud vahendusteenuse osutamine. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-81-12 p-s 11 selgitanud järgnevat: “KMS § 4 lg 1 p 1 alusel loetakse käibeks teenuse osutamist ettevõtluse käigus ja § 11 lg 1 p de 1 ja 2 alusel on teenus saadud päeval, mil toimus teenuse osutamine või selle eest tasumine. Neis sätetes peetakse silmas konkreetse, oluliste tunnuste abil identifitseeritava teenuse osutamist“. Kohtulahendi nr 3-3-1-57-13 p-s 13 kordab Riigikohus oma seisukohta: „Sisendkäibemaksu maha arvamise eelduseks on KMS § 37 nõuetele vastav arve ning isegi kui maksukohustuslane on teenuse saanud, puudub tal sisendkäibemaksu maha arvamise õigus juhul, kui puudub nõuetekohane arve”. Antud juhul ei nähtu arvetelt konkreetse identifitseeritava teenuse osutamist. Arved on üldsõnalised ning arvetel märgitud teenus ei vasta tegelikkusele. KMS § 37 lg 7 p de 5 ja 7 alusel tuleb arvel märkida teenuse nimetus või kirjeldus, teenuse maht ja teenuse osutamise kuupäev. Arved ei vasta neile tingimustele ning on mittenõuetekohased. Isikute seletused kinnitavad maksuotsuse õigsust. Maksuotsuse õigsust kinnitab esiteks Gardeja OÜ juhatuse liikme R Ai selgitus, et Gardeja OÜ ei osutanud teenust ise, vaid oli üksnes vahendajaks tellija ja tööde teostaja vahel. Nii kinnitas R A maksuhaldurile sõnaselgelt, et Gardeja OÜ ei ole ehitustöid teostanud ning tema töötajad ei teinud ehitusobjektidel tööd. Lisaks olid tema teadmised ilmselgelt puudulikud seoses väidetava teenusega. Kuigi kohtuistungil oskas R.A nimetada mõnevõrra detailsemalt küll mõningaid objekte võrreldes MTA poolt protokollitud 06.02.2015 seletustega, ei selgunud endiselt, kes siis täpselt töid teostas, kuidas kujunes teenuse hind, kes koostas akte. MTA on seisukohal, et 13.01.2016 esitatud väärteoasja materjalidest tulenevalt ja revidendi SAa 17.02.2016 4 tunnistajana ülekuulamise protokollist tuleneb üheselt, et vähemalt varasemalt oli isik ise nõustunud, et kõik räägitu sai kirja ja samuti ei ole eluliselt tõenäoline, et revident midagi olulist kirja panemata jättis. Ka kinnitas tunnistaja SA 13.01.2016 kohtuistungil, et isikut ei survestatud protokolli allkirjastama. Protokollil on allkirjaga kinnitus, et protokoll on koostatud seletuse andja R. A’i sõnade kohaselt ja on õige. Gardeja OÜ selgitustest, arvetest, arvetel viidatud lepingust ega ka Gardeja OÜ poolt koostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidest ei selgu, millised tööd millises mahus olid tegelikkuses teostatud või mille eest Gardeja OÜ-le raha tasuti, mistõttu maksuhaldur on põhjendatult järeldanud, et see isik tegelikult ei osutanud teenuseid kaebajale. Ka Baltic Technology OÜ projektijuht RPi ning Baltic Technology OÜ juhatuse liikmed GDi ja VB ei osanud maksuhaldurile täpsemini selgitada, kes objektidel töid teostasid. RP ei osanud seda täpsustada ka kohtuistungil. RPi kohtuistungil antud selgitused kinnitavad huvi puudumist selles osas, kes objektidel töid teostasid: „Ma ei tea, kas tööd tegid OÜ Gardeja töötajad või mitte, sellest juttu ei olnud R A’iga.“ Samuti RP ütles 13.01.2016 kohtuistungil, et tööde üleandmis- vastuvõtmisakte ta ei koostanud, seda tegi R A ning andis selle kaebaja kontorisse. MTA revidendi SA’a seletused kinnitavad üheselt õiguspärase uurimispõhimõtte teostamist. Pole põhjust kahelda revidendi poolt 17.02.2016 kohtuistungil antud ütlustes, et seletuste andmine viidi läbi vene keeles, protokolliti eesti keeles, seejuures tõlkis revident iga lause isikule enne R.A’i poolt protokolli allkirjastamist. Mõistetaval põhjusel revident ei esitanud suunavaid küsimusi, milleks oleks olnud väga täpselt objektide nimetamine, nende kirjeldamine ja seejärel küsimine, et kas ütlusi andev isik neist midagi teab. MTA arvamusel revident täitis uurimispõhimõtet (MKS § 11) õiguspäraselt, esitades küsimusi vastavalt arvetele. Põhjust pole kahelda ka revidendi ütluses, et kõik mida isik rääkis, sai ka protokollitud. Vastustaja on seisukohal, et raha liikumine ja müüja poolt müügikäibe deklareerimata ning tasumata jätmine kinnitab tehingute mittetoimumist. Gardeja OÜ arvelduskonto väljavõttest nähtub, et Baltic Technology OÜ poolt üle kantud raha võetakse suures osas koheselt sularahas välja, samuti Gardeja OÜ seletusest, et kogu tööde teostamise eest tasus Gardeja OÜ tundmatutele kolmandatele isikutele väidetavalt sularahas (seejuures ei nähtu maksude deklareerimine töölistele tasumise eest ega kaebajale teenuse müümise eest). Kontoväljavõtte analüüsist on loogiline järeldada, et kaebaja ning Gardeja OÜ vaheline leping on sõlmitud ning raha kantud Gardeja OÜ-le eesmärgiga varjata tundmatutele kolmandatele isikutele, kes ei ole käibemaksukohustuslased, raha kandmist. Hoolsuskohustuse rikkumine kinnitab kaebaja teadmist, et arvel märgitud Gardeja OÜ ei osuta talle tegelikult ehitus- ja remonditeenust. Täiendavalt lisab vastustaja, et arvestades kaebaja kinnitust, et tal oli Gardeja OÜ-ga alltöövõtusuhteid ka varem 2012-2013, on raske uskuda, et mitmeAtase tutvuse ja koostöö jooksul ei tekkinud kaebajal kahtlust ega huvi, kas Gardeja OÜ teostab töid ise või teostavad töid kolmandaid isikuid, kes ei ole märgitud arvetel, mille väljastajaks on Gardeja OÜ. MTA leiab, et kaebaja rikkus hoolsuskohustust, jättes välja selgitamata tegeliku teenuse osutaja. Hoolsuskohustuse täitmise eesmärgiks on veenduda, et arvel näidatud müüja on tegelik müüja, sest sisendkäibemaksu maha arvamise eelduseks on tehing kahe käibemaksukohustuslase vahel. Tavapärase hoolsuskohuste rikkumiseks loetakse olukorda, kui mõistlikult käituv ostja pidi aru saama, et tegemist pole tegeliku müüjaga, kuid ei astunud sellest hoolimata samme, et müüja isikut tuvastada. Baltic Technology OÜ ei pööranud tähelepanu esitatud arvete üldsõnalisusele ning vastuolulisele sisule, rikkudes seeläbi tavapärast hoolsust. Gardeja OÜ on äriühing, kes ei saanud olla kaebajale teenuste müüjaks seetõttu, et maksumenetluses ja kohtumenetluses tuvastatud asjaolud loovad Gardeja OÜ-st mulje kui äriühingust, kes ei ole võimeline osutama ehitus- ja remonditöid ega ka vahendusteenust. Esiteks ei olnud Gardeja OÜ suuteline esitama tehinguid tõendavaid dokumente väidetavalt toimunud, kuid tõendamata jäänud veeuputuse tõttu. Teiseks ei olnud Gardeja OÜ-l endal mingeid töötajaid, kes oleksid töid teostanud. Kolmandaks, Gardeja OÜ poolt suures summas sularaha väljavõtmine selleks, et tasuda väidetavalt töid teostanud poolakatele, pole tõendatud. Neljandaks, äriühing ei deklareerinud ega tasunud müügikäibemaksu tehingult kaebajaga, mille eest määras MTA väärteomenetluses 5 karistuse MKS § 1531 (maksukohustuse varjamine) alusel. Tõendatud ei ole ka mingite maksude deklareerimine või tasumine seoses väidetavalt poolakatele liikunud rahaga järgmises tehingulülis. Viiendaks, Gardeja OÜ juhatuse liige R A’i ütlused jätavad mulje, et ta ei olnud tegelikult huvitatud ehitus- või remonditööde tehingutelt kasu saamisest, nii näiteks ei esitanud isik kohtuistungil selgitusi MTA esindaja küsimusele, kuidas kujunes tehingutelt majanduslik kasum Gardeja OÜ jaoks. Isiku sõnul toetus ta üksnes tellija hinnapakkumisele ja ise ei koostanud midagi (06.02.2015 protokoll küsimus 10). Kuigi kohtus väitis isik, et tehingutelt oli kasum kuni 1000 eurot, ei saa seda väidet tõendatuks pidada, arvestades raha liikumise (sularahas väljavõtmise) pangaväljavõtteid. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, tunnistajate vande all antud ütlusi, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas Baltic Technology OÜ-l on õigus ehitusteenuse ja seadmete soetamisel tasutud sisendkäibemaksu maha arvata Gardeja OÜ arvete alusel. Sisendkäibemaksu tingimused on sätestatud
(KMS) § 29 lg-s 1 ning § 31 lg-s 1. Seega kui tehinguid ei ole reaalselt toimunud, ei saa seda maksustamisel arvestada.
lg 1 sätestab, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 21 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu.
lg 1 kohaselt arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Maksukohustuslane peab korraldama oma ettevõtlustegevuse nii, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud oleksid kontrollitavad vastavalt Maksukorralduse seaduse (MKS) § 57 lg-le 3. Seda seisukohta kajastab ka Riigikohtu otsuse asjas nr 3-3-1-57-13 p 16, milles leitakse, et „/…/ kuna dokumenteerimine ei ole õigusaktidest tulenevalt kohustuslik, ei saa maksukohustuslaselt nõuda ühegi konkreetse dokumendi koostamist lisaks raamatupidamisseaduse järgsetele algdokumentidele. Siiski tuleb möönda, et teenuse osutamise dokumenteerimata jätmise korral võtab maksukohustuslane endale riski, et hiljem ei õnnestu põhjendatud kahtluse tekkimisel teenuse saamist tõendada. Ka varasemas praktikas on kolleegium märkinud, et maksukorralduse seaduse (MKS) § 56 lg‑st 2 tulenevalt on maksukohustuslasel kontrollitavuse tagamiseks kohustus koguda ja säilitada tõendeid eriti ettevõtja jaoks ebaharilike, põhjendatud kahtlust tekitavate või suure maksustamisväärtusega tehingute asjaolude kohta (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-43-09, p 14)“. Vastustaja väidab, et raha liikumine ja müüja poolt müügikäibe deklareerimata ning tasumata jätmine kinnitab tehingute mittetoimumist. Maksuhaldur selgitab, et Gardeja OÜ arvelduskonto väljavõttest nähtub, et OÜ Baltic Technology poolt üle kantud raha võetakse suures osas koheselt sularahas välja, samuti maksuhaldurile antud Gardeja OÜ seletusest, et kogu tööde teostamise eest tasus OÜ Gardeja 6 tundmatutele kolmandatele isikutele väidetavalt sularahas, seejuures ei nähtu maksude deklareerimine töölistele tasumise eest ega kaebajale teenuse müümise eest. Vastustaja leiab, et kaebaja esitatud dokumendid on puudulikud ega tõenda ehitus- ja remonditööde toimumist. MTA on seisukohal, et arvetest (
) ja esitatud töövõtulepingust kui algdokumentidest ei saa järeldada selgelt identifitseeritavat ning tõendatud vahendustehingu toimumist, mistõttu ei ole alust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ka siis, kui kohtumenetluses oleks tõendamist leidnud vahendusteenuse osutamine. Kaebaja seevastu väidab, et Gardeja OÜ osutas kaebajale alltöövõtu korras ehitusteenust, mitte ei olnud ehitusteenuse vahendaja kaebaja ja tuvastamata kolmandate isikute vahel. Gardeja OÜ oli Baltic Technology OÜ alltöövõtja, kes omakorda kasutas tellijale teenuste osutamiseks alltöövõtjaid. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et antud juhul võis Gardeja OÜ vahendusteenust osutada, nagu kinnitas maksuhaldurile äriühingu seaduslik esindaja (ainus juhatuse liige) R A, kuid see ei ole käesolevas maksuvaidluses tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul R A ei osanud veenvalt selgitada, miks ta kohtus andis vastupidiseid ütlusi ning eitas vahendaja rolli, väites, et tegelikult oli tegemist alltöövõtjaga. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et ettevõtluses küllaltki kogenud R.A ei tee vahet vahendajal ja alltöövõtjal. Kohus nõustub vastustajaga, et Gardeja OÜ ei osutanud teenust ise, vaid oli üksnes vahendajaks tellija ja tööde teostaja vahel. Maksumenetluses R A ise kinnitas maksuhaldurile, et Gardeja OÜ ei ole ehitustöid teostanud ning tema töötajad ei teinud ehitusobjektidel tööd. R.A ei selgunud maksuhaldurile ega kohtule, kes täpselt töid teostas, kuidas kujunes teenuse hind, kes koostas tööde vastuvõtu-üleandmise akte. Kohus sarnaselt vastustajaga leiab, et R. A.i väidetud veeuputuse tagajärjel dokumentide hävimine ja tema selgitus, et müügikäibemaks jäi deklareerimata teadmatuse tõttu, ei ole usutavad (isik ei ole esitanud ühtegi tõendit veeuputuse toimumise kohta). Vastustaja on viidanud asjakohastele Riigikohtu lahenditele. Riigikohus on kohtulahendi nr 3-3-1-8112 p-s 11 selgitanud, et “/…/KMS § 4 lg 1 p 1 alusel loetakse käibeks teenuse osutamist ettevõtluse käigus ja § 11 lg 1 p de 1 ja 2 alusel on teenus saadud päeval, mil toimus teenuse osutamine või selle eest tasumine. Neis sätetes peetakse silmas konkreetse, oluliste tunnuste abil identifitseeritava teenuse osutamist/…/“. Kohtulahendi nr 3-3-1-57-13 p-s 13 kordab Riigikohus oma seisukohta, et „/…/Sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduseks on KMS § 37 nõuetele vastav arve ning isegi kui maksukohustuslane on teenuse saanud, puudub tal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus juhul, kui puudub nõuetekohane arve/…/”. KMS § 37 lg 7 p-de 5 ja 7 kohaselt tuleb arvele märkida kauba või teenuse nimetus või kirjeldus ning kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast. Vastustaja on seisukohal, et esitatud arved ei vasta neile tingimustele ning on mittenõuetekohased. Antud juhul ei nähtu arvetelt konkreetse identifitseeritava teenuse osutamist. Arved on üldsõnalised ning arvetel märgitud teenus ei vasta tegelikkusele. Kohus nõustub selles vastustajaga. Vastustaja väitel et Baltic Technology OÜ ei pööranud tähelepanu esitatud arvete üldsõnalisusele ning vastuoludele nende sisus, rikkudes seeläbi tavapärast hoolsust, millega nõustub ka kohus. Tavapärase hoolsuskohuste rikkumiseks loetakse olukorda, kui mõistlikult käituv ostja pidi aru saama, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga, kuid sellele vaatamata ei astunud samme, et müüja isikut tuvastada. Kohus kuulas menetletud maksuasjas üle tunnistajad faktiliste asjaolude väljaselgitamise ja vastuolude kõrvaldamise eesmärgil. Tunnistaja R A (OÜ Gardeja juhatuse liige) ütluste kohaselt maksuhalduri juures valesti ei ole midagi kirjutatud, aga küsimusele „mis te tegite Peterburi tee 105“ vastas ta, et ei tea, kuna ta ei teadnud objektide aadresse. Tunnistaja sõnul teda küsitles revident S. A ja tema vastused on õigesti kirja 7 pandud. Juuru objektil on ta käinud üks kord, ta leidis firma, kes oli nõus maja soojustustöid tegema. Tunnistaja sõnul lepiti kokku, et kõik töölised tulevad Tatari tänavale Baltic Technology OÜ kontorisse ja sealt sõidetakse Juurusse. Tunnistaja väitel läks ta Juurusse töötajatega kAa lihtsalt vaatama. Firmaga, mille nime tunnistaja ei mäletanud, oli sõlmitud alltöövõtuleping. Tunnistaja väitis, et enne seda hoidis ta kõiki firma dokumente oma maja keldris, aga seal oli uputus. R.Ai firmal Gardeja OÜ kontorit ei ole, firma asub R.A elukohas Uus-Maleva 7, Tallinn. Pringi küla kohta ütles tunnistaja MTA-s, et ta ei tea seda küla. Seal peale torustiku panemist tasandati muru. Telliskivi 60 on endine Kalinini tehas, seal nad lõhkusid betoonkarpi, mille sees on kaablite kanal. Kui tema käest MTA-s küsiti, mis ta konkreetsel aadressil tegi, siis ta vastas, et ta ei ole seal olnud, kuna ta ei teadnud objektide aadresse. Tunnistaja väitis, et pärast küsimustele vastamist ta selgitas täiendavalt objektide kohta, et ta on nendel töötanud, kuid seda S. A kirja ei pannud. Tunnistaja sõnul kui temalt oleks küsinud, kas ta on depoos töötanud, siis ta oleks vastanud, et Peterburi tee 105 toimusid mootori remonditööd. Selle töö jaoks leidis ta 2 inimest Pääsküla depoost. Tunnistaja väitis, et tal olid kõikide töötajatega lepingud Samas ta ei mäletanud firma nime. Töölistele maksis Gardeja OÜ, raha selleks andis OÜ Baltic Tehcnology. Tunnistaja väitis, et tasus töölistele sularahas nende endi soovil. Gardeja OÜ ei tegutse enam
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.