← Eesti

2-17-5055/12

Obsah (6)§ 10§ 22§ 171§ 1§ 23§ 65

2-17-5055 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2017 a, Kuressaare kohtumaja kell 11.00 Asja number 2-17-5055 Avaldus Eesti Vabariigi (Maksu- ja T

§ 10

lg 2 p 2 alusel võib võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tugineda asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. 18.02.2013 esitas maksuhaldur L Hile pankrotihoiatuse nr 13-12/1273-1 (lisa 4). Pankrotihoiatuses hoiatas maksuhaldur tekkinud kohustuste tasumata jätmise tagajärgedest. Pankrotihoiatus edastati posti teel väljastusteatega L Hi aadressile XXXXXXXXX, mille võttis vastu 20.02.2013 XXXXXXXX 2 2-17-5055 Pankrotiseaduse § 10 lg 2 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tugineda asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul Arvestades menetluse pikkust, rahuldamata nõude suurust, täitemenetluse võimetust ning asjaolu, et võlgnikul puudub vara, mille arvel täita maksuhalduri kohustusi, leiab võlausaldaja, et L H ei ole suuteline maksuhalduri nõuet rahuldama. Eeltoodust tulenevalt tuleb põhjendatult asuda seisukohale, et L H on maksejõuetu ja võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldaja nõuet ei ole ajutine. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes MKS § 133 lg-le 3,

§ 10lg 2 p-le 1 ja 2, § 15 lg-le 1 ja § 31 lg-le 1 palub avaldaja: 1.

võtta Eesti Vabariigi avaldus L H pankroti väljakuulutamiseks menetlusse ning nimetada ajutine haldur; 2. rahuldada Eesti Vabariigi pankrotiavaldus ning kuulutada välja L Hi pankrot. Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväidet ei esitanud. Ajutise halduri seisukoht Vastavalt esitatud aruandele, tulenevalt võlausaldaja esitatud pankrotiavaldusest on 30.03.2017.a. seisuga maksukohustuslaste registri andmetel L H’i tasumata maksukohustused kokku summas 9 895,52 eurot, millest põhivõlg moodustab 5 090,90 eurot, intressinõue 2 377,83 eurot ja arvestuslik intress 2 426,79 eurot. Maksuhalduri nõue on kohtutäituril täitmisel alates 06.09.2006, võlgniku kontod on täitemenetluse käigus arestitud. 10.05.2016 andis kohtutäitur maksuhaldurile tagasiside, mille kohaselt võlgnikul puudub vara, võlgnik ei tööta ning viimane võlgnevuse tasumine toimus 11.04.2016 summas 50,56 eurot. Võlgnik on registreeritud FIE-na (FIE L L) alates 01.02.2000, kehtivad töölepingud puuduvad. Viimati töötas võlgnik VÕS lepingu alusel kuni 31.01.2017 X OÜ-s, mille alusel deklareeriti töötasu 49 eurot.

§ 10

lg 2 p 2 alusel võib võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tugineda asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada, või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. 1.VÕLGNIKU VARAD, KOHUSTUSED JA PANDIÕIGUSED. HALDURI HINNANG SELLE KOHTA KAS VÕLGNIKU VARA KATAB PANKROTIMENETLUSE KULUD 1.

  1. Võlgniku varad 1.1.
  2. Võlgniku osalus teistes äriühingutes 1.1.1.
  3. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on 01.02.2000.a. registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja L L ( ), kelle põhitegevusalaks on rõivaste jaemüük. Alates 05.03.2009.a. on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ), kelle põhitegevusalaks on rõivaste jaemüük. 1.1.
  4. Võlgnikule kuuluv kinnisvara 1.1.2.
  5. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. 1.1.
  6. Võlgniku pangakontod ja neil asuv raha 1.1.3.
  7. Võlgnikul on pangakontod alljärgnevates krediidiasutustes: 3 Konto nr 2-17-5055 Saldo seisuga 19.04.2017 arvelduskonto EE931010010202043010 0,83 EUR Swedbank AS Konto nr Saldo seisuga 27.04.2017 AS SEB Pank arvelduskonto EE942200001108275493 0,00 EUR EE422200221010563565 0,00 EUR 3.1.3.
  8. Kokku on võlgnikul rahalisi vahendeid summas 0,83 eurot. 1.1.
  9. Võlgniku omandis olevad ja olnud sõidukid 1.1.4.
  10. Maanteeameti andmete kohaselt võlgniku nimele liiklusregistris registreeritud sõidukid puuduvad. 1.1.
  11. Maksukohustuslase ettemaksukonto 1.1.5.
  12. Ettemaksukonto saldo seisuga 27.04.2017 on 0,00 eurot. 1.1.
  13. Kokkuvõttes igasugune vara, millele oleks seaduse kohaselt võimalik pöörata sissenõuet ning mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid, võlgnikul puudub. 1.
  14. Võlgniku kohustused 1.2.
  15. Maksuvõlgnevused summas 9 999,01 eurot. 1.2.1.
  16. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul seisuga 27.04.2017.a. maksukohustus summas 7 498,78 eurot, millele lisandub maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 2 500,23 eurot. 1.2.
  17. Võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused 1.2.2.
  18. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja poolt 24.04.2017 edastatud registriväljavõtte kohaselt on võlgniku osas algatatud järgmised täitemenetlused. Võlgnevused kokku 416.35 eurot: 1.2.2.1.
  19. 1.2.2.1.
  20. 1.2.2.1.
  21. 1.2.2.1.
  22. Kohtutäitur Õnne Pajur menetluses 08.09.2006.a. algatatud täiteasi nr.181/2006/907 Maksu- ja Tolliamet avalduse alusel, nõude summa 2 259,21 eurot. Kohtutäitur Õnne Pajur menetluses 11.01.2005 algatatud täiteasi nr 181/2005/55 Maksu-ja Tolliamet avalduse alusel, nõude summa 4 720.64 eurot. Kohtutäitur Enno Kermik menetluses 13.09.2007 algatatud täiteasi nr 180/2007/853 EMT AS avalduse alusel, nõude summa 236,32 eurot. Koos täitekuludega nõuete jääk 143,65 eurot. Kohtutäitur Rocki Albert menetluses 04.08.2014 algatatud täiteasi nr 176/2014/1388 Consortio Fashion Group OÜ avalduse alusel, nõude summa 272,70 eurot. Koos täitekuludega nõuete jääk 272,70 eurot. 1.2.
  23. Kokku on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul kohustusi vähemalt summas 10 415,36 eurot. 1.
  24. 1.3.
  25. Halduri hinnang selle kohta kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid.
  26. AJUTISE HALDURI HINNANG VÕLGNIKU MAKSEJÕUETUSE TEKKIMISE PÕHJUSTE JA AJA KOHTA 2.
  27. Vastavalt

§ 22

lg 5 peab ajutine haldur andma arvamuse ka maksejõuetuse põhjuse kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. 4 2-17-5055 2.

  1. Käesoleval ajal ei ole ajutisel halduril andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu. 2.
  2. Analüüsides kõiki ajutises menetluses kogutud dokumente, leiab haldur, et võlgniku maksejõetus on peamiselt tingitud võlgniku äritegevusest ja sellega seotud maksude tasumata jätmises. Võttes arvesse maksuvõlgnevust summas 9 999,01 eurot ja muid kohustusi kokku, ei ole võlgnikul vara ja sissetuleku puudumisel võimalik oma kohustusi täita. 2.
  3. Ülima tõenäosusega ei võimalda võlgnikul lasuvate kohustuste ulatus tulenevalt võlgniku majanduslikust seisundist kohustusi täita ka pikemas perspektiivis, seega on võlgnik maksejõuetu.
  4. ANDMED KURITEO TUNNUSTEGA TEGUDE VÕI RASKETE JUHTIMISVIGADE KOHTA NING TAGASIVÕITMISE JA TAGASINÕUDMISE VÕIMALUSTE KOHTA 3.
  5. Võlgniku arvelduskontode ülevaatuse käigus ebaharilikke ning tavapärasest majandustegevusest kõrvalekalduvaid tehinguid ei ilmnenud. Samuti ei nähtu ajutise halduri kasutuses olevatest materjalidest tehinguid, mis oleksid tagasivõidetavad. Kindlasti ei saa neid siiski ka täielikult välistada.
  6. AJUTISE HALDURI ARVAMUS VÕLGNIKU KOHUSTUSTEST VABASTAMISE MENETLUSE VÕIMALIKKUSE KOHTA 4.
  7. Analüüsides menetluses kogutud dokumente, asub haldur seisukohale, et kohustustest vabastamise menetlus on võlgniku suhtes võimalik, kuivõrd puuduvad

§ 171lg-s 2 sätestatud eeldused kohustustest vabastamata jätmiseks.

4.

  1. Võlgnik ei ole esitanud avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kuid võlgniku sellekohase avalduse esitamise korral on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus võimalik.
  2. LÕPPJÄRELDUSED 5.
  3. Ajutine haldur on koostanud aruande avalikest registritest ja andmebaasidest saadud informatsiooni põhjal, mille käigus on kindlaks tehtud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 10 415,36 euro ulatuses. Igasugune vara ja sissetulek, mille arvelt täita võlausaldaja nõuet aga võlgnikul puudub. 5.2.

§ 171

lg 1¹ kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei esine PankS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, millest tulenevalt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine võimalik, sellekohase avalduse esitamise korral. 5.3. Kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, leiab ajutine haldur, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja, võlgnik, keegi võlausaldajatest või kolmas isik soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Samas märgib ajutine haldur, et kogutud asjaolusid arvestades puudub võimalus täita

§-is 2 toodud pankrotimenetluse peamist eesmärki, so rahuldada võlgniku vara arvelt võlausaldajate nõudeid. Tulutoova tegevuse otsimise kohustus võib võlgnikul tekkida seoses kohustustest vabastamise menetluse algatamisega, kuid käesolevaks hetkeks ei ole võlgnik ise ei avaldanud soovi sellise menetluse algatamiseks. 5.

  1. Ajutise halduri hinnangul Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 2000,00 eurot, mis kataks esmased pankrotimenetluse kulud. 5.
  2. Kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on ajutine haldur nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. 5 2-17-5055 Kohtu seisukoht

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 10

lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.

§ 10

lg 2 p 2 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks.

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on oma nõuet põhistanud ja tõendanud. Maksukohustuslaste registri andmetel /t.l. 4/ on 30.03.2017 seisuga L Hi kohustus maksuhalduri eest kokku 9895,52 eurot (lisa 1), millest põhivõlg on 5 090,90 eurot, intressinõue 2 377,83 eurot ja arvestuslik intress 2 426,79. Maksuhalduri nõue on kohtutäituri täitmisel alates 06.09.2006 /t.l. 6/. Kohtutäitur on arestinud võlgniku pangakontod. 10.05.2016 andis kohtutäitur maksuhaldurile tagasisidet, mille kohaselt võlgnikul vara puudub ning tööl ei käi (lisa 3). Viimane laekumine maksuhalduri kontole maksuvõla katteks toimus 11.04.2016 summas 50,56 eurot. 18.02.2013 esitas maksuhaldur L Hile pankrotihoiatuse nr 13-12/1273-1 /t.l. 9/. Pankrotihoiatuses hoiatas maksuhaldur tekkinud kohustuste tasumata jätmise tagajärgedest. Pankrotihoiatus edastati posti teel väljastusteatega L Hi aadressile XXXXXXXXXe, mille võttis vastu 20.02.2013 XXXX)/t.l. 10/. Võlgnik ei ole kohustusi täitnud. Võlgnik nõudele vastuväidet ei esitanud. Ajutise halduri esitatud aruande kohaselt on L Hil võlgasid 10 415,36 eurot. Võlgnikul puudub igasugune vara millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Võlgnik on esitanud kohtule võlgadest vabastamise avalduse.

§ 171lg.

11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et L H on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu on vaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotiseaduse § 31 lg. 6 järgi pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus määrab pankrotihalduriks senise ajutise pankrotihalduri Veli Kraavi, kes on andnud oma nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viiakse läbi 12. 06. 2017 kell 11.30 Kuressaare kohtumajas.

§ 23

järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise 6 2-17-5055 halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (lg. 1). Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja (lg. 2). Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (lg. 3). Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

§ 65lg.

1 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks kokku summas 432 eurot, e. 10 tunni eest 36 €/h (sisaldab käibemaksu), mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Kuluna taotleb ajutine haldur 48 eurot väljamõistmist võlgnikult. Kuna võlgnikul ei jätku vara vajalikeks väljamakseteks määrab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest menetlusabi korras. Kulude osas jätab kohus menetlusabi määramata ja arvestades võlgniku majanduslikku ja tervislikku seisundit kulu võlgnikult välja mõistmata. Kohus juhindub määruse tegemisel ka Pankrotiseaduse § 27, 31-33, 54, 56, 78 ja TsMS § 475 lg. 1 p. 12² , 477, 478, 479. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.