← Eesti

2-17-7281/17

Obsah (4)§ 534§ 539§ 659§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-17-7281 Määruse tegemise aeg ja koht 02.06.2017, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing Kohtuasi Sihta

§ 534

lg 1 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta.

§ 534

lg 5 alusel võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.

  1. Esitatud taotlusest ja sellele lisatud arsti arvamusest nähtus, et ŽG hospitaliseeriti valvearsti poolt tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusega 08.05.2017 kell 10.
  2. Taotluse esitamise ajaks ei olnud ŽG seisund paranenud, ta oli jätkuvalt ebastabiilne ega suutnud otsustada adekvaatselt oma ravi vajaduse üle.
  3. ŽG raviarst dr IV selgitas, et patsient on korduv haige, kes kodus ravimeid ei võta. Haigushoo ägenemisel pöördub politsei poole. Sel korral nõudis politseist häälekalt 7 aasta taguse avalduse läbivaatamist. Haiglasse tulles oli väga agressiivne, sai ravimit ja magas mõned tunnid.
  4. Ärakuulamisel avaldas puudutatud isik, et haigus algas
  5. aastal. Ta kirjutas e-kirju salaviina, larseni (salaalkohol) ja Venemaa baaside kohta. Selgitas, et töötab Iru Hooldekodus ja on väga hinnatud töötaja. Ta ei soovi haiglas olla, ta on väga rahulik inimene, vahest ainult räägib kõvema häälega, kui tal on kõrvaklapid peas. Tema õppimise ajal oli Tartus väga palju narkomaane, tarvitati „kalpatškid“, s.o narkootikum, mida ekspertiis ei näita. Seal häkiti tema arvutisse ja varastati kogu sotsiaalmeediasse kirjutatud info. Sotsiaaltöötajaid huvitavat vaid tema võlad. Ta ei 3

(6)karjunud politseijaoskonnas, viis vaid oma avalduse sinna ja küsis prokuröri, kes asjaga tegeleb. Selle peale politsei mõõtis tema jalanumbri ja pani ta käed raudu ning tõi ta haiglasse.
  1. Riigiõigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar toetas taotlust.
  2. Muude isikute ärakuulamist ei pidanud maakohus vajalikuks, sest arvestades ŽG psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita teiste isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele.
  3. Arvestades ŽG psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei olnud muul viisil võimalik, oli maakohtu hinnangul alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit

§ 534lg 5 alusel.

Maakohut hinnangul oli isiku ohtlikkus lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline.

  1. ŽG-l esines raske psüühikahäire (paranoidne luululine häire) ja tema käitumine oli täiel määral psüühilisest haigestumisest mõjutatud, mistõttu haiglaravita jäädes püsiks ta ohtlikuna eelkõige ümbritsevatele, kuid ka iseendale. Eelnevat kinnitab see, et 24.04.2017 oli tema raviarst kirjutanud ambulatoorsele kaardile, et patsient helistas korduvalt, sõimas, karjus, ähvardas ja nõudis mingisugust miljonilist võlga ja keeldus arsti juurde tulemast. Arst võttis ühendust haige emaga, kuid ema patsienti haiglasse ei saatnud. Samuti oli oluline ŽG pöördumine politseijaoskonda, kus ta oli lärmanud, süüdistanud, nõudnud ebatsensuurselt midagi arusaamatut. ŽG selgitas eeltoodud käitumist sellega, et ligi seitse aastat tagasi saanud ta teada salaviinaärist ja temale tehtud salaviinaga süsti, mille kohta ta esitas politseisse kaebuse. 08.05.2017 läks ta selle kohta jaoskonnast küsima, kuid teda toodi haiglasse. Haiglasse saabudes oli väga agressiivne. ŽG seisundi hinnangust lähtuvalt ei olnud tõenäoline tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes. Varasemast ravikogemusest lähtuvalt ei olnud alust prognoosida seisundi paranemist nelja ööpäeva vältel ha oli vajalik pikaajaline hospitaliseerimine.
  2. Eeltoodu põhjal lubas maakohus ŽG suhtes kohaldada tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi kuni ravi vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 40 päeva. Maakohus leidis, et kinnisesse asutusse paigutamise tingimused olid täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht nii ŽG-le endale, kuid eelkõige ümbritsevatele. Taotlusest nähtuvalt vajas puudutatud isik ravi ja ravimite manustamist ning seetõttu tuli anda luba talle tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui ta vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
  3. Tulenevalt

§ 539

lg-st 3 lõpetab kohus esialgse õiguskaitse korras isiku kinnisesse asutusse paigutamise määratud tähtaja saabumisel või enne määratud tähtaega kui paigutamise eeldused on ära langenud. Tahtevastase ravi kohaldamise eelduste äralangemise üle otsustab psühhiaater (raviarst). Määruskaebus ja selle põhjendused 16. 12.05.2017 esitas ŽG määruskaebuse, milles palus maakohtu 10.05.2017 määrus tühistada, kuna ei esine PsAS § 11 lg 1 p-des 1-3 nimetatud asjaolusid. 4

(6)
  1. Määruskaebuse esitaja leiab, et ta ei ole haige ning saab kõigiga tööl ja kodus väga hästi läbi. Teda hinnatakse. Tal on probleem vaid politseiga, kes eirab juba aastaid oma kohustusi ja kui kaebuse esitaja pöördub politseinike poole oma õiguste kaitseks, siis on politseinikud vägivaldsed, mõnitavad teda ning toovad vägisi haiglasse.
  2. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et tema ravile paigutamise taga on politsei, kes hoidub oma kohustuste täitmisest. Ta leiab, et tõendamata on nii tema ohtlikkus kui ka muu psühhiaatrilise abi piisamatus. Menetluse edasine käik
  3. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  4. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

§ 659

ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§ 659ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid.

21.

§ 534

lg 1 kohaselt võib kohus taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Puudutatud isik on seadnud kahtluse alla PsAS § 11 lg-s 1 toodud eelduste esinemise. 22. Ringkonnakohus määruskaebuse väidetega ei nõustu ja leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud vältimatu psühhiaatrilise abi korras tahtevastase ravi kohaldamise tingimused ja määruskaebuses esitatud väited ei lükka ümber raviasutuse psühhiaatrite poolt esitatud andmeid, mille kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (paranoidne luululine häire) ning puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Raviarsti arvamusest nähtuvalt võib puudutatud isik ravita jäämisel olla ohtlik eeskätt teda ümbritsevatele isikutele. 23.

§ 534

lg 5 teise lause kohaselt võib esialgse õiguskaitse tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui isik on ära kuulatud ja tähtaja pikendamine on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Maakohtu määrusest tulenevalt on isik ära kuulatud ning esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamine oli psühhiaatrite arvates ilmselgelt vajalik. Psühhiaatrite IV ja ML 10.05.2017 arvamus (tl 2) on piisav, et hinnata esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust ja seda, et muu psühhiaatrilise ravi 5

(6)kohaldamine ei ole ilmselt küllaldane. Seega on täidetud

§ 534

lg 5 teisest lausest tulenevad eeldused esialgse õiguskaitse pikendamiseks kuni 40 päevani. 24.

§ 172

lg-st 3 tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud riigi kanda. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.