← Eesti

3-16-2477/21

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-16-2477 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2017, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla 03.10.2016 käskkirja nr 6-3/336 osaliseks tühistamiseks ja 02.11.2016 vaideotsuse nr 1-11/6772 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX; Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon
  2. Jätta XXX kaebus rahuldamata.
  3. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 19.06.2017 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Tartu Vangla 03.10.2016 käskkirjaga nr 6-3/336 (edaspidi vaidlustatud käskkiri) määrati XXX tähtajaliselt alates 07.10.2016 kuni 31.01.2017 vangla majandustööle abitöölise ametikohale. 06.10.2016 esitas XXX vanglale vaide nr 1-11/677-1, milles taotles 03.10.2016 käskkirja nr 63/336 tühistamist ja uue individuaalse täitmiskavaga (edaspidi ITK) kooskõlas oleva käskkirja väljaandmist. Vaide kohaselt on ITK-s märgitud tööhõives osalemine
  5. aasta IV kvartalis, kuid käskkirja kohaselt tuleb töötada ka
  6. aasta I kvartalis. Tartu Vangla jättis 02.11.2016 vaideotsusega nr 1-11/677-2 XXX vaide rahuldamata.
  7. 30.11.2016 esitas XXX Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 03.10.2016 käskkirja nr 63/336 ja 02.11.2016 vaideotsuse nr 1-11/677-2 õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebuses oli esitatud esialgse õiguskaitse taotlus peatada Tartu Vangla 03.10.2016 käskkirja nr 6-3/336 täitmine alates 01.01.
  8. Tartu Halduskohus 06.12.2016 määruses jättis XXX kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks 7-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest.
  9. Pärast kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamist, nõuete täpsustamist ja riigilõivu tasumist võttis Tartu Halduskohus 15.12.2016 määrusega XXX kaebuse Tartu Vangla 03.10.2016 käskkirja nr 6-3/336 osaliseks tühistamiseks ja 02.11.2016 vaideotsuse nr 1-11/677-2 tühistamiseks menetlusse, tegi vajalikud eelmenetluse toimingud ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 27.12.2016 esitas XXX Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus andis 30.12.2016 määrusega kaebajale tähtaja määruskaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse kõrvaldamiseks, s.o selle esitamisel riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks. Kuna XXX määruskaebuse puudusi ei kõrvaldanud, siis Tartu Ringkonnakohus tagastas 17.01.2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 15.12.2016 määrusele läbivaatamatult. KAEBAJA VÄITED
  10. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri rikub tema õigusi, sest tulenevalt talle 29.09.2016 koostatud ITK-st on tema tööhõives osalemine planeeritud
  11. aasta
  12. kvartalis, seega on tema tööle määramine jaanuaris 2017 õigusvastane. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  13. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jääb vaideotsuses toodud seisukohtade juurde ja ei pea vajalikuks neid korrata. Vastustaja vastuväidete kohaselt tuleneb kinnipeetava töökohustus seadusest, mitte ITK-st ning kuna jaanuaris 2017 ei olnud kaebaja töökohustusest vabastatud ega esinenud vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 37 lg-s 2 toodud aluseid, siis ei saa tema tööle määramist perioodiks 01.01.2017 kuni 31.01.2017 pidada õigusvastaseks ega tema õigusi rikkuvaks. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
  14. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
  15. Kaebaja väidab, et teda sunnitakse ITK väliselt ilma tema vastava soovi ja nõusolekuta töötama. Kohus sellise väitega nõustuda ei saa ja on seisukohal, et kaebaja määrati vaidlustatud käskkirjaga vangla majandustööle alates 07.10.2016 kuni 31.01.2017 õiguspäraselt.
  16. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on süüdimõistetu ning kannab karistust kohtu süüdimõistva otsuse alusel. Kinnipeetavale tuleneb töökohustus VangS § 37 lg-st
  17. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) § 29 teine lause võimaldab erandina kohaldada sundi töö osas, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus Rec

(2006)2 liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta art 105.2 sätestab õiguse nõuda kinnipeetavatelt, kes ei ole jõudnud pensioniikka, töötamist vastavalt nende füüsilisele ja vaimsele seisundile, mille määrab kindlaks arst. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 4 lg 3 kohaselt ei hõlma mõiste «sunniviisiline või kohustuslik töötamine» töid, mida harilikult vastavalt sama konventsiooni art 5 sätetele nõutakse kinnipidamisel või selliselt kinnipidamiselt tingimisi vabastamise korral. Sundtööd võib nõuda ka „tavalise kodanikukohustuse“ osana ning kõigilt kinnipeetavatelt.
  1. Justiitsministri 14.05.2008 määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (edaspidi määrus nr 21) § 1 lg 1 kohaselt on ITK kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Seega on tegemist programmilise dokumendiga, mitte konkreetse haldusaktiga, mis reguleerib kinnipeetava õigusi ja kohustusi. Määruse nr 21 § 4 lg 1 kohaselt koostatakse täitmiskava kogu kinnipeetava karistusaja kohta ja sellest peab nähtuma, milliseid sekkumisi, mis järjekorras ja millal planeeritakse kinnipeetava suhtes rakendada tema karistuse kandmise ajal. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt sekkumised planeeritakse riskivaldkondade kaupa kogu karistusaja ulatuses aasta täpsusega, arvestades karistusaja pika- ja lühiajalisi eesmärke ning sekkumiste prioriteete (täitmiskava I osa). Täitmiskava sisaldab kogu karistusaja planeeringu kõrval täitmisperioodi (täitmiskava II osa), milles nähakse ette kinnipeetava suhtes rakendatavad konkreetsed sekkumised lühema aja jooksul ning lg 3 kohaselt on täitmiskava täitmisperiood üks aasta, mida arvestatakse alates täitmiskava kinnitamisest. Täitmisperioodil rakendatavad sekkumised planeeritakse kvartali täpsusega. Seega eelnimetatud lause kohustab vanglat kvartali täpsusega planeerima sekkumiste rakendamist, kuid planeeritavate sekkumiste kestvust täitmiskava ei reguleeri.
  2. Samuti ei seo kehtiv õigus kinnipeetava kohustust töötada ITK-s planeeritud töötamise ajaga. See tähendab, et kinnipeetav on kohustatud töötama ka siis, kui ITK-s töötamist ette nähtud ei ole. Kuivõrd kehtiv õigus ei vabasta kinnipeetavat töökohustusest ajaks, mil töötamist ITK-s ette nähtud ei ole, ei ole ka kaebaja jaanuaris 2017 töökohustusest vabastatud. Seetõttu on kaebaja kohtu arvates ekslikul seisukohal, et väljaspool ITK planeeritud tegevuse (antud juhul tööhõive) aega on tema tööle rakendamine õigusvastane ning lubamatu.
  3. Vaidlust ei ole menetlusosalistel selles, et kaebajale 29.09.2016 koosatatud täitmiskava I osa kohaselt on kaebajale tööhõives osalemine planeeritud vahemikus aastatel 2015-2021, samas näeb täitmiskava II osa ette tööhõives osalemise planeerimise
  4. aasta
  5. kvartalis. Kuna kinnipeetava töökohustus tuleneb seadusest, mitte ITK-st ning jaanuaris 2017 ei olnud kaebaja töökohustusest vabastatud ega esinenud VangS § 37 lg-s 2 toodud aluseid, siis ei saa kaebaja tööle määramine rikkuda tema õigusi.
  6. Kohus märgib lisaks, et VangS § 37 lg 1 piirab kooskõlas PS § 29 lg-ga 2 kinnipeetava õigust valida endale meelepärast tööd. Kui vanglal on pakkuda kinnipeetavale tema võimetele ja oskustele vastavat tööd VangS § 38 lg 1 mõttes, on kinnipeetav kohustatud seda tegema sõltumata sellest, kas see langeb kokku tema vaba valikuga või mitte. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIK) välistab sunnitöö määratlusest kinnipeetavate töö, nähes art 4 lg 3 p-s a ette, et konventsiooni mõistes sunniviisiline või kohustuslik töötamine ei hõlma töid, mida harilikult vastavalt konventsiooni art-le 5 nõutakse kinnipidamisel või kinnipidamiselt tingimisi vabastamise korral. EIK praktikast järeldub, et kinnipeetavatelt töötamise nõudmine on õigustatud, kui see teenib nende ühiskonda taasintegreerimise eesmärki. Seega tuleneb kinnipeetava töökohustus seadusest, mitte tema suhtes koostatud ITK-st ning kinnipeetav on kohustatud töötama sõltumata oma isiklikust arvamusest töötamise soovi või tahte, nõusoleku, tehtava töö olemuse jms kohta.
  7. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.