) § 44 lg 1 sätestab, et isik võib pöörduda kaebusega halduskohtusse oma õiguse kaitseks.
lg-s 1 sätestatu tähendab eelkõige seda, et kaebajal peab olema isiklik puutumus kaevatava haldusakti või toiminguga, mis väljendub tema subjektiivsete õiguste riives. 3.Esiteks peab kohus vajalikuks selgitada asjas toimunut. Nimelt kaebaja on vaidlustanud Tartu Linnavalitsuse AEO vastust kaebajate pöördumisele - 20.03.2017 nr 7-1/21647 „Tähe tn xx mitteeluruumide nr 2 ja 3 kasutusteatise menetlusse kaasamise vastus“. Kaebajad on Tähe xx korteriomanikud ehk kaasomanikud neile kuuluvate korteriomandite osas. Kokku on kinnisasjal 52 korteriomandit, 60% ärimaa ja 40% maa sihtotstarbest on elamumaa. Ruum M2, M3 ja M4 on mitteeluruumid ja kuuluvad AS-le A., kes on antud asjas kasutusteatise esitaja ning kasutusteatise kohaselt liidetakse mitteeluruumid 3 ja 4 mitteeluruumiks nr 3 koolieelseks lasteasutuseks (lasteaed) ja mitteeluruum nr 2 muutub muuks haridus- või teadushooneks. M 2 oli enne kaupluseruum, M3 ja M4 olid muud spordihooned. Kasutusteatise esitas AS A. Tartu Linnavalitsuse AEO-le 15.02.2017. Vastavalt Ehitusseaduse (EhS) § 48 lg 5 kohaselt on linnavalitsus kaasanud kinnistu omanikud kasutusteatise menetlusse. Esmalt on esitatud kasutusteatis 21.12.2016 ning kuni 15.02.2017 peeti läbirääkimisi kasutusteatise menetlemise asjus muudetavate Tähe xx mitteeluruumide nr 2 ja 3 kasutusotstarbe muutmise osas. 01.03.2017 kirjaga nr 7-1/21647 kaasati menetlusse asja puudutavad isikud ning 11.03.2017 pidid puudutatud isikud andma omapoolsed seisukohad asja kohta. Mõlemad kaebajad on vastanud kirjalikult ja märkinud, et kasutusotstarvet saab muuta ainult kõikide kaasomanike nõusolekul ning nemad nõusolekut ei anna.. Tartu Linnavalitsus on vastanud 20.03.2017 kirjaga nr 7-1/21647 „Tähe tn xx mitteeluruumide nr 2 ja 3 kasutusteatise menetlusse kaasamise vastus“, millega on selgitatud tekkinud olukorda. Kaebaja peab nimetatud kirja haldusaktiks ning palub selle tühistamist, kuna kaebaja arvates on määratud kirjaga ruumide M2 ja M3 kasutusotstarbe muutmine. Kaebaja on märkinud ka, et haldusaktil puudub vaidlustamisviide ning haldusakt on puudulik. Kohus on selgitanud kaebuse käiguta jätmise määruses ning märgib ka käesolevalt, et tegemist ei ole haldusaktiga ning sellega ei ole otsustatud elamu-ärihoones ruumide kasutusotstarbe muutmist. Vaidlusaluse vastuse näol on tegemist haldusorgani poolt kaebajate ärakuulamisega haldusmenetluses, kuna kaebajaid teavitati kasutusteatisest ning neile anti võimalus vastata. Kohus on seisukohal, et kaebajate poolt vaidlustatud 20.03.2017 kiri nr 7-1/21647 ei riku kuidagi kaebajate subjektiivseid õigusi, AEO vastusega ei ole antud õigust kasutusteatise 2 esitajale asuda kasutama ruume muudetud kasutusotstarbel nagu arvavad kaebajad. Kiri on selgitava iseloomuga ning nimetatud kirjaga ei tekitata, ei muudeta ega lõpetata kellegi õigusi ja kohustusi. Vaidlusaluste ruumide kasutusotstarve muudatus registreeriti AEO poolt 21.03.2017 (esitati ehitisregistrile) ning vastuväiteid esitanud kaasatud isikutele saadeti 20.03.2017 kiri, milles teavitati neid Tähe xx kahe mitteeluruumi kasutusotstarbe muutmisest ning põhjustest, miks ei arvestatud kaebajate vastuväidetega. Kuna kaebajate sooviks on mistahes viisil tühistada vaidlusaluste ruumide kasutusotstarbe muutmine, siis 20.03.2017 Tartu Linnavalitsuse poolt saadetud vastuse vaidlustamine ei vii kaebajat soovitud eesmärgini. 4.Samuti ei saavuta kaebajad oma eesmärki ka läbi kasutusteatiste vaidlustamise ja selle registreerimise ehitisregistris. Kohus on seisukohal, et kaebajad ei saa kasutusteatist vaidlustada kasutusotstarbe muutmiseks. Kasutusteatis ei ole ka haldusakt nagu arvab kaebaja, seega ei saa esitada ka selle suhtes tühistamisnõuet. Tartu Linnavalitsus on ka välja toonud asjaolu, et tegemist on kasutusteatise näol taotluse esitamisega ning taotluse esitamise õigust ei saa kelleltki ära võtta. Ka antud juhul on 21.12.2016 ja 15.02.2017 esitanud AS A. kasutusteatised ruumide kasutusotstarbe muutmiseks ning asjaolu, et kaebajatele on see vastumeelt, ei saa AEO jätta oma ülesannet täitmata. Vaidlusaluste ruumide kasutusotstarve muudatus saadeti ehitisregistrisse AEO poolt. EhS § 47 lg 2 kohaselt tuleb kasutusteatis esitada kui ehitis on valmis ja soovitakse seda või selle osa kasutama hakata ning täidetud on kõik ehitisele ettenähtud nõuded. 5.Antud juhul ei ole vaidlusesemeks ehituslikud küsimused. Kasutusloa (kasutusteatise) andmisest keeldumise alused on loetletud EhS § 55 (kasutusloa andmisest keeldumise alused) ning AEO saab keelduda kasutusteatise teavitatuks lugemisest juhul kui esineb üks eelnimetatud sättes viidatud asjaolu. Lihtsustatud korras kasutusotstarbe muutmine on võimalik vaid siis kui kasutusotstarbe muutmisega ei kaasne ehitustegevust ega olulist mõju avaldamist teistele. 6.Riigikohtu halduskolleegium on kohtulahendis 3-3-1-57-14 märkinud, et olukorras, kus ehitis on valminud, ehitisele on antud kasutusluba, mis kinnitab vastavust ehitisele ettenähtud nõuetele, pole tuvastatud ehitise vastuolu ehitistehniliste nõuetega ega ehitise arhitektuurilist või ruumilist sobimatust ja ehitamisel ei ole rikutud avalikke huve kaitsvaid norme, ei ole kaasomanike vahelise sisult eraõigusliku vaidluse lahendamiseks ja kaasomanikele tekitatud võimaliku kahju kõrvaldamiseks põhjendatud kasutusloa kehtetuks tunnistamine. 7.Mis puudutab kaasomanike nõusolekut kasutusotstarbe muumiseks (kaebajate kaebus tugines põhiliselt sellele, et nad pole andnud kooskõlastust ruumide kasutusotstarbe muutmiseks), on tegemist eraõigusliku vaidlusega, mis lahendatakse kaasomanike vahelisel kokkuleppel. Tsiviilasjas 2-14-9599 on AS A. esitanud hagi kaasomanike vastu (ka kaebajate vastu) nõusolekute andmise kohustamiseks. Tsiviilasjas 2-12-43324 on jõustunud käesolevaks hetkeks ringkonnakohtu lahend, kus oli arutusel Tähe tn xx Tartus asuvate ruumide M2, M3, M4 kasutusotstarbe vaidlus. 8.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 121 lg 2 p 2 kohaselt ei ole esitatud kaebusega võimalik kaebajatel saavutada oma eesmärki 3 (milleks on vaidlusaluste ruumide kasutusotstarbe muutmise tühistamine) ja kaebus kuulub tagastamisele. Kohus on püüdnud käiguta jätmise määrusega kaebajate esindajale selgitada vaidlusaluse kirja ja kasutusteatise olemust, kuid kaebajate esindaja jäi enda seisukohtade juurde. 9.
lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui esitatud kaebusega ei saavutata eesmärki. Nimetatud tagastamise alus hõlmab nii kaebuse ilmselget perspektiivitust kui ka ebaõiget nõudeliiki. Nimetatud alus võimaldab kohtul nii ennatlikult esitatud kui ka eduväljavaateta kaebused tagastada (halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne, Kalle Merusk, Ivo Pilving) Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse menetletava kaebusega ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus märgib, et nõuete esitamisel käesolevas asjas on ka kaebajate esindaja olnud ebakindel, esitades mitmeid alternatiivseid taotlusi. 10. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule halduskohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse (
Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (
11.Jõustunud kohtulahendis asendada kohtu algatusel isikute nimed tähemärkidega
(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.