2-07-23786 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Vanemkohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-23786

) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. 2 2-07-23786 Harju Maakohtu 01.11.2000 otsusega on Xxxx tunnistatud teovõimetuks, tema üle on seatud eestkoste ja eestkostjaks määratud Xxxx. Harju Maakohus rahuldas tsiviilasjas nr 2-07-23786 16.10.2007 määrusega Viimsi valla avalduse ja vabastas Xxxx´e Xxxx´i eestkostja ametist. Kohus määras, et kuni uue eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid Viimsi vald. Tsiviilasjas nr 2-11-49542 rahuldas kohus Viimsi Vallavalitsuse avalduse ja pikendas Xxxx´i eestkostja Viimsi Vallavalitsuse ametiaega kuni 19.04.2017, so 5 aastat. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 13.03.2017 aktist nr 19 (ekspert ) nähtub, et isiku vaimne seisund ei võimalda teda ära kuulata kohtuistungil. Teda on võimalik ära kuulata tema tavalises keskkonnas, et see ei tekitaks isiku tervisele kahjulikke tagajärgi. Isik ei ole võimeline oma tegude tähendusest (tagajärgedest) aru saama ja neid juhtima. Isik ei ole võimeline mõistma menetlusõigusi ja -kohustisi. Eestkoste on vajalik 5 (viieks) aastaks. Isikul esinevad psüühikahäired (paranoidne skisofreenia tahte-tundeelu defekti ja residuaalsete luulumõtetega), mis takistavad ja piiravad tema võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust arusaamist, oma käitumise juhtimist ning oma tegude kaugtagajärgede mõistmist. Isikul esinevad psüühikahäired võivad avalduda polümorfses sümptomaatikas nagu mäluhäired, valed mälestused, mineviku sündmuste tõlgendamine psühhootiliste elamuste struktuuris jms. Isik vajab kõrvalist abi igapäevaste toimingute juures. Isikul esinevate psüühikahäirete tõttu on tema arusaamisvõime puudulik. Isik ei suuda adekvaatselt hinnata oma toimetulekuvõimet ja abivajadust, sh ei suuda esitada seisukohta eestkostja määramise vajaduse ning temale usaldusväärsete isikute kohta. Isikul esinevad käesoleval ajal oma psüühilise seisundi poolest takistused ja piirangud sotsiaalsele toimetulekule. 22.02.2017 Alutaguse Hoolekeskuses toimunud ärakuulamisel Xxxx kohtuniku selgitustest aru ei saanud. Vastuseks kohtuniku küsimustele, kas ta saab aru eestkoste vajadusest ja eeskostja ülesannetest Xxxx vastas, et ta on Lubjas, praegu eestkostjat ei ole ja pole vajagi. Ta on praegu sovhoosi majas, aga tahab tagasi koju Pirita sovhoosi. Tema eest hoolitses õde kes teeb seda ka edaspidi. Eestkostjat ei ole vaja. Kohtu küsimustele kuupäeva, aastaaja ja rahaühikute kohta vastas, et arveid tasuvad sanitarid, mis rahaühik on, seda ta ei tea, pensionit saab, sellega tegelevad sanitarid. Arvutamisega tema ei tegele, sanitarid teevad seda. Ajas ja kohas isik ei orienteeru, ennast iseseisvalt vabalt väljendada ei suuda. Küsimustele lähedaste osas vastas, et õde ei ela Eestis, on Sankt-Peterburgis, seal elab ka tema ema. Lähedased ei saa teda vaatama tulla, sest siia sovhoosi transporti ei ole. Õde on Xxxx, vastab kohtuniku küsimusele, et võib-olla õde võiks olla eestkostja, kui seda on vaja. Töökoha ja tegevuse suhtes selgitas, et teeb mittemidagi. Vaatab televiisorist banditismi see on huvitav. Mõrvad on ka huvitavad. Lehti ei loe, raamatuid ei loe, uudiseid ei kuula. Teab, et president on naine, Kaljurand. Kohtunik veendus vahetu mulje põhjal, et isik ei ole võimeline talle eestkoste seadmise küsimuses adekvaatselt oma tahet avaldama. Eestkostja Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) on selgitanud, et Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo 22.05.2015 otsusega nr xxxxon Xxxx´ile määratud sügav puue tähtajaga kuni 29.08.

1. Sotsiaalkindlustusameti ekspertarst hinnangul on Xxxx´i puude raskusastme tuvastamise aluseks kompenseeritud vaimsete funktsioonide häire ja tal esineb sügav puue, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud. SA Jõhvi Haigla poolt ajavahemikul
2. juuli-august on Xxxx´ile koostatud isiklik rehabilitatsiooniplaan, mis kehtib kuni 31.07.
3. Rehabilitatsiooniplaanist nähtub, et Xxxx´il on diagnoositud püsikululine paranoidne skisofreenia ja 2011 peaajuinfarkt, mille tagajärjel kognitiivse tegevuse häire, parema kehapoole spastiline hemiparees. Xxxx viibib alates 25.10.2011 Xxxxööpäevaringsel hooldusteenusel, kuna vajab igapäevaelus igal ööpäeval kõrvalabi ja juhendamist. Xxxx sotsiaalvõrgustik lähisugulastest on ema Xxxxja õde Xxxx, kes elavad Venemaal Sankt-Peterburgis. Reaalselt ei ole Xxxx ema ja õde aastate jooksul 3 2-07-23786 ühendust võtnud ja tänaseks igasugune kontakt puudub. Xxxxl lapsi ei ole. Xxxx on eelistanud omaette hoida ja sellega seoses ei ole tekkinud sõpruskonda, kellega ta praegu suhtleks. Xxxx jäi peale 2011 peaajuinfarkti tagajärjel ratastooli. Xxxx paremas jalas on painutuskontraktuur põlves ja hüppeliigeses, puusast suudab ta täiel määral jalga sirutada. Xxxx parema käe õlas ja küünarliigeses on osaline liikuvuspiiratus, kuid see ei takista eneseteenindusel ega ratastooli kasutamisel. Xxxx käib igapäevaselt hooldekodu spordisaalis treenimas trenažööril käsi ja jalgu, kuna talle on oluline säilitada ja parandada liikumist. Xxxx ratastool vastab mehe vajadustele ja ta tuleb toime selle kasutamisega ja liikumisega. Xxxx igapäevaselt ratastooliga õues ei käi, enamuse ajast veedab aega oma toas ja huvitub vähe ümbritsevast. Omaalgatusel ühisüritustest osa ei võta. Xxxxl on ligipääs kõikjale Xxxxhoones ja ka väljamineku võimalus. Xxxx kasutab keha pesemisel dušitooli ja tuleb toime ratastoolis dušitoolile siirdumisega, kuid hooldekodu poolt on tagatud järelvalve, et ei esineks kukkumisohtu. Xxxx vajab abi riietumisel ülepea käivate riiete alla tõmbamisega. Xxxx kasutab püksmähkmeid (ei tunne, kui soovib tualetti) ja uriini kogumispudelit (tualetis ei soovi käia). Xxxx ei soovi suhelda teiste hooldekeskuses elavate inimestega. Xxxx mobiiltelefoni ega arvutit ei kasuta. Xxxx on suhtlemisel napisõnaline ja vastab peamiselt sõnadega “Jah” või “Ei”. Psühholoog xxxx poolt läbiviidud uuringust selgus, et Xxxx emotsionaalne seisund on valdavalt tasakaalukas, kognitiivsed tegevused on häirunud, suhtlemises osalemine sõltub meeleolust ja produktiivne kontakt on raskendatud tervise seisundi tõttu. Kokkuvõttes on Xxxxl probleemsed valdkonnad kognitiivsed võimed, sotsiaalsed oskused, üld- ja peenmotoorika ja eneseteenindamine. Arvestades erinevate spetsialistide hinnanguid ja Xxxx´i tervislikku seisundit ja haiguse kestvat iseloomu, ei ole Xxxx´i üldine toimetulekuvõime viimase viie aastaga muutunud paremaks, et ta suudab iseseisvalt korraldada oma elu ja tagada igapäevaelu toimetuleku kindlustamise (eluase, töötamine, toit, meditsiini- ja sotsiaalteenused jne). Xxxx vajab jätkuvalt ööpäevaringset hooldusteenust, kus on olemas kindel turvaline elukeskkond ja professionaalne juhendamine igal ööpäeval. Viimsi Vallavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuamet on Xxxx´i vaimse tervise küsimustega kokku puutunud alates
4. aastast ja alates 02.12.2000 täidab eestkostja ülesandeid. Xxxx´il ei ela Eestis lähisugulasi, kes saaksid teostada soovi korral eestkostja ülesandeid ja Viimsi Vallavalitsus ei ole käesolevaks ajaks leidnud Xxxx ´ile sobivat füüsilisest isikust eestkostjat. Viimsi Vallavalitsus on nõus jätkama Xxxx´i huvide ja õiguste kaitseks eestkostja ülesannete täitmist. Viimsi Vallavalitsus on arvamusel, et Xxxx´ile seatud eestkoste jätkumise vajalikkus on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja arvestades Xxxx´i psüühilist seisundit, leiab kohus, et Xxxx´i eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Seega tuleb eestkoste aega pikendada. Kohtu hinnangul ei ole võimalik Xxxx´i huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu. Tulenevalt puudutatud isiku Xxxx´i psüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, Xxxx´ile riigi õigusabi korras määratud esindaja ja Viimsi valla (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) esindaja seisukohtadest ning arvestades Xxxx´i poolt ärakuulamisel avaldatuga, asub kohus seisukohale, et Xxxx´i eestkostja ülesanneteks tuleb jätta jätkuvalt Xxxx´i esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti Xxxx´i esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt

§ 207

lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja.

§ 206

lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. 4 2-07-23786 Tulenevalt asjaolust, et Xxxx´i üle eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks on Xxxx´i huvide kaitseks endiselt vajalik, on Xxxx endiselt teovõimetu ka valimisõiguse tähenduses. Kohus on ka seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et Xxxx ei ole jätkuvalt ka võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Käesoleva ajani on Xxxx´i eestkostja ülesandeid täitnud Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu).

§ 205

lg 3 kohaselt kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Xxxx´i ema Xxxxja õde Xxxx elavad Venemaal Sankt-Peterburgis. Reaalselt ei ole Xxxx´i ema ja õde aastate jooksul ühendust võtnud ja tänaseks igasugune kontakt puudub. Tulenevalt asjaolust, et käesolevas tsiviilasjas on leidnud tuvastamist, et Xxxx on isik, kelle üle on eestkoste jätkuvalt vajalik ning kohtule ega Viimsi vallale (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) ei ole teada sobivat füüsilist või juriidilist isik, kes oleks valmis Xxxx´i eestkostja ülesandeid täitma, on kohus seisukohal, et Viimsi valla (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) eestkostja ametiaega Xxxx´i suhtes tuleb pikendada. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates.

§ 203

lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas

§ 203lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et Xxxx´ile tuleb eestkostja määrata viieks

§ 193lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet.

Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest.

§ 194

lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab Viimsi valda (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 10. septembril. Vastavalt

§ 206

lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Lisaks selgitab kohus, et vastavalt

§ 179

lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest.

§ 183

lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt

§ 187

kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi 5 2-07-23786 punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt

§ 188lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks.

Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; võtta laenu jne. Vastavalt

§ 207

lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, teatab kohus TsMS § 531 lg-st 6 tulenevalt sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 6