) § 157 p 5 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb lõpparuande kinnitamisega (§ 163).
lg 3 sätestab, et kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. Pankrotihaldur on esitanud lõpparuande. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtpäev oli 05.05.2017. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohtul vastavalt
§-le 163 lg 3 õigus otsustada lõpparuande kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine. 3.
lg 1 p 2 sätestab, et haldur esitab pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. Pankrotivaraks käesolevas pankrotimenetluses oli võlgnikule kuulunud korteriomand asukohaga xxxx, Tallinn. Korteriomand müüdi avalikul enampakkumisel ostuhinnaga 52 000 eurot. Võlgniku pankrotimenetluses on tehtud väljamakse 45 333,25 eurot ühele võlausaldajale. Pankrotihaldur on lõpparuande seetõttu õigesti
4.
lg 2 sätestab: „Lõpparuandes märgitakse: 1) andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta; 2) andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta; 3) andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa; 4) andmed iga pandieseme müügist saadu kohta; 5) andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta; 6) andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel; 7) iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud; 8) andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada; 9) kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused; 10) muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. Lõpparuanne kajastab
5.
lg 3 sätestab, et haldur peab lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Pankrotihaldur on lõpparuandes välja toonud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes.
lg 5 sätestab: „Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.“ Kohus nõustub halduri hinnanguga, et maksejõuetust ei toonud kaasa kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, sest seda ei nähtu lõpparuandest ja pankrotimenetluse jooksul kohtule esitatud dokumentidest. Kohus märgib maksejõuetuse põhjuse määruse resolutsioonis. 6.
lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sellest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 7.
lg 4 sätestab: „Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.“ Kohus märgib, lähtudes lõpparuandes avaldatust, kohtumääruse resolutsioonis, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata. Võlgnik ei ole nõuetele vastuväiteid esitanud.
§-ga 168 nimetatud nõuete osas täitedokumendiks. 8.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 2 sätestab, et halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
lg 4 järgi lisatakse pankrotihalduri tasule kas käibemaks või sotsiaalmaks.
lg 1 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 52 000 eurot 6664,90 eurot. Haldur on lõpparuandes palunud määrata halduri tasu summas 6664,90 eurot, mis jääb
Kohus on seisukohal, et halduri taotletud tasu suurus on põhjendatud. Kohus ei pea halduri tasu kinnitamisel vajalikuks ära kuulata võlgnikku, sest võlgnik on avaldanud tasu osas arvamust kirjalikult. Võlausaldajate 18.04.2017 üldkoosolek on kooskõlastanud halduri tasu. Kohus leiab, et halduri taotletav tasu suurus on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihalduri tasuks 6664,90 eurot. Tasule ei lisandu käibemaksu. 9.
lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on palunud kohtul kinnitada pankrotimenetluses peale jaotusettepaneku esitamist tehtud ja seni kinnitamata halduri vajalikud kulutused ja väljamaksed oma ülesannete täitmiseks kokku summas 2,64 eurot (panga teenustasud). Pankrotihalduri kulutus on olnud kohtu hinnangul ilmselgelt vajalik ja põhjendatud ning tuleb kinnitada pankrotihalduri taotletud summas 2,64 eurot 10.
lg 3 sätestab: „Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti.“ Pankrotihaldur on palunud enda vabastamist võlgniku pankrotihalduri kohustustest. Kohus vabastab halduri. 11.
kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik esitas avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt
lg-le 1 otsustab kohus võlgniku võlgadest kohustustest vabastamise menetluse algatamise
Võlausaldajate üldkoosolek on teinud ettepaneku võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral nimetada usaldusisikuks xxxx, kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kuulub rahuldamisele ning kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kohustab usaldusisiku kohustusi täitma xxxx.
§-s 172 lg 2, 3, 4 ja 5 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja 4
lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PanksS § 175 lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas.
12.
lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus määrab pankrotimenetluse kulude kandmise pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.