← Eesti

3-15-3081/4

Obsah (4)§ 184§ 182§ 116§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Otsuse tegemise aeg ja koht 28.04.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-3081 Haldusasi A.K. kaebus Maksu- ja Tolliame

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-15-3081 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 17.09.2015 vastutusotsusega nr 13-7/00517-22 A. K.’t tasuma OÜ SGA Production (pankrotis) (SGA) maksuvõlg kogusummas 50 097,15 eurot. 1) SGA maksuvõlg seisuga 17.09.2015 oli 91 497,61 eurot, sh põhivõlg 66 633,69 eurot ja intress 24 863,92 eurot. Põhivõlg koosneb SGA poolt perioodil 04.2012 kuni 04.2013 esitatud maksudeklaratsioonides arvutatud tasumisele kuuluvate summade ja nende laekumiste vahest summas 52 084,14 eurot ning MTA 05.02.2013 ja 24.03.2014 maksuotsustega määratud maksukohustusest summas 14 549,55 eurot. 2) A. K. oli perioodil 12.2010 kuni 03.2014 SGA juhatuse liige, kes omas kontrolli ja juhtis SGA igapäevast majandustegevust. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1 tulenevalt oli A. K. SGA seadusliku esindajana vastutav SGA maksukohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. 3) A. K.’lt nõutakse vastutusotsusega SGA maksuvõla tasumist summas 50 097,15 eurot, mis koosneb SGA perioodi 11.2012 kuni 04.2013 maksudeklaratsioonides deklareeritud ja tasumata maksusummadest ning nendelt arvestatud intressist. Nimetatud summas on maksuvõla tekkimine seotud A. K. kui SGA juhatuse liikme juhtimisotsustega, mis olid majanduslikud põhjendamatud, äriühingule kahjulikud ning tõid kaasa SGA suutmatuse tasuda olemasolev maksuvõlg: A. K. võõrandas kaks SGA sõidukit summas 7000 eurot ning kaks SGA kraanat koguväärtuses 21 881,23 eurot, millised summad SGA-le ei laekunud, samuti maksis A. K. endale perioodil 11.2012-04.2013 dividende kogusummas 21 215,92 eurot. 4) Äriühingu seaduslik esindajal on kohustus tegutseda viisil, mille kohaselt ettevõttele maksuvõlgasid üldse ei tekigi. Seega on juhatuse liige tasumiskohustust rikkunud hetkel, kui ta jätab õigeaegselt tasumata seadusest tulenevad maksukohustused, st tekib maksuvõlg (MKS § 32 mõttes). SGA on jätnud deklareeritud maksukohustused tasumata, mis tähendab, et A. K. on SGA juhatuse liikmena rikkunud tasumiskohustust. 5) Samuti on A. K. rikkunud tagamiskohustust. Tagamiskohustuse täitmiseks tuleb juhtida äriühingu majandustegevust viisil, mille tulemusel äriühingu majanduslik olukord ei halveneks ning laekuks piisavalt vahendeid äriühingu kohustuste likvideerimiseks. Selle kohustuse rikkumisena on käsitatavad kõik juhatuse liikme poolt tehtud juhtimisotsused ning juriidilise isiku nimel tehtud tehingud, mille tulemusena kas vahetult tekib maksuvõlg või mille tulemusena satub juriidiline isik sellisesse majanduslikku olukorda, et maksuvõla sissenõudmine muutub võimatuks. 6) A. K. on SGA juhatuse liikmena tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme kohustusi. Tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine ehk isik mõistab, et rikub oma kohustusi. Maksuvõla tekkimisega otseses põhjuslikus seoses on tasumiskohustuse rikkumine, mis sai võimalikuks tahtlikust tagamiskohustuse rikkumisest tulenevalt.
  2. A. K. esitas MTA 17.09.2015 vastutusotsusele 14.10.2015 vaide, mille MTA jättis 13.11.2015 vaideotsusega nr 6-1/3051-2 rahuldamata. 2

(8)3-15-3081 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  1. A. K. esitas 09.12.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 31.03.2016) MTA 17.09.2015 vastutusotsuse tühistamiseks. 1) Nõude suuruse kujunemine ei ole arusaadav ega jälgitav. Esmalt on maksuhaldur vastutusotsuses märkinud, et summa koosneb äriühingu poolt perioodil 11.2012 kuni 04.2013 deklareeritud, kuid tähtaegselt tasumata maksukohustustest põhivõla osas summas 50 097,15 eurot. Samas on järgnevalt käsitletud seda, et summa koosneb hoopis võõrandatud sõidukite ja kraanade eest saadud raha laekumata jäämisest ning kaebaja poolt perioodil 11.2012 kuni 04.2013 makstud dividendide kogusummast, s.o ettevõttest välja viidud vara väärtusest. Ühtlasi on viidatud sellele, et kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal on SGA-l deklareeritud, kuid tasumata maksukohustusi kogusummas 52 084,17 eurot. Lisaks eelnevale on räägitud ka kolmandast summast, mille kohaselt on SGA Production OÜ-l seisuga 17.09.2015 tasumata maksuvõlg kogusummas 91 497,61 eurot. Maksuhaldur on puudulikult selgitanud maksusumma arvutamise metoodikat ning eksinud MKS § 96 lg 3 sätestatu vastu. Seetõttu ei ole kaebajal võimalik kontrollida, kas temale vastutusotsuses etteheidetav maksukohustus on õige ning peaks üldse kuuluma tasumisele. 2) Maksuhaldur ei ole vastutusotsuse koostamisel lähtunud uurimispõhimõttest (MKS § 11). Maksuhaldur on rõhku pannud ainult süüstavate tõendite kogumisele ning jätnud välja selgitamata tegeliku olukorra. Maksuhaldur on kaebajalt suuliste seletuste võtmisel esitanud üksnes suunavaid küsimusi, mille eesmärgiks oli negatiivsete asjaolude teadasaamine. Näiteks jättis maksuhaldur küsimata SGA-le debitoorsete võlgnevuste laekumise kohta. Kaebaja tegi kõik endast oleneva, et võlgnevusi sisse nõuda ja ettevõtte majanduslikku olukorda parandada. Näiteks oli OÜ OKV Company (OKV) alates
  2. a veebruarist SGA-le võlgu 50 636,10 eurot ning kaebaja esitas võlgnikule ka pankrotihoiatuse, milles palus võlgnevuse ja viivise tasuda. Samuti andis kaebaja 19.04.2013 käsundi esitada pankrotiavaldus. Ühtlasi tellis kaebaja AS-lt Krediidiinfo seireinfot OKV kohta, et teada saada, kas on oodata võlgnevuse tasumist. Kahetsusväärselt laekumisi ei toimunud. Võlgade laekumised oleksid taganud kõikide kohustuste täitmise MTA ees. Peale OKV oli SGA-l veel teisi deebitore. Kohtutäituri käes oli täitmisel 33 600 kroonine nõue AS Antiseptik vastu, mis kahjuks jäi rahuldamata. Seega on põhjendamatu maksuhalduri etteheide, et juhatuse liige ei võtnud kasutusele meetmeid, millega ettevõtte majanduslikku olukorda parandada. Nimetatud aktiivne tegevus välistab vastutusotsuse tegemise, kuna maksuotsuse tegemiseks on vajalik tuvastada juhatuse liikme tahtlus maksuvõla tasumata jätmisel. 3) Vaideotsuses on viidatud, et kaebaja on vaidele lisanud kaks allkirjastamata dokumenti, mille oleks saanud esitada ka vastutusmenetluses. MTA leidis, et kuivõrd tõendid esitati kaebaja poolt hilinenult, siis sellest tulenevalt jäävad need tõendid arvesse võtmata. Kaebaja arvates ei ole ta tõendite esitamisega hilinenud ning puudub vastav seadusesäte, mis ütleks, et kõik tõendid tuleb koheselt maksumenetluse algatamisel esitada. Kui tõendeid pole võimalik esitada kogu maksumenetluse vältel (sh vaidemenetluses), siis kaob ära ka kohtule kaebuse esitamise mõte. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-47-07 jaatanud võimalust tõendite esitamiseks vaide- ja kohtumenetluses. Lisaks ei olnud maksuhaldur enne vastutusotsuse koostamist kaebajalt küsinud, kas astuti mingeid samme selleks, et võlgnevusi sisse nõuda, äriühingu majanduslikku olukorda parandada ning maksuvõlgnevust vähendada. Selle asjaolu tõendamise olulisusele juhiti kaebaja tähelepanu alles vastutusotsuses. Kaebajal ei olnud varasemalt lepingulist esindajat, 3
(8)3-15-3081 tema eesti keele oskus on kehv ning maksuhaldur ei selgitanud vajadust viidatud tõendeid esitada. 4) Vastustaja ei ole tõendanud kaebajal tahtluse olemasolu, vaid on üksnes möönnud, et vara müük võis olla maksuvõla tasumata jätmise põhjus. Kaebaja hinnangul on oluline välja selgitada, kas isiku eesmärk oli õigusvastane maksuõiguslik tagajärg (maksude tasumata jätmine). Vastustajal lasub selle asjaolu tõendamiskoormis. Vastustaja on vastutusotsuses hinnanud ainult ühte lühikest perioodi (11.2012 kuni 04.2013) ja kolme tehingut ning teinud sellest järeldused tahtluse kohta. Kohtupraktika kohaselt peab juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks olema maksuvõlg tekkinud tema kohustuste tahtliku või raske hooletusega rikkumise tulemusena. 5) Kaebaja tegevuse ja SGA maksuvõla tekke vahel puudub põhjuslik seos ning vastustaja ei ole selle olemasolu ära tõendanud ega põhistanud. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-37-13 leidnud, et kui maksuvõlg on tekkinud ajaliselt varem kui etteheidetav käitumine või sellest erinevatel põhjustel, ei saa vastutusotsust sellise maksuvõla osas teha. Vastutusotsusest selgub, et maksuvõlg summas 50 097,15 eurot tekkis SGA-l ajavahemiku 11.2012 kuni 04.2013 eest, samas on maksuhaldur leidnud, et sõiduauto Mazda ja haagis Respo võõrandati alles
  1. a enne pankrotiavalduse esitamist. Samamoodi müüdi kraanad 28.08.2014 sõlmitud müügilepingu alusel. Seega on maksuvõlg tekkinud ajaliselt varem, kui kaebajale etteheidetav käitumine (sõidukite ja kraanade võõrandamine).
  2. Maksu- ja Tolliamet palub 27.01.2016 vastuses (täiendatud 14.04.2016) jätta kaebus rahuldamata. 1) Kaebajalt ei ole vastutusotsusega nõutud kogu SGA maksuvõla tasumist, vaid üksnes seda osa, mille tekkimise on oma juhtimisotsustega põhjustanud kaebaja tahtliku süülise tegevusega. Vastutusotsuses on selgitatud, et kaebaja vastutab SGA maksuvõla tekkimise eest üksnes maksustamisperioodide 11.2012 kuni 04.2013 ulatuses ja ainult selle osa maksuvõla eest, mis on tekkinud deklareeritud, kuid tasumata jäänud summadest. Kaebajale on vastutusotsusega esitatud nõue vaid selles ulatuses, mille võrra on äriühingust vara välja viidud ja mille arvelt saanuks tasuda SGA perioodi 11.2012 kuni 04.2013 maksuvõlga. 2) Kaebaja ole välja toonud, millised on need maksukoormust vähendavad asjaolud, mida vastustaja pidanuks välja selgitama. Vastutusotsuse koostamisel on arvestatud kõigi kaebaja nõuet vähendavate asjaoludega ning nõue on kaebaja vastu esitatud vaid selles osas, mille on kaebaja oma tegevusega ise põhjustanud. Kaebaja ei ole selles osas konkreetseid vastuväiteid ega tõendeid esitanud. 3) Alusetu ja põhjendamatu on kaebuse väide, et maksuhaldur on kaebajale esitanud vaid suunavaid küsimusi. Vastutusotsusest nähtub, et kaebajale nõude esitamisel ei ole tuginetud väitele, et kaebaja on olnud tegevusetu võlgnevuste sissenõudmisel või muudel juhtudel, mis oleksid võinud SGA maksevõimet parandada. Vaieldamatult on tõendatud asjaolu, et SGA maksevõimetuse üheks põhjuseks on ettevõtte vara väljakantimine, mille põhjustas kaebaja oma juhtimisotsustega - nõue kaebaja vastu on esitatud vaid selles ulatuses. 4) Kaebaja esitatud tõendite alusel ei saa pidada tõenäoliseks, et
  3. a aprillis oleksid SGA võlgnevused tasutud. Seejuures ei oma kaebaja vastutuse tekkimise seisukohalt tähendust tegutsemine SGA võlgnevuste sissenõudmisel olukorras, kus kaebaja tegevuse tulemusena on äriühingu vara põhjendamatult ettevõttest välja viidud. Kaebaja tegevus võlgnevuste 4
(8)3-15-3081 sissenõudmisel ei kummuta asjaolu, et kaebaja juhtimisotsuste tulemusena on vähenenud SGA maksevõime vara väljakantimise tulemusena. 5) Vaidemenetluse asjaolude vaidlustamine ei ole asjakohane, kuna kaebaja on taotlenud üksnes vastutusotsuse tühistamist. Vastutusotsuse õiguspärasus ei sõltu vaidemenetluse läbiviimise õiguspärasusest. Kaebaja poolt vaidemenetluses esitatud tõendite puhul on tegemist asjakohatute tõenditega, mida kaebaja võinuks esitada juba maksumenetluses. Seega ei sõltu vaidemenetluses esitatud tõendite hindamise tagajärgedest vastutusotsuse õiguspärasus, sest halduskohus hindab vaidlustatud haldusakti selle tegemise aja seisuga. 6) Vastustaja on selgelt tõendanud kaebaja tahtlust maksuvõla tasumata jätmisel. Vastutusotsuses ei ole asutud seisukohale, et vara müük võis olla maksuvõla tasumata jätmise põhjus, vaid et juhul, kui kaebaja ei oleks SGA-st vara välja viinud, oleks äriühingul olnud võimalus tekkinud maksuvõlg tasuda. Äriühingu sihipärase varatuks tegemisega teadvustas kaebaja endale sellise tegevuse õigusvastasust, kuivõrd ettekavatsetud ning eesmärgipärane tegevus saab olla oma olemuselt ainult tahtlik. Selliste tehingutega, kus võõrandatakse äriühingu vara selle eest tasu saamata, on välistatud äriühingu majandusliku seisukorra paranemine ning võime tasuda maksuvõlga. Samuti on kaebaja maksnud endale dividende ajal, mil äriühingul puudus tegelikkuses maksevõime maksude tasumiseks. Oma tegevusega on kaebaja eelistanud enda huve äriühingu huvidele. See sai olla ainult tahtlik, teadlik ning eesmärgistatud tegevus muuta SGA maksejõuetuks, jättes seejuures täitmata ka osaühingu maksukohustus. 7) Vastutusotsuses on hinnatud kaebaja tegevust alates maksuvõla tekkimisest kuni SGA maksejõuetuks muutumiseni. Juhul, kui kaebaja oleks jätnud äriühingu põhivara tasuta võõrandamata ja endale dividendid põhjendamatult välja maksmata, oleks SGA-l olnud võimalik tema enda poolt deklareeritud maksukohustus tasuda. Põhjendatud ei ole seega kaebaja väide, et tema tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel puudub põhjuslik seos. Äriühingu vara on tasu saamata võõrandatud enne, kui SGA maksejõuetuks muutus. Kuigi põhivara tasuta võõrandamise aega ei ole võimalik täpselt tuvastada, on selge, et tasuta võõrandatud põhivara arvelt olnuks võimalik äriühingu maksuvõlga tasuda. Kuna aga põhivara eest reaalselt kaebajale ei tasutud, ei olnud äriühingul ka tagantjärele võimalik maksuvõlga maksta. KOHTU PÕHJENDUSED 5. Vastutusotsusega tuvastatakse vastutuskohustus, s.o kolmanda isiku vastutus võõra maksukohustuse eest (MKS § 31 lg 1 p 4). Vastutuskohustuse üheks liigiks on juhatuse liikme vastutus tema poolt esindatava juriidilise isiku maksuvõlgnevuse eest (MKS § 40 lg 1). Käesolevas asjas vaidlustaud vastutusotsuse sisuks ongi kaebajalt, kui SGA juhatuse liikmelt SGA maksuvõla osaline sissenõudmine. Riigikohtu praktika kohaselt (otsuse nr 3-3-1-37-13 p 12) on MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt vastutuskohustuse eeldused järgmised: a) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi (süü küsimus); b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (põhjusliku seose küsimus). 6. Kohus leiab, et A. K. kaebus ei anna alust MTA 17.09.2015 vastutusotsuse tühistamiseks. 7. Kohtu hinnangul on kaebajalt sissenõutava maksuvõla suurus ja selle arvestamise metoodika vastutusotsuses selgelt ja jälgitavalt esile toodud. 5
(8)3-15-3081 Vastutusotsusest nähtub, et SGA maksuvõlg seisuga 17.09.2015 (vastutusotsuse andmise kuupäev) oli 91 497,61 eurot, sh põhivõlg 66 633,69 eurot ja intress 24 863,92 eurot. Põhivõlg koosnes seejuures SGA poolt perioodil 04.2012 kuni 04.2013 deklareeritud ja tasumata maksukohustusest summas 52 084,14 eurot ning maksuotsustega tuvastatud maksukohustusest summas 14 549,55 eurot. Kaebajalt nõutakse SGA maksuvõla tasumist osas, mis puudutab perioodil 11.2012 kuni 04.2013 deklareeritud, kuid tähtaegselt tasumata maksukohustust (maksuvõlga) ja sellelt arvestatud intressi summas 50 097,15 eurot (vastutusotsuse p 1 – tl 5-12). Kaebajalt nõutakse seega SGA sellise maksuvõla tasumist, mis on SGA enda poolt deklareeritud, kuid tähtaegselt tasumata. Kaebaja on 10.09.2014 seletustes kinnitanud, et deklaratsioonid esitas raamatupidaja kaebaja poolt edastatud dokumentide alusel (seletuste protokoll – tl 38-40), seega vastava SGA maksuvõla olemasolu osas vaidlust ei esine. Kaebajalt ei nõuta seejuures kogu deklareeritud ja tasumata maksukohustuse täitmist, vaid osa, mis puudutab maksustamisperioode 11.2012 kuni 04.2013 ning vastab summale, mille võrra vähenes kaebaja juhtimisotsuste alusel SGA võime maksuvõlga tasuda. Nimelt on vastutusmenetluses tuvastatud, et kaebaja võõrandas SGA sõiduki (Mazda B2055, reg.nr 448MFM) ja haagise (Respo 751, reg.nr 473GS) summas 7000 eurot ning kaks SGA kraanat summas 21 881,23 eurot, millised summad SGA-le ei laekunud. Samuti tuvastati, et kaebaja otsustas SGA juhatuse liikmena maksta endale kui SGA osanikule perioodil 11.2012 kuni 04.2013 dividende kogusummas 21 215,92 eurot (7000 + 21 881,23 + 21 215,92 = 50 097,15).
  1. Kaebaja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid asjaolule, et viidatud toimingud, s.o sõidukite ja kraanade võõrandamine ning dividendide maksmine, toimusid kaebaja kui SGA juhatuse liikme juhtimisotsuste alusel (kaebaja oli ainus juhatuse liige). Kaebaja on 10.09.2014 ja 26.03.2015 ütlustes kinnitanud, et tegeles reaalselt SGA juhtimisega (seletuste protokollid – tl 38-43). 8.
  2. Sõiduki Mazda ja haagise Respo osas nähtub SGA raamatupidamisdokumentidest, nagu oleksid need võõrandatud
  3. a aprillis (müügileping – tl 47) ning 7000 eurot oleks laekunud sularahas kassasse (kassaraamatu väljavõte – tl 46). Samas on kaebaja 10.09.2014 seletustes kinnitanud, et SGA-l ei olnud perioodil 12.2010-02.2014 sularahakassat. Samuti on maksuhaldur tuvastanud, et registriandmete muudatused liiklusregistris teostati alles pärast SGA pankroti väljakuulutamist (27.03.2014) ning et sularahakassast olid vormistatud dividendiväljamaksed osanikele alles
  4. a ja
  5. a (kassaraamatu väljavõte – tl 48). Kohtu hinnangul on maksuhaldur eeltoodud asjaoludest põhjendatult järeldanud, et sõidukite võõrandamist tegelikkuses
  6. a ei toimunud ning vastavad dokumendid vormistati tagantjärele eesmärgiga välistada sõiduk ja haagis SGA varade hulgast, mille arvelt oleks saanud täita SGA kohustusi. See tähendab, et SGA ei saanud tegelikkuses sõiduki ja haagise väärtusele vastavat tasu. Isegi kui lähtuda seejuures eeldusest, et tegelikkuses toimus sõiduki ja haagise võõrandamine
  7. aprillis ning nende eest laekunud 7000 eurot seisis sularahas SGA kassas kuni
  8. a, mil asuti seda dividendidena osanikele välja maksma, siis ei saaks ka sellist tegevust pidada juhatuse liikme kohustustega kooskõlas olevaks. Nimelt on vastutusmenetluses tuvastatud, et alates
  9. a novembrist ei ole SGA täitnud enda seadusest tulenevat maksukohustust (deklareeritud maksukohustus jäeti täitmata) ning sellises olukorras ei saa pidada põhjendatuks dividendiväljamakseid osanikele. SGA on seejuures lõpetanud
  10. a ja
  11. a majandusaasta kahjumiga (bilanss – tl 45) ning läinud
  12. a märtsis pankrotti, mis tähendab, et tegelikkuses ei saanud
  13. a ja
  14. a eksisteerida kasumit, mida dividendidena jaotada. 8.
  15. SGA-le kuulunud kraanade osas on kaebaja vastutusmenetluses 26.03.2015 selgitanud, et need võõrandati augustis
  16. a summas 21 881,23 eurot. Samuti selgitas kaebaja, et bilansist 6
(8)3-15-3081 kanti kraanad maha vahetult enne pankrotiavalduse esitamist põhjendusega, et tegemist oli amortiseerunud seadmetega ja vanaraugaga, kuid pankrotimenetluses selgitas kaebaja, et kraanad olid varastatud. Eeltoodu viitab, et kaebaja eesmärgiks ja tegevuse tulemuseks pankroti eelsel perioodil oli kraanade väärtuse varjamine ning nende välistamine SGA varade hulgast. Kaebaja ei ole tõendanud, et kraanade võõrandamisest oleks raha laekunud SGA-le (SGA raamatupidamises kajastas kaebaja kraanade maha kandmist). 8.
  1. Lisaks eeltoodule on vastutusmenetluses tuvastatud, et alates novembrist
  2. a on SGA osanikele makstud dividende kogusummas 62 839,76 eurot, sh kaebajale 21 251,92 eurot. Samal perioodil, s.o alates
  3. a novembrist on SGA jätnud tasumata deklareeritud maksukohustuse, mis tähendab sisuliselt, et kaebaja SGA juhatuse liikmena eelistas enda ja teiste osanike huve äriühingu kohustustele. Kaebaja pidi ühtlasi SGA majandusnäitajate alusel mõistma, et sellises summas kasumit SGA-l ei eksisteeri. Seega ei saanud dividendide väljamaksmine toimuda kooskõlas äriühingu huvide ja kohustustega ja seega ka juhatuse liikme ülesannetega. 8.
  4. SGA deklareeritud maksukohustuse jättis kaebaja täitmata ja asus SGA vahendeid ettevõtte varade hulgast välja viima alates
  5. a novembrist, mil MTA koostas SGA maksumenetluses kontrollakti (vastutusotsuse p 5.1.2.1). Nimetatu viitab, et potentsiaalsest täiendavast maksunõudest teada saades asus kaebaja tegelema SGA varatuks muutmisega, jättes paralleelselt täitmata SGA nimel jooksvalt deklareeritava maksukohustuse, milleks olid tegelikkuses vahendid olemas. Kaebaja on 26.03.2015 ütlustes ka möönnud teadlikku SGA varadest tühjaks kantimist enne pankrotiavalduse esitamist.
  6. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tegevusega on kaebaja rikkunud enda juhatuse liikme kohustusi, sh kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut (äriseadustiku § 180 lg 1), seega on juhatuse ülesandeks tagada juriidilise isiku seadusest tulenevate kohustuste täitmine. Juriidilise isiku kohustuseks on muu hulgas seadusest tuleneva maksukohustuse tähtaegne täitmine (MKS § 105 lg 1). SGA poolt deklareeritud maksukohustused ja nende täitmise tähtaegasid reguleerivad õigusnormid on vastutusotsuses esile toodud (vastutusotsuse p 5.1.1 ja vastutusotsuse lisaks 1 olev saldopäring – tl 36-37). SGA juhatuse kohustuseks oli seega tagada SGA poolt deklareeritud maksukohustuse täitmine. Vahendid selleks olid SGA-l vähemalt 50 097,15 euro ulatuses olemas. Kaebaja juhtimisotsuste tulemusena jäi SGA maksukohustus vastavas ulatuses täitmata ning SGA vara, mille arvelt kohustusi täita, pööras kaebaja enda kasuks (otsustas juhatuse liikmena maksta endale kui osanikule dividende ning võõrandas tasu eest SGA sõidukid, vastavat tasu SGA-le üle andmata). Selline tegevus ei ole kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 35 tuleneva juhatuse liikme üldise hoolsusstandardiga, mille kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Samuti on kaebaja tegevus vastuolus MKS § 8 lg-ga 1, mille kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise esindatava vara arvel.
  7. Kaebaja tegevuse iseloom viitab sellele, et tegemist oli teadliku ja eesmärgipärase valikuga kasutada SGA varalisi vahendeid muul otstarbel kui maksukohustuste täitmiseks. Maksukohustuse olemasolus seejuures kahtlust olla ei saanud, kuna tegemist oli kaebaja poolt 7
(8)3-15-3081 raamatupidajale esitatud andmete alusel SGA poolt deklareeritud kohustusega. Samuti ei olnud küsimus teiste võlausaldajate eelistamises MTA-le, kuna SGA rahalisi vahendeid summas 50 097,15 kasutati dividendiväljamakseteks või teadmata (ettevõtlusega mitteseotud) viisil. Selline tegevus saab olla üksnes teadlik õigusvastase tagajärje soovimine, s.o juhatuse liikme kohustuste tahtlik rikkumine MKS § 40 lg 1 ja võlaõigusseaduse § 104 lg 5 tähenduses maksude tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil. Kaebaja ei ole toonud esile selliseid olulisi asjaolusid, mis jäid maksumenetluses maksuhalduri poolt arvesse võtmata ning mis seaksid vastutusotsuse järeldused kaebaja tahtluse osas veenvalt kahtluse alla.
  1. Kaebaja poolt enda juhatuse liikme kohustuse rikkumise ja maksukohustuse täitmata jäämise (maksuvõla tekkimise) vahel esineb põhjuslik seos. Vastutusotsuses esile toodud 50 097,15 euro puhul oli tegemist reaalsete SGA vahenditega, mis olid kaebajale etteheidetava maksukohustuse deklareerimise ajal SGA käsutuses ning mida oleks seetõttu saanud kasutada vastava maksukohustuse täitmiseks. Seejuures ei oma määravat tähendust, kas ja milliseid tegevusi on kaebaja SGA juhatuse liikmena võtnud ette debitoorsete võlgnevuste sissenõudmiseks. Nimetatu ei õigusta deklareeritud maksukohustuse täitmata jätmist selliste vahendite arvel, mis olid SGA käsutuses. SGA 2012-
  2. a bilansist ei nähtu seejuures, et nõuded ostjate vastu oleksid katnud SGA kohustusi, sh maksuvõlga (mõlema aruandeaasta tulem on negatiivne, st kahjumis). Seega ei muuda võimalikud tegevused võlgade sissenõudmiseks järeldust, et 50 097,15 euro ulatuses ei olnud põhjendatud SGA vahendite kasutamine maksukohustuse täitmise asemel dividendide maksmiseks (olukorras, kui kasum tegelikkuses puudub) või ettevõtlusega mitteseotud viisil (ettevõtte vara võõrandamine tasu ettevõttele üle andmata).
  3. Põhjendatud ei ole kaebaja järeldus, et temalt sissenõutav SGA maksuvõlg on tekkinud ajaliselt varem kui etteheidetav käitumine. Maksuvõlg tekib maksukohustuse täitmise tähtaja möödumisel (MKS § 32) ning maksukohustuse täitmise kohustus eksisteerib kuni maksuvõla lõppemiseni (tasumiseni). See tähendab, et maksukohustuse tähtaegse täitmise kohustus on fikseeritav konkreetse ajahetkega (hiljemalt täitmise tähtaja viimasel päeval) ning tähtaegselt tasumata jäänud maksukohustuse (maksuvõla) tasumise kohustus on kestev kohustus. Kaebajale etteheidetav tegevus on seega oma sisult kaheosaline, s.o deklareeritud maksukohustuse tähtaegne täitmata jätmine ning edasisest täitmisest hoidumine ja sundtäitmise võimatuks muutmine. Selline kaebaja tegevus oli põhjuseks, miks SGA maksukohustus jäi tähtaegselt täitmata ning selle hilisem täitmine ei olnud SGA vahendite arvel enam võimalik. SGA võimatus vastava maksukohustuse täitmiseks on tuvastatud SGA pankroti väljakuulutamisega (Ametlike Teadaannete väljavõte - tl 35).
  4. Eeltoodust tulenevalt on A. K. vastutuskohustuse eeldused täidetud ning kohus jätab A. K. kaebuse rahuldamata ja MTA 17.09.2015 vastutusotsuse muutmata. 14.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (

§ 108lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.