KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 15.03.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-404 Haldusasi A.N.i kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus

) 155 lg 5, § 204 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 20.02.2017 A. N.i kaebus Tallinna ja Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kartserikaristuste pikkusega. Kaebuse kohaselt on A. N. kartseris viibinud juba üle 20 ööpäeva ning tal tuleb seal olla veel üle 90 päeva. Arvestatud ei ole õiguskantsleri 05.10.2016 ja 18.10.2016 kirjadega, mis puudutavad kartserikaristust. Selliselt on vangla rikkunud kaebaja inimväärikust. Kaebuse eesmärgiks on A. N. märkinud „preventiivne, hilisem kahjunõude esitamise soov, otsus ÜRO-le ja EIK-le“. Lisaks esitas A. N. esialgse õiguskaitse taotluse, paludes kohustada vanglat võimaldama talle kartserisse voodi ja voodivarustus. A. N. palus end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
2. Kohus küsis 21.02.2017 kohtunõudega Tallinna Vanglalt andmeid kaebaja kartserikaristuste pikkuse kohta ning seisukohta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele.
3. Tallinna Vangla esitas vastuse kohtunõudele 27.02.2017, paludes jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Lisaks selgitas vangla, et A. N.i suhtes on
4. a korduvalt kohaldatud distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist, kuna A. N. on viimastel kuudel süstemaatiliselt toime pannud distsipliinirikkumisi. Ühegi distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga ei ole A. N.ile määratud kartserikaristusi, mille pikkus ületab 14 ööpäeva, kuid mitme kartserikaristuse järjestikku täitmisele pööramisega seoses viibib A. N. kartseris alates 24.01.
5. A. N.i kartserikaristuse kandmine peatus lühiajaliselt etapeerimisel Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse viimisel 01.02.2017 ja Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse 06.02.2017 tagasi toomisel. 3-17-404
6. Tallinna Halduskohus jättis 01.03.2017 määrusega A. N.i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning sama määrusega võttis menetlusse A. N.i tuvastamisnõude. Kohus selgitas, et kohtule arusaadavalt on kaebaja sooviks tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus (mitte Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus) seoses kartserikaristuste järjestikku täitmisele pööramisega.
7. A. N. esitas Tallinna Ringkonnakohtule halduskohtu 01.03.2017 määruse peale määruskaebuse.
8. Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2017 määrusega jäeti A. N.i määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 01.03.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-404 muutmata. Nimetatud määruses selgitas ringkonnakohus muu hulgas järgmist: „Olukorras, kus vangla on kinnitanud, et kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristused pööratakse täitmisele järgemööda, võimaldamata kinnipeetaval viibida vahepeal mõistliku aja jooksul n-ö tavarežiimil, on kinnipeetaval võimalik esitada vanglale vaie nõudega kohustada vanglat võimaldama viibida kartserikaristuste kandmise vahepeal n-ö tavarežiimil. Vaidemenetluse ajal saab taotleda halduskohtult esialgset õiguskaitset. Praeguses asjas ei nähtu, et kaebaja oleks läbinud kohustamiskaebuse eelduseks oleva kohustusliku kohtueelse menetluse (vangistusseaduse § 11 lg 5). Sellest tulenevalt polnud alust tõlgendada A. N.i kaebust kohustamiskaebusena.“ KOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 151

lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. 8. Arvestades A. N.i kaebuses toodud seisukohti, on kohtule arusaadavalt kaebaja kaebuse eesmärgiks see, et ta ei peaks kartserikaristusi kandma järjestikku üle õiguskantsleri arvamuses viidatud kestuse (ehk see, et kaebajale võimaldataks kartserikaristuste kandmise vahepeal olla n-ö tavarežiimil). 9.

§ 38

lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

§ 45

lg 2 esimene lause sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tõhusam õiguskaitsevahend piirab tuvastamiskaebuse esitamist

§ 45

lg 2 järgi vaid siis, kui seda on võimalik tuvastamiskaebusega kohtusse pöördumise ajal veel kasutada (Riigikohtu 18.09.2014 otsus nr 3-3-1-31-14, p 20). 9.1. Üksnes õigusvastasuse tuvastamise taotlemine (vangla senise tegevuse õigusvastasuse tuvastamine) ei taga seda, et vanglal oleks edaspidi kohustus võimaldada kaebajale kartserikaristuste kandmise kestel n-ö tavarežiimi. Seega ei taga tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja soovitud eesmärki (

§ 38

lg 4), vähemalt ei ole tegemist kõige tõhusama õiguskaitsevahendiga (

§ 45lg 2).

Arvestades ringkonnakohtu 08.03.2017 määruses toodud seisukohti ning asjaolu, et kaebaja viibib jätkuvalt kartseris, on kohtu hinnangul A. N.il kaebuse eesmärgi saavutamiseks tõhusam õiguskaitsevahend kohustamisnõue. Kohtule on Tallinna Vanglalt laekunud info (haldusasjas nr 3-17-550), et A. N. on 08.03.2017 esitanud vanglale 2 vaiet, mis puudutavad kartserikaristusi. Nimelt nähtub A. N.i ühest vaidest (kuupäevaga 07.03.2017), et kaebaja taotleb vangla kohustamist võimaldada tal viibida kartserikaristuste vahepeal n-ö tavarežiimil. Viidatud haldusasjas esitatud vangla vastusest ilmneb ka see, et hetkel kannab A. N. kartserikaristust 08.02.2017 distsiplinaarkaristuse käskkirja nr 52/119 alusel. Sama teave nähtub ka vangla poolt haldusasjas nr 3-17-540 esitatud vastusest, 2

§ 45lg-st 2 tulenevalt).

Kuna kohtule teadaolevalt ei ole kaebajal vastavas osas läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus (vangistusseaduse § 11 lg 5), ei ole tõhusama nõude esitamine võimalik ka kaebuse muutmise läbi. 9.

1. Lisaks eelnevale on kohus seisukohal, et kaebaja õiguste kaitseks on kohane õiguskaitsevahend ka käskkirjade peale tühistamisnõude esitamine, mille alusel on kaebajale kartserikaristus määratud. Vaidemenetluse ja kohtumenetluse ajal on kaebajal võimalik taotleda halduskohtult esialgset õiguskaitset (käskkirja täitmise peatamiseks). Haldusasjas nr 3-17-550 teatas vangla kohtule, et käesoleval hetkel kannab A. N. kartserikaristust 08.02.2017 distsiplinaarkaristuse käskkirja nr 5-2/119 alusel. A. N. on nimetatud käskkirja peale esitanud ka kaebuse (haldusasi nr 3-17-540).
2. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata

§ 151

lg 2 p 1 ja

§ 121lg 2 p 1 alusel.

11.

§ 155

lg-st 6 ja § 43 lg-st 2 tulenevalt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. 12.

§ 108

lg 4 alusel tuleb kaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu jätta menetluskulud kaebaja kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud poolte enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik 3