Obsah (4)

§ 151§ 121§ 45§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-2086 Haldusasi A.N.i kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks p

) § 2 lg 4 alusel kaebuse nõudeid selliselt, et lisaks kohustamisnõudele, taotleb kaebaja Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist (kaebajale WC-ga kambri mittevõimaldamine) ning kahju hüvitamist.

§ 151

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lõikes 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

§ 121

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

1. A. N. jäi kaebuses esitanud nõude juurde kohustada Tallinna Vanglat paigutada A. N. nõuetele vastavasse elukambrisse, kuna vastasel juhul süveneb kaebaja invaliidsus. Esitatud materjalidest nähtuvalt viibis kaebaja taotluse esitamise ajal, so 5.08.2016 Tallinna Vangla E1 hoone lukustatud kambris nr 210 ning soovis enda paigutamist nõuetele vastavasse elukambrisse. Esitatud kaebuses jääb kaebaja eelnevalt esitatud taotluste juurde. Seega võib eeldada, et kaebaja soovis enda ümberpaigutamist kambrist 210, kuna seal puudus WC-pott. Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja paigutati alates 23.08.2016 E 1 hoone lukustatud kambrisse
2. Arvestades eelnevat ei ole kohustamisnõude esitamise eeldused seoses asjaolude muutumisega täidetud, kuna kaebaja ei viibinud alates 23.08.2016 kambris nr 210, kus ta viibis seisuga 5.08.2016 ning millisest kambrist ta soovis enda ümberpaigutamist.
3. Vaatamata sellele peab kohus vajalikuks välja tuua järgneva. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isiks nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Isik ei saa nõuda avalikult võimult sooritusi, milleks seadus talle õigust ei anna. Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister vangla sisekorraeeskirjas. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 7 lg 1 sätestab, et toa või kambri sisustusse kuuluvad: 1) ühe- või kahekordsed voodid; 2) isiklike asjade hoiukoht; 3) laud; 4) istekoht igale kinnipeetavale; 5) võimaluse korral valjuhääldi; 6) riidenagi; 7) võimaluse korral pesemiskoht; 8) võimaluse korral WC. Sama paragrahvi lg 4 järgi kuuluvad kartseri sisustusse: 1) päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid; 2) põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad tulenevalt kohtade arvust kambris; 3) võimaluse korral valjuhääldi; 4) riidenagi; 5) pesemiskoht; 6) WC. Seega õigusaktid ei sätesta, millistele tingimustele peab WC vastama. Vastustaja kinnitusel üheski süüdimõistetute paigutamiseks mõeldud kambris esimeses üksuses istepotiga WC-d ei ole.
4. Kaebusest tulenevalt vajab kaebaja arstide ettekirjutusest tulenevalt WC-s istepotti. Tulenevalt VangS § 52 lg-le 1 osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (VangS § 52 lg 2). Seega üksnes arsti ettekirjutusest tulenevalt on vangla kohustatud võimaldama kaebajale vajadusel abivahendeid. Kohtule nähtuvalt asjas esitatud tõendid kaebaja väidet, et ta vajab kaebaja arstide ettekirjutusest tulenevalt WC-s istepotti, ei kinnita. A.N.i tervisekaardi väljavõttest (perioodi 23.05.2015-9.02.2017 kohta) tulenevalt on kaebajal 3.08.2016 läbi viidud kaebusteta ja diagnoosita üldläbivaatus ja uurimine, mille tulemusel on kaebajale antud kätte prillid. 9.08.2016 raviloost nr 108 tulenevalt vajab isik kirurgi sissekande järgi elastiksidet, mis talle on ka viidud. 15.08.2016 raviloost nr 110 tuleneb, et isikul vasem põlveliiges haige, parema silmaga mingi probleem. Otsustatud anda patsiendile hobusesalvi topsiga 12 päeva. Ka 28.09.2016 on kaebaja pöördunud põlvevaluga arsti poole ning siis otsustas arst määrata ravina veel hobusesalvi 7 päeva ning elastikside välja vahetada. Alles 20.10.2016 kaebaja pöördunud 2 arsti juurde seoses hulgikaebustega (ravilugu nr 124). Isik on avaldanud soovi saada istepott, narile redel, magneesiumitablette, karku käimiseks ning lisapesemist. Raviloo otsuse kohaselt on: „Antud soovitused elastiksideme kasutamise osas. Voodile redelit ja piirdeid ei saa paigaldada. MRT uuringu teeme kui saame silmaarstilt kinnituse, et võõrkeha silmas ei ole. Magneesiumi vajaduse määrab perearst, selgitatud kambris pesemise võimalusi. Nõustamine“. 19.12.2016 raviloo nr 146 kohaselt otsustas arst, et “Kp seletatud, et Tartu vanglas määrab voodikohtade vahetuse vajaduse perearst ning samuti määrab ka arst selle, kas kambris on potikõrgendus. Lubatud vastav soov edasi anda arstile, kes siis otsustab, mis saab voodikohaga ja potikõrgendusega.“ Rohkem viiteid seonduvalt istepotiga tervisekaardilt ei nähtu. Õige on kaebaja väide, et talle on võimaldatud 29.11.2016 arsti otsusega voodinari I korrus seoses põlveliigese meniski vigastusega. Eeltoodud arsti ettekirjutust aga ei saa laiendada selliselt, et ka vajadus istepoti järele oleks möödapääsmatu. Lisaks on kaebaja kaebuse täienduses välja toonud, et haiguse korral antakse plastikpott, millisest väitest võib eeldada, et talle on vastav pott võimaldatud.
5. VangS § 11 lg 2 sätestab, et vanglas paigutatakse kinnipeetav kambrisse või tuppa. VSkE § 6 lg 1 järgi paigutatakse vanglas kinnipeetav ühe- või mitmekohalisesse tuppa või kambrisse. Tallinna Vangla kodukorra punkti 3.7 kohaselt määrab vanglateenistuse ametnik ja otsustab kinnipeetava vanglasisese paiknemise, määrates talle kambri, voodikoha ja võimaluse korral kapi esemete hoidmiseks. Arvestades toodut nõustub kohus vastustajaga selles, et kehtivast õigusest ei tulene vanglale kohustust paigutada kaebaja konkreetsesse, tema nõudmistele vastavasse kambrisse. Arvestades toodut, ei ole RVastS § 6 lg-s 1 sätestatud eeldused kohustamisnõude rahuldamiseks täidetud.
6. Tulenevalt

§ 45

lg-st 2 võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Tuvastamiskaebuse esitamise eesmärgina on kaebaja märkinud preventiivse huvi ja kahju hüvitamise nõude. Kohtu hinnangul preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamine ei ole antud juhul lubatav. Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse nõue jääb kohtule arusaamtuks, kuna preventiivsel eesmärgil esitatakse kaebus juhul, kui soovitakse midagi ära hoida, ennetada, vältida või tõkestada. Käesoleval juhul soovis kaebaja, et teda paigutatakse kambrisse, kus oleks tualettpott. Seega vastupidiselt ennetamisele, taotleb kaebaja vanglalt toimingu sooritamist. Ka kahju väljamõistmine vastustajalt ei ole tõenäoline, kuna määruse punktidest 9-11 nähtuvalt ei olnud vastustaja kohustatud kaebajat paigutama kambrisse, kus oleks WC-s istepott. Arvestades eelnevat ei ole tuvastamiskaebuse esitamise tingimused täidetud. 13. Eeltoodud põhjendusi arvestades tuleb kaebus

§ 151

lg 2 p 1,

§ 121lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

14.

§ 43

lg 2 järgi ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen kohtunik 3