) § 38 lg 2² kohaselt võib kinnipeetava töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 vastu võetud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 5 lg 3 p 1 kohaselt võib kinnipeetava ajutiselt töölt kõrvaldada distsiplinaar- või kriminaalmenetluse ajaks. Lõige 4 sätestab, et kinnipeetava ajutine töölt kõrvaldamine vormistatakse vanglateenistuse ametniku, kellel on kinnipeetava tööle määramise või lubamise pädevus, käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. L. T. on käskkirja allkirja vastu kätte saanud ning tal olid kõik võimalused soovi korral käskkirja peale vaie esitada. Kuna käskkirjale kirjutas alla direktor, oleks vaie saadetud lahendamiseks Justiitsministeeriumi. Kaebaja vaiet ei esitanud, seega ei pidanud ta käskkirja sellel hetkel enda õigusi rikkuvaks. Kuna kaebaja viitab korduvalt käskkirja sisule, on selge, et kaebaja on käskkirjaga tutvunud. Vastustajal ei ole kaebaja töötamise vastu midagi, mida tõendab ka 11.03.2014 käskkirja nr 164-t sõnastus, mille kohaselt lubatakse kaebaja kohe peale menetluse lõppu tööle. Vastustaja ei teinud kaebaja tööle naasmisele mingeid takistusi. Vangla teavitas AS Eesti Vanglatööstust (edaspidi AS EVT), et kaebaja suhtes on töölt kõrvaldamine lõppenud. Kaebaja töösuhe vangla territooriumil tegutseva käitisega on nende kahe omavaheline suhe, kuhu vangla sekkub minimaalselt. Kas ja mis tingimustel AS EVT kaebaja peale töölt kõrvaldamist tööle võtab, on käitise enda otsustada.
lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Kinnipeetavate kindlustamiseks tööga võib vanglateenistus rajada vangla territooriumil või väljaspool seda käitiseid, võimaldada kinnipeetavatel töötada väljaspool vanglat või rakendada neid vangla majandustöödel (lg 2). Õigusaktides pole sätestatud kinnipeetava absoluutset õigust igal juhul töötada. Lisaks tavapärastele vangistusest tulenevatele piirangutele kinnipeetavate tööle lubamisel tuleb alati arvestada ka käitiste vajadusega tööliste järgi. Kui käitis suudab tööd tagada vaid teatud arvu kinnipeetavatele, siis ei saa keegi nõuda, et eraettevõtluses tegutsev ettevõte pakuks tööd rohkematele isikutele kui reaalselt võimalik (vajalik). Sellest lähtuvalt lubatakse/määratakse kinnipeetavad HMV-s üldjuhul tööle tähtajaliselt võimaldamaks võimalikult paljudel kinnipeetavatel tööhõivest osa saada. Tööloa pikendamine on kinnipeetava taotlusel ja käitise nõusolekul alati võimalik, mida on praktikas ka sageli kasutatud. Kaebaja kõrvaldati ajutiselt töölt ning peale distsiplinaarmenetluse lõppu oleks võinud kaebaja tööle naasta, st vangla kaebaja tööle naasmist ei takistanud, kuid käitisel puudus sellel hetkel vajadus kaebaja teenuste järele ega kutsunud kaebajat tööle (see on üsna tavaline, et lühiajaliselt on vähem tööd vms). Järelevalve korraldus vanglas § 34 lg 2 sätestab (kinnipeetavate liikumine vangla territooriumil on sätestatud ka vangla kodukorra punktis 4.1), et vanglasisene saatmine toimub üksnes saatmiskava või korrapidaja või korrapidaja abi korralduse alusel. Lõige 3 kohaselt nähakse planeeritud saatmine ette saatmiskavas. § 35 lg 1 sätestab, et saatmiskava koostatakse kas ühe ööpäeva, mitme ööpäeva, nädala või kuu kohta. Tööloaga kinnipeetavad liiguvad töökohtadele korrapidamisteenistuse poolt koostatud 3 saatmiskava alusel. Käitises töötavate kinnipeetavate saatmiskava koostatakse käitiste poolt saadetud nimekirjade alusel, kus on esitatud kinnipeetavate nimed, keda ja mis päevadel tööle soovitakse. Kui kaebajat seal nimekirjades ei olnud, siis teda tööle ei saadetud.
Sama paragrahvi lõikes 2 on välja toodud juhud, kui kinnipeetav on sellest kohustusest vabastatud. Vastavalt
lg 5 kohaselt on kinnipeetava käitises tööle rakendamine võimalik vaid kinnipeetava nõusolekul. Harku ja Murru vanglas väljendavad kinnipeetavad soovi tööle asuda tööhõiveankeedi täitmisega. Tööhõiveankeet on kodukorra lisana kinnitatud vorm, mis kõigile eluosakonnas vabalt kättesaadav. Tööhõiveankeedi esitamisel kooskõlastavad (nõus/ei ole nõus vormis) kinnipeetava võimaliku tööle lubamise teabe-ja uurimisosakond, meditsiiniosakond ning finants-ja majandusosakond. Kui käitisel on inimesi vaja, siis vormistatakse kinnipeetavale töötamise luba. Tähtajalise töötamise loa pikendamise soovi korral tuleb kinnipeetaval esitada uus ankeet (kooskõlastusringi ei läbi, kui vahepeal töötamine ei katke). Peale töötamise loa lõppemist ei ole kaebaja esitanud ühtegi tööhõive ankeeti. Kaebajaga on sellel teemal korduvalt räägitud, et teda ei saa ennem käitisesse tööle lubada, kui ta selleks ise kirjalikult soovi ei avalda. Ka vangla esindaja (jurist) on isiklikult kaebajale olukorda selgitanud, juristi juuresolekul on kaebajale arusaadavas keeles ankeedi esitamise vajadust selgitanud ka inspektorkontaktisik ning finants-ja majandusosakonna juhtaja. Kaebaja on vestluses öelnud, et ta tahab töökotta tööle saada (EVT Stoveman haru), kuid kas see on põhjus, miks ta pole kirjalikku ankeeti tööle asumiseks esitanud, pole vastustajale teada. Kuna kaebaja pole tööloa saamiseks taotlust esitanud, pole vangla sellest (tööloast) ka keeldunud. Seega jääb vastustajale selgusetuks, kuidas ja mil viisil on vangla kaebaja töötamist takistanud või millise tegevusega on vangla kaebajale kahju tekitanud. Vastustaja leiab, et kaebaja distsiplinaarmenetluse ajaks töölt kõrvaldamine oli õiguspärane ning distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamine ei too kaasa menetlusega seotud haldusaktide tühisust. Töölt kõrvaldamise aluseks oli distsiplinaarmenetluse algatamine, mitte distsiplinaarkaristuse määramine. Seega distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamine ei mõjuta kaebaja distsiplinaarmenetluse ajaks töölt kõrvaldamise õiguspärasust. Vastustaja ei nõustu kaebajale väidetavalt saamata jäänud töötasu väljamõistmisega. Kaebaja töölt kõrvaldamine oli õiguspärane ning ükski õigusakt ei kohusta vanglat õiguspäraselt töölt kõrvaldamise korral hüvitama kinnipeetavale saamata jäänud töötasu. Sellise kohustuse sätestamine moonutaks töölt kõrvaldamise eesmärki ning raskendaks oluliselt julgeoleku tagamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1, mille kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eelnevast tulenevalt on kahju hüvitamise eeldusteks, et avaliku võimu kandja on isiku õigusi oma õigusvastase tegevusega rikkunud ning et kahju ei olnud võimalik vältida või kõrvaldada õiguste kaitsmise või taastamisega. Vangistusseaduse (
) § 38 lg 2² kohaselt võib kinnipeetava töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 on vastu võetud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“, mille § 5 lg 3 p 1 kohaselt kinnipeetava võib ajutiselt 4 töölt kõrvaldada distsiplinaar- või kriminaalmenetluse ajaks. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kinnipeetava ajutine töölt kõrvaldamine vormistatakse vanglateenistuse ametniku, kellel on kinnipeetava tööle määramise või lubamise pädevus, käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu.
lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.
lg 21 kohaselt kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, vormistab vanglateenistus kinnipeetava tööle. 11.03.2014 käskkirjaga nr 164-t kõrvaldati L.T. töölt distsiplinaarmenetluse ajaks. 08.04.2014 käskkirjaga nr 139-d määrati L.T.le distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine, mis pöörati täitmisele 11.04.2014-18.04.
lg 5 kohaselt on kinnipeetava käitises tööle rakendamine võimalik vaid kinnipeetava nõusolekul. Vastustaja selgitas, et Harku ja Murru vanglas väljendavad kinnipeetavad soovi tööle asuda tööhõiveankeedi täitmisega. Kohus märgib, et kuna kaebaja pärast töötamise loa lõppemist tööloa saamiseks vastavat ankeeti vanglale ei esitanud, siis ei olnud vastustajal võimalik kaebajale töötamiseks luba väljastada. Seetõttu ei ole kaebajal ka õigust nõuda töölt eemal oldud aja eest hüvitist, sh pärast 30.05.2014. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ei ole teinud kõik endast oleneva, et pärast tööloa lõppemist saada töötamiseks uus kehtiv luba. Kohus asub kokkuvõtvalt seisukohale, et Harku ja Murru vangla ei ole L.T. õigusi rikkunud, kaebuse esitaja töölt kõrvaldamine oli õiguspärane, ning vastustaja on teinud kõik selleks, et kaebaja saaks pärast distsiplinaarmenetluse lõppu tööle naasta. Pärast 30.05.2014 ei olnud Harku ja Murru vanglal võimalik kaebajale töötamise luba väljastada, kuna kaebaja ei esitanud vanglale töötamise loa lõppemisel uue tööloa saamiseks nõutavat tööhõive ankeeti/avaldust. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse esitaja kahjunõude (saamata jäänud töötasu) rahuldamata. Vastavalt HKMS §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus tehti kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.