Obsah (4)

§ 60§ 67§ 59§ 96

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2016; Pärnu Haldusasja number 3-16-530 Haldusasi U.O.e kaebus Maksu-ja T

§ 60lg 1) ja piisavalt on selgitatud korralduse andmise faktilist alust.

1. Vastustajal on põhjendatud kahtlus, et kaebaja poolt kaebuses esitatud selgitused ja põhjendused ei vasta tegelikkusele. Kaebaja viidatud Tallinna Halduskohtu 11.01.2016 kohtumääruse aluseks haldusasjas nr 3-16-62 oli MTA 11.01.2016 taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Eelnimetatud 11.01.2016 taotluse viienda lehekülje alt esimeses lõigus on peetud märkimisväärseks asjaolu, et U.O. ja V.Z on seotud isikud omades ühiseid lapsi ning lisaks kuulub U.O.ele maksuhaldurile teadaolev V.Z elukoht, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et maksumenetluses ei olnud võimalik dokumente esitada näiteks põhjusel, et eelmine juhatuse liige neid üle ei andnud. 2
2. Maksu- ja Tolliameti 11.03.2016 vaideotsuse asjaolude ja menetluse käigu kirjeldusest on ühesest järeldatav, et tegemist on kaebaja poolt esitatud vaidega. Vastustaja tõdeb, et vaideotsuse punktis 12 on ekslikult viide nr 12.2-3/035550-6, kuid ekslik viide ei mõjuta MTA 11.03.2016 vaideotsuse õiguspärasust, sest see ei mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58).
3. Täiendavas 11.11.2016 arvamuses leiab vastustaja, et Maksu- ja Tolliameti 04.04.2016 protokollis esitatud kaebaja väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Vastustaja jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palub kaebuse rahuldamata jätta (tl 96-97).
4. Täiendavas 22.11.2016 arvamuses (tl 122-123) leiab vastustaja, et maksusumma määramise tähtaeg ei ole möödunud ja kaebaja taotlus aegumistähtaja lõppemise asjaolude kohta ei ole käesolevas vaidluses asjakohane ning tuleb jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 02.02.2016 korraldust, millega kohustati OÜ Plustend Grupp endist juhatuse liiget U.O.t ilmuma 01.03.2016 kell 10.00 maksuhalduri ametniku juurde ja andma suulist teavet seonduvalt Plustend Grupp OÜ juhatuse liikme kohustuste täitmisega ajavahemikul 15.11.2007 – 24.01.2014, eelnimetatud osaühingu majandustegevusega perioodil
6. aasta juulist kuni
7. aasta veebruarini ning ka sama ajavahemiku piires kujunenud maksuvõla kohta. Samuti selgitati korralduses, et selle täitmata jätmisel võidakse vastavalt

§ 67

lõikele 1 rakendada sunniraha ja et maksuhalduri tegevuse takistamise eest on ka rahatrahv ette nähtud. 14. Vaidlustatud haldusakt on suunatud selle, et saada vajalikku teavet seonduvalt OÜ Plustend Grupp maksukohustustega ning selle andmise alusena on viidatud maksukorralduse seaduse paragrahvile 46, paragrahvi 59 lõikele1 ning paragrahvi 60 lõikele 1.

§-s 46 on toodud välja maksuhalduri poolt antavatele haldusaktidele esitatavad põhinõuded.

§ 59

lg 1 seostub tõendite kogumisega, kusjuures maksuhaldur võib otsustada, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.

§ 60

lõikes 1 on sätestatud, et maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat ilmuma teabe andmiseks ka maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt annab maksuhaldur isiku ametiasutusse kutsumiseks maksukorralduse seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, kuhu on märgitud maksukohustuslase ilmumise koht ja aeg koos selgitusega, mis asjus isik välja kutsutakse. Vajaduse korral antakse kirjalik korraldus ka muudel teabe nõudmise juhtudel. 15. Lähtuvalt eeltoodust tuleb hinnata põhiliselt seda kas vaidlustatud haldusakt on maksukorralduse seaduses sätestatuga kooskõlas ja kas korraldust on vajalikul määral põhjendatud. Haldusakti õiguspärasust hinnatakse haldusakti andmise ajahetke seisuga. 16. Kohtu hinnangul on vaidlustatud haldusakt seaduse nõuetega kooskõlas. Maksuhalduril on õigus

§ 60

lg 1 alusel saada vajaduse korral maksukohustuslaselt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Vastavalt maksukorralduse seaduse § 6 lg 1 punktile 3 on maksukohustuslaseks ka isik, kes vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuste eest.

§ 96

lg 1 kohaselt on maksuhalduril võimalik teha isikule, kes oli maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest vastutav, maksuvõla sissenõudmiseks 3 vastutusotsus. Haldusasja materjalist nähtuvalt on kaebaja kui osaühingu Plustend Grupp endise juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse koostamise menetlust ühtlasi ka alustatud. Seega on U.O. maksukohustuslane. Selles, et kaebaja oli ajavahemikul 15.11.2007 kuni 24.01.2014 osaühingu Plustend Grupp juhatuse liige, ei ole vaidlust olnud. Kaebaja on küll väitnud, et tema juhatuse liikmeks olemise ajal eelnimetatud osaühingul maksuvõlga ei esinenud ja et juhatuse liikme kohustusi ei ole rikutud, kuid see on eraldi teema. Vastutusotsust ei saa koostada kui selle eeldused ei ole täidetud. Kaebaja on veel väitnud, et maksukohustuse kindlaksmääramine oleks aegunud, kuid ka seda võimalikku aspekti peab maksuhaldur menetluse käigus hindama. Vastavate eelduste olemasolu tehakse kindlaks vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse raames ning vaidlustatud korralduses ongi selgitatud, et maksuhaldur vajab kõigepealt OÜ Plustend Grupp maksuvõla tekkimise põhjuste ning muude tähtsust omavate asjaolude kohta teavet. Seetõttu kohustatigi kaebajat suulise informatsiooni andmiseks kõigepealt maksuhalduri ametiruumidesse ilmuma. Lähtuvalt maksukorralduse seaduse § 67 lõikest 1 võib sama seaduse §-des 60-62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Maksuhaldur on vastava hoiatuse ka teinud ning selline võimalus tuleneb seadusest. Ka selles osas ei ole vastustaja vaidlustatud haldusakti andmisel oma pädevust ületanud.

1. Maksukorralduse seaduse § 11 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab maksuhaldur arvestama maksude tasumise õigsuse kontrollimisel kõiki tähendust omavaid asjaolusid ning otsustama maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning koguma asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Vaidlustatud haldusakt selle põhimõttega vastuolus ei ole, seda on piisavalt motiveeritud ning samuti ei ole ilmnenud muid menetlus- või vorminõuete rikkumisi või vastavate piirangute eiramisi, mille pinnalt tuleks kaebus rahuldada. Seega ei ole vaidlustatud haldusakti tühistamiseks alust. Kaebaja on pidanud vajalikuks taotleda ka 11.03.2016 vaideotsuse tühistamist, kuid põhivaidlus väljendus antud juhul siiski teabe andmisele suunatud 02.02.2016 korralduse õiguspärasuse küsimuses. Vaideotsuse oleks võinud õigusselguse huvides tühistada 02.02.2016 korralduse nr 13-7/00644-3 õigusvastaseks osutumise korral, kuid arvestades asjaolu, et tegemist oli õiguspärase haldusaktiga, ei saa rahuldada ka vastupidisel eeldusel baseeruvat vaideotsuse tühistamise nõuet. Vaideotsuses on küll ebatäpsus vaidlustatud korraldusele viitamisel, kuid pelgalt sellel põhjusel ei oleks vaideotsuse tühistamine põhjendatud.
2. Lähtuvalt eeltoodust ei olnud maksuhalduri 02.02.2016 korralduse nr 13-7/00644-3 ning 11.03.2015 vaideotsuse nr 6-1/3208-2 tühistamiseks alust. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 4