MS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Vabastada D. S. karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 30.12.2018 ja määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud III üksuse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada D. S.t katseaja kestel järgima
lg 1 pp 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada D. S.i suhtes vastavalt
lg 2 järgmisi kontrollnõudeid: 1) mitte tarvitada alkoholi 2) asuma tööle või õppima või võtma end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vabanemist 3) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametniku eelneva loata. D. S. vabastada tingimisi enne tähtaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. 1 Rahuldada kaitsja Sergei Politšev´i taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 120 eurot, sh tasu 100 eurot ja käibemaks 20 eurot. Välja mõista D. S.’lt riigituludesse 120 eurot kaitsjatasu. D. S.’l tasuda menetluskulud 120 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003, märkides viitenumbri 99916700012493 ning selgitus „D. S. 1-16-767 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D. S. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. D. S. tunnistati süüdi Viru Maakohtu 26.02.2016 kohtuotsusega
lg 2 p 5, § 200 lg 2 p 4,7,8, § 214 lg 2 p 1, 4, § 404 lg 1 järgi ning
MS § 238 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust.
lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistus Viru Maakohtu 10.08.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 03.11.2015 ja lõpp 30.12.2018. Kinnipidamisasutuses D. S. kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 11 distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub elama aadressil xxx. Kinnipeetav xxx klassi ja hetkel omandab xxx erialal. Õpingutesse suhtub kohusetundlikult probleeme koolis esinenud ei ole. Riigikeele A2 tase on läbitud, 15.03.2017 alustas B1 taseme õppimisega. 31.12.201531.01.2016 töötas koristaja ametikohal. Isik on suitsetanud alates 13.eluaastast, hetkel ei suitseta. Alkoholi tarbis esimest korda 14.a. Tarvitamise sagedus seltskonnas oli 2-3 korda kuus. Karistusregistri andmetel 3 korda rikkunud alkoholiseadust. Teiste sõltuvusainete tarvitamist eitab, sõltuvust diagnoositud ei ole. 01.02.2017-22.03.2017 osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Omandas oskusi piirata või mitte tarvitada sõltuvusaineid, osales aktiivselt näitas tahet muutuda. 29.02.2016 toimusid vestlused psühholoogiga emotsioonidega toimetulek, agressiivsus. 02.03.2016 on toimunud vestlus perekonna suhetest. 3.05.2016-27.07.2016 osales sotsiaalprogrammis xxx. Alates 20.02.2017 osaleb noortele suunatud motivatsioonisüsteemis hea käitumise eest on teeninud esinevaid preemiaid. On motiveeritud hea käitumisega jätkama. Arvestades asjaolu, et tegemist on alaealisega, isik on näidanud üles tahet muutuda, läbinud erineid sotsiaalprogramme, omandanud teadmisi ja oskusi vabaduses toimetulekuks toetab Viru vangla kinnipeetav D. S. vabastamist tingimisi ennetähtaega. Kriminaalhooldusametniku andmetel kinnipeetav soovib vabanedes elama asuda ema juurde aadressil xxx. Tegemist on 3-toalise korteriga, mis kuulub D. S. emale. D. S.`il on põhiharidus, eriala puudub. Pärast vabanemist D. S. soovib minna õppima xxx 2 D. S. on karistatud kriminaalkorras teist korda. Vanglakaristus kannab esimest korda. Enamus toimepandud kuriteo episooditest on varavastased süüteod, s.h ka vägivalla kasutamisega. Samuti pani toime üldohtliku süüteo. Vastavalt varem koostatud kohtueelse ettekandele on tuvastatud D. S. tubakatoodete tarvitamine ning politsei poolt registreeriti D. S. poolt alkohoolse joogi tarvitamise juhtum. Prokuröri kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta D. S. vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri arvates on isiku vabastamine ennatlik. 10 distsiplinaarkaristust. Kuritegusid iseloomustab impulsiivsus ja läbimõtlematus. Suhtlusringkonda kuuluvad kr.korras karistatud isikud. Ta on ohtlik avalikkusele. Ei saa välistada ohtu, et D. S. pöördub vana harjumuse juurde tagasi. D. S. taotleb ennetähtaegset vabastamist. Seletas, et tahab õppida autolukksepaks, töötada ja olla perega koos. Kaitsja leidis, et S. on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, õpib riigikeelt, töötas majandustöödel. Tema käitumises on näha positiivseid muutusi. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et D. S. tuleb vabastada tingimisi enne tähtaega.
-1 lg 1 p 2 sätestab, et kohus võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. D. S. kannab Viru Maakohtu 26.02.2016 kohtuotsusega mõistetud karistust ning kaheksateistkümneaastaseks saab ta 11.09.2018. Seega süütegude toimepanemise ajal oli ta (ja praegu on ka) noorem kui kaheksateistkümneaastane. D. S. kannab Viru Maakohtu 26.02.2016 kohtuotsusega mõistetud liitkaristust - 3 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust alates 03.11.2015 ja käesolevaks ajaks ta on ära kandnud poole mõistetud vangistusest ning vastavalt
D. S. karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud - tal on ära kandnud poole karistusest. Käitumine vangistuses ei ole ühemõtteliselt positiivne – tal on mitu distsiplinaarkaristust. Samas osales ta tööhõives ja sotsiaalprogrammides, õppis, omandab eriala ning on motiveeritud elu ja käitumise muutmiseks. Vangla toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. Kohus peab põhjendatuks anda D. S.le võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kohtu hinnangul on karistus enda eesmärgi täitnud. Kohus leiab, et D. S. edaspidised võimalused vabaduses (kindla elukoha olemasolu, lähedaste toetus ja kriminaalhooldaja järelevalve) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida. Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida D. S. võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. Katseajal on võimalik hinnata D. S. püüdlusi oma elu korraldamisel ning tegeleda riskide maandamisega. Kriminaalhooldusametniku toega oleks võimalik aidata isikul vabaduses toime tulla, jälgida ja 3 suunata tema käitumist. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. D. S. on ära kandnud poole karistusest ning tema suhtes tõhusam ja vajalikum meede kui karistuse lõpuni vanglas ärakandmine oleks käitumiskontroll ja kohustuste järgimine, mis aitaks paremini toetada ja kindlustada isiku motiveeritust oma edasise elu seaduskuulekalt elamiseks. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna D. S.le katseajaks täiendavad kohustused, s.o alkoholi tarvitamise keeld ja kohustus asuma tööle või õppima või võtma end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vabanemist ning kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld.
lg 5 alusel määratakse katseaeg karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane
D. S. karistusaeg lõpeb 30.12.2018. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga selles osas, et ennetähtaegse vabastamise küsimuse üle otsustamisel peab arvesse võtma toimepandud kuriteo raskust. Samas viimane kohtupraktika (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 19, 21) näitab, et saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning arusaamast, mille kohaselt puudub süüdimõistetul üldjuhul õigus nõuda enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ei ole õige järeldada, et ennetähtaegseks vabastamiseks peab tuvastama erandlikud asjaolud. Samuti võtab kohus arvesse, et D. S. oli vangistuse kandmise ajal korduvalt distsiplinaarrikkumiste eest karistatud. Samas valdav enamus neist pandi toime 2016.a ning vaid viimane karistus määrati 24.01.2017, s.o 4 kuud tagasi, mis pigem kinnitab kaitse ja vangla seisukohta, et D. S. on üles näidanud tahet muutmiseks ja tema käitumine muutub paremaks. Suhtlusringkonda karistatud isikute kuulumise risk on ka maandatav vastava lisakohustuse panemisega. Ning oht, et D. S. pöördub tagasi vana harjumuse juurde on üldsõnaline. Eeltoodust lähtudes vabastab kohus süüdimõistetu D. S. temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Deniss Minzatov Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.